← Eesti

2-07-46140/29

Obsah (4)§ 218§ 187§ 162§ 656

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-46140 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 09.07.2009, Tallinn

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. 01.11.2007 esitas Mai Kiitsak kohtusse hagi Xxxxxx, Tallinn asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks, korteriomandite seadmiseks ning kaasomandisse jääva osa kasutuskora määramiseks.
  2. Kinnistu asukohaga Xxxxxx Tallinnas on hoonestatud ning kuulub hageja, Rein Kärneri, Erki Uba, AS-i Kragen, Ragna Jurkatami, Monika Groosi, Alar Eriku ja Kadri Raaviku kaasomandisse.
  3. Hageja on teinud kõikidele kostjatele ettepaneku leppida kokku kaasomandis oleva vara, sh elamu juurde kuuluva maa kasutuskord, määrata kindlaks igale kaasomanikule kuuluv reaalosa (seada korteriomandid) ning lõpetada kaasomand. Kostjate Monika Groosi, Ragna Jurkatami, Kadri Raaviku ja Alar Eriku vastuväited
  4. Kostjad tunnistasid hagi osaliselt. Kostjad olid nõus kaasomandi lõpetamisega, korteromandi seadmisega ja kasutuskorra määramisega. Kostjad vaidlesid vastu hageja poolt nõutud kasutuskorra määramisele. Kostja AS-i Hansa Liising Eesti vastuväited
  5. AS Hansa Liising Eesti tunnistas hagi osaliselt nõustudes hageja jaotusettepanekuga, v.a. krundi kasutuse ja jaotuse ettepanekuga. 2

(5)Kostja AS-i Kragen vastuväited
  1. AS Kragen kaasomandi lõpetamise nõudele vastu ei vaielnud, kuna talle kuulub vaid mõtteline osa suurusega 2,1 m2, mis ei moodusta iseseisvat lahuspinda. Kostja oli nõus oma osa müümisega Monika Groosile, Ragna Jurkatamile ja AS-le Hansa Liising Eesti. Kostjal on õigus saada hüvitist AÕS § 77 lg 2 alusel. Kostja soovis ruutmeetri eest 35 000 krooni. Varem on kostja ise teinud ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks. Kolmandate isikute seisukoht
  2. Kolmandad isikud on kostjatega samal seisukohal. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus lõpetas kaasomandi Tallinnas, Xxxxxx asuva kinnisasja suhtes selle reaalosadeks jagamise teel alljärgnevalt: Mai Kiitsaku ainuomandisse jäi reaalosana korterid nr x-xx; Ragna Jurkatami ainuomandisse jäi reaalosana korter nr x; Monika Groosi ainuomandisse jäi reaalosana korter nr x; Kadri Raaviku ainuomandisse jäi reaalosana korter nr x; Alar Eriku ainuomandisse jäi reaalosana korter nr xx; AS-i Hansa Liising Eesti ainuomandisse jäi reaalosana korterid nr x ja xx ning AS-i Kragen suhtes lõpetati kaasomand selle üleandmisega Ragna Jurkatamile, Monika Groosile ja AS-le Hansa Liising Eesti.
  4. Kohus jättis rahuldamata Mai Kiitsaku nõude AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvate korteriomandite jätmiseks kolmandate isikute Erki Uba ja Rein Kärneri ainuvaldusesse ja -kasutusse.
  5. Kohus määras kindlaks kaasomandi kasutuskorra keldri ja pööninguruumide suhtes vastavalt keldrikorruse ja pööningu plaanile alljärgnevalt: Mai Kiitsaku ainukasutusse jäid keldriruumid xx, xx, xx-xxx, xxx, ruumide xx ja xx vaheline ruum ja pööninguruum xx; Ragna Jurkatami, Monika Groosi, Kadri Raaviku, Alar Eriku ja AS-i Hansa Liising Eesti ühiskasutusse jäid keldriruumid xx, xx, xx, xx, xx, xx ning pööninguruumid xx-x ja xx-x ning Mai Kiitsaku, Ragna Jurkatami, Monika Groosi, Kadri Raaviku, Alar Eriku ja AS-i Hansa Liising Eesti ühiskasutusse jäid trepikoja ruumid xxx, xxx ja xxx.
  6. Kohus määras kindlaks krundi kasutuskorra vastavalt plaanile alljärgnevalt: Mai Kiitsaku ainukasutusse jäi plaanil sinisega viirutatud ala, mis jääb AB,AK, BE, ED, KC ja CD vahele; Ragna Jurkatami, Monika Groosi, Kadri Raaviku, Alar Eriku ja ASi Hansa Liising Eesti ühiskasutusse jäi plaanil rohelisega viirutatud ala KE joonelt kuni krundi piirideni; Mai Kiitsaku, Ragna Jurkatami, Monika Groosi, Kadri Raaviku, Alar Eriku ja AS-i Hansa Liising Eesti ühiskasutusse jäi plaanil punasega viirutatud ala, mis jääb DCE joonelt krundi piirideni..
  7. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  8. Kaasomandi lõpetamisel lähtus kohus poolte kohtuistungil väljendatud ühisest seisukohast, et kaasomand tuleb lõpetada reaalosadeks jagamise teel. AS Kragen suhtes tuli kaasomand lõpetada, kuna temale kuuluvat suurust arvestades ei ole võimalik reaalosa moodustada ja korteriomandit seada. AS Kragen majas ühtegi ruumi ei kasuta. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis võimaldaksid hüvitise suuruse üle otsustada. Menetlusökonoomiast lähtudes jättis kohus hüvitise määramise lahendamata, kuna see põhjustaks asja arutamise edasilükkamist. 3
(5)Mai Kiitsaku apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  1. Mai Kiitsak palub tühistada maakohtu otsuse osas, mis puudutab menetluskulude jaotust, krundi kasutuskorda ning keldriruumide kasutust.
  2. Kostjad nõustusid kohtumenetluse käigus hageja taotletud kaasomandi jagamise ning kasutuskorra määramisega, kuid kohus on teinud nõudest ning kostjate poolt aktsepteeritust osaliselt erineva lahendi ega ole seda põhjendanud. Samuti ei ole kohus osade nõuete osas võtnud seisukohta. 16.

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta kohtukulud kostjate kanda, kuna vaidlustatud kohtuotsus on tehtud vastavalt hageja nõudele. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kohtusse pöördumise tingisid kostjad. AS Hansa Liising Eesti seisukoht

  1. Mai Kiitsaku apellatsioonkaebus tuleb menetluskulude ja krundi kasutuskorra osas jätta rahuldamata. Erki Uba, Rein Kärneri, Monika Groosi, Ragna Jurkatami, Kadri Raaviku ja Alar Eriku seisukoht
  2. Kohtuotsus menetluskulude osas on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta selles osas rahuldamata. Muus osas nõustuvad apellatsioonkaebuses tooduga. AS Kragen seisukoht
  3. AS Kragen ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. AS Kragen apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  4. AS Kragen palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti välja mõistmata rahaline hüvitis kaasomandi lõpetamise eest ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks käbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Menetluskulud jätta hageja Ragna Jurkatami, Monika Groosi ja AS-i Hansa Liising Eesti kanda.
  5. Kostjal ei olnud vastuväiteid kaasomandi lõpetamiseks hageja pakutud viisil, kuid kohtul ei olnud õigust jätta kohaldamata AÕS § 77 lg
  6. Otseselt seadusest tuleneva nõude rahuldamata jätmist ei saa põhjendada lähtudes menetlusökonoomiast.
  7. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, kuna ei ole hinnanud kostja esitatud väiteid ja tõendeid hüvitise määramise osas või miks esitatud tõendid ei ole asjakohased. Kohus ei ole andnud ka võimalust esitada täiendavaid tõendeid hüvitise suuruse määramiseks. Mai Kiitsaku seisukoht
  8. Mai Kiitsak on seisukohal, et otsuse tegemisel vaidlusaluses positsioonis menetlusökonoomiast lähtumine on kaalutlusõiguse rakendamine, millisel juhul ilmselt on arvestatud asjaolusid nende kogumis. Erki Uba, Rein Kärneri, Monika Groosi, Ragna Jurkatami, Kadri Raaviku ja Alar Eriku seisukoht
  9. Kohtuotsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. AS Hansa Liising Eesti seisukoht
  10. AS Hansa Liising Eesti vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 4

(5)Ringkonnakohtu seisukoht 26. Tsiviilkolleegium tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 1 p 5 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule.

  1. Kohus rahuldas hagi kaasomandi lõpetamise osas, kuid omandist ilma jäämise eest AS-le Kragen mingit hüvitist ei määranud. Rahalise hüvitise väljamõistmata jätmist põhjendas kohus menetlusökonoomiast lähtudes, kuna see tingiks asja arutamise edasilükkamist.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kohtul ei ole õigust jätta kohaldamata asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2, mis näeb ette, et kaasomandi osa andmisel ühele või mitmele kaasomanikule, pannakse neile kohustus maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Otseselt seadusest tuleneva nõude rahuldamata jätmist ei saa põhjendada lähtudes menetlusökonoomiast.
  3. Kohus märkis põhjendavas osas, et AS-le Kragen hüvitise määramine tuleb lahendada pärast kinnistusraamatusse kannete tegemist, sest kuni kannete tegemiseni ei ole selge, kelle omand AS-le Kragen kuuluva 2,1 m2 võrra suureneb. Sellisel viisil ei saanud aga kohus kaasomandit lõpetada ja ühte kaasomanikku omandist ilma jätta. Kohus peab kaasomandi lõpetamisel kindlaks määrama, kellele kaasomanikest ja millises ulatuses läheb üle AS-le Kragen kuuluv kaasomandi osa ja määrama kohese ja õiglase hüvitise omandist ilmajäämise eest. Vajadusel peab kohus andma menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid hüvitise suuruse kindlakstegemiseks.
  4. Maakohus ei otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada.
  5. Kuivõrd igale kaasomanikule jäävat osa suurust ei ole võimalik määrata enne AS-le Kragen kuuluva kaasomandi osa jagamist teiste kaasomanike vahel, tuleb kogu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus Mai Kiitsaku apellatsioonkaebuse väiteid. Margo Klaar Gaida Kivinurm Reet Allikvere 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.