) § 35 lg 1 p-s 17 sätestatud juurdepääsupiirangud. Kaitseministeerium täitis ettekirjutuse ja väljastas 13.06.2008 nõutud teabe ulatuses, mida Sans Souci ei pidanud oma ärisaladuseks. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS esitas 14.07.2008 AKI-le vaide Kaitseministeeriumi poolt AKI tehtud ettekirjutuse täitmise peale, leides, et lepingust eemaldatud teave ei vasta ärisaladuse tunnustele ja kehtestatud juurdepääsupiirangud on ebaseaduslikud. AKI 04.09.2008 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata põhjusel, et AKI-l ei ole alust arvata, et Kaitseministeerium on kehtestanud lepingule juurdepääsupiiranguid suuremas mahus, kui Sans Souci on tunnistanud enda ärisaladuseks. 2. Eesti Ekspress Kirjastuse AS kaebuses paluti tühistada AKI 04.09.2008 vaideotsus ja teha AKI-le ettekirjutus kaebaja 14.07.2008 vaide uueks läbivaatamiseks. Põhjendused: 1) vaideotsuse kohaselt võis Kaitseministeerium
lg 1 p 17 alusel kehtestada juurdepääsupiirangu sellele osale lepingust, mis sisaldas ärisaladust. Kaitseministeeriumi poolt lepingust eemaldatud teave ei saa kõik olla ärisaladuseks, mistõttu avalikustamisele kuuluva teabe eemaldamine lepingust on ebaseaduslik. Ärisaladuse määratlemisel tuleb arvestada
lg 1 p-des 9 ja 10 sätestatuga, mis keelavad riigiasutusest teabevaldajal asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi eelarvevahendite kasutamise, eelarvest makstud tasude ja hüvitise kohta ning andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta. Kaitseministeerium on lugenud Sans Souci ärisaladuseks kõik lepingutingimused, mis reguleerivad otseselt või kaudselt töövõtja kohustusi, samuti kõik, mis seondub otseselt või kaudselt töövõtueseme kujunduslahenduste ja tehniliste lahendustega, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik ehitus- ja kasutusloa saamiseks. Ärisaladuseks ei saa arvata avalikustamisele kuuluvat teavet. Salastatus on õigustatud, kui see on põhjendatud ja vajalik vahend eesmärgi saavutamiseks. Huvitatud pool ei või ärisaladuseks kuulutada teavet, mis lähtuvalt muudest õigusaktidest peab olema avalik; 2) Kaitseministeerium kui teabevaldaja ei saa tuginedes teise lepingupoole tõlgendusele ärisaladusest minna vastuollu Eestis kehtiva ärisaladuse tõlgendusega ja seeläbi piirata teabele juurdepääsu võimalusi laiemalt, kui
võimaldab. Kaitseministeerium pidi lepingu sõlmimisel arvestama talle
-st tulenevate kohustustega teabe valdamisel. Teabe lugemisel ärisaladuseks peab salastatus olema põhjendatud ja tulenema poolte kokkuleppest, seejuures kokkuleppega ei saa välistada seaduses sisalduvat kohustust (avalikustamiskohustus); 3) AKI, jättes kontrollimata, mis põhjendusel on Kaitseministeerium eemaldanud lepingust konkreetse teabe, on jätnud järgimata
§-s 45 sätestatu. Seega on AKI vaide rahuldamata jätmisega rikkunud kaebaja põhiseaduse §-s 44 sätestatud igaühe õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ning piiranud Kaitseministeeriumi ja selle ametiisikute kohustust anda seaduses sätestatud korras informatsiooni oma tegevuse kohta. 3. AKI vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) konkurentsiseaduse (KonkS) § 63 lg-s 1 antud ärisaladuse definitsiooni loetelu ei ole lõplik. Kuigi ettevõtjal on peamiselt majanduslikud huvid, pole välistatud, et info avalikustamine võib kahjustada ka mittemajanduslikke huve. Seega saab teabe üle, mis võib ettevõtte huve kahjustada, otsustada vaid ettevõte ise. Ka KonkS § 63 lg 2 jätab ettevõtjale õiguse ise määrata kindlaks teabe, mida ettevõtja peab oma ärisaladuseks. Seega tuleb ärisaladus määrata ennekõike pooltevahelise kokkuleppe abil; 2
lg 1 p 17 alusel on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis võib kahjustada ärisaladust. Seega tuleb kehtestada juurdepääsupiirang ka teabele, mis pole otseselt ärisaladus, kuid mis võib seda kahjustada. Kuna Sans Souci määratles teabe, mida ta peab ärisaladuseks, ja teavitas sellest Kaitseministeeriumi, on viimane kohustatud kehtestama juurdepääsupiirangud Sans Souci poolt määratletud teabele; 4) kuna Sans Souci pole teabevaldajaks
mõistes, puudub AKI-l pädevus neilt selgituste küsimiseks. Seega ei saa AKI otsustada, milline teave väärib ärisaladuse kaitset ja milline mitte. Kaitseministeeriumi edastatud materjalidest nähtuvalt ei ole alust arvata, et ministeerium oleks kehtestanud juurdepääsupiirangud teabele, mida Sans Souci ei käsitlenud ärisaladusena; 5) teabevaldajad ei tohi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks
§-s 36 toodud teavet. Teabevaldaja peab avalikustama lepingute kohta vähemalt lepingu pooled, lepingu eseme ja lõppsumma. Kaitseministeerium avalikustas nii lepingu osapooled, lepingu eseme kui ka tööde maksumuse. Et määrata kindlaks, mida Sans Souci peab oma ärisaladuseks, pöördus Kaitseministeerium Sans Souci poole, kes teatas, et loeb oma ärisaladuseks kõik lepingutingimused, mis kajastavad otseselt või kaudselt tema kohustusi. Kuna ärisaladus määratakse kindlaks poolte kokkuleppel, siis peale lepingu sõlmimist ei ole Kaitseministeeriumil õigust ühepoolselt otsustada, milline teave väärib ärisaladuseks tunnistamist. 4. Kaitseministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et ärisaladuse sisu ei ole kehtivas õiguses üheselt sisustatud ja ärisaladuse kaitsmisel ei saa lähtuda ainult KonkS-s sätestatud ärisaladuse mõistest. Ärisaladusena võivad olla käsitletavad isiku poolt võetud lepingulised kohustused. Tegemist on informatsiooniga selle kohta, millistel tingimustel on isik olnud valmis lepinguid sõlmima ja see võib anda uuele potentsiaalsele lepingupartnerile läbirääkimistel eeliseid.
lg 1 p 17 järgi tuleb informatsioon, mille osas on kahtlus, et see võib olla ärisaladus, sisuliselt lugeda ärisaladuseks. Kaitseministeerium ei ole asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistanud avalikustamisele kuuluvat teavet. Vastavad punktid (hind ja maksetingimused) on kaebajale lepingu väljavõttega edastatud. 5. Tallinna Halduskohtu 24.11.2008 otsusega tühistati AKI 04.09.2008 vaideotsus ja AKIle tehti ettekirjutus Eesti Ekspressi AS 14.07.2008 vaide uueks läbivaatamiseks. Põhjendused: 1) Kaitseministeerium keeldus kaebaja teabenõude tervikuna täitmisest, viidates
lg 1 p-le 17, mille kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust; 2) Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et ärisaladuse legaaldefinitsiooni ei ole Eesti õiguses üheselt paika pandud, samuti ka selles, et ärisaladuseks ei või ettevõte tunnistada suvalist infot, vaid et selline tegevus peab olema äriühingu poolt põhjendatud. Asjas on vaidlus selle üle, kas AKI on pädev kontrollima teabe ärisaladuseks tunnistamise põhjendatust või mitte. Kaebaja arvates peab AKI nimetatut kontrollima. AKI ja Kaitseministeerium asusid seisukohale, et asjaolu, kas mingi teave on äriühingu poolt tunnistatud ärisaladuseks põhjendatult või mitte, ei allu kontrollile ja selle üle on pädev otsustama üksnes äriühing ise. Kohus selle käsitlusega käesoleva vaidluse valguses (lepingu pooleks on riigiasutus, kes peab oma tegevuse allutama avatud ühiskonna põhimõtetele, luues nii võimalused avalikkuse kontrolliks oma avalike ülesannete täitmise üle) ei nõustunud; 3) KonkS § 63 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissala3
lg 1 p-de 9 ja 10 järgi ei tohi riigiasutusest teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta ega andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta. AKI selgitab järelevalvet teostades, kas teabenõude täitmisest keeldumine on seadusekohane ja kas teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang seaduses sätestatud korras (
Ärisaladuseks tunnistatud info hulka vaadeldes tekib tõsine kahtlus, et ühelt poolt ei pruugi kogu varjatud info olla põhjendatult ärisaladus ja teiselt poolt võib ärisaladuseks olla tunnistatud teave, mis võib kajastada Kaitseministeeriumi varalisi kohustusi seoses lepinguga. Kuna Kaitseministeerium ega AKI ei ole küsinud ega analüüsinud, kas Sans Souci on oma ärisaladused lepingus määratlenud põhjendatult, ei saa olla kindel, et teabe avaldamata jätmisega ei ole rikutud
Selles osas oli AKI kontroll 28.05.2008 vaideotsuse täitmise üle puudulik ja seetõttu on ka kohtul seda küsimust võimatu hinnata; 6) Kaitseministeerium pidi lepingut sõlmides ja sellesse konfidentsiaalsusklauslit sisse kirjutades arvestama, et talle kohaldub
koos selles sätestatud piirangutega ja teavitama sellest oma lepingupartnerit. Kui lepingupartneri ärisaladus hakkab prevaleerima avalikustamisele kuuluva teabe ees
tähenduses, tulnuks lepingu sõlmimisest sellisel kujul loobuda. Ka lepingu teine pool peab riigiasutusega lepingut sõlmides arvestama, et riigiasutuse puhul kehtivad märksa karmimad avalikustamise reeglid kui eraõigusliku isikuga lepingut sõlmides; 7) AKI oli
lg 3 p-de 3 ja 4 alusel kohustatud kontrollima, kas Kaitseministeerium on põhjendatult keeldunud lepingu avaldamisest selles osas, millest ta keeldus. On õige, et AKI ei saa nõuda ärisaladust selgitavaid põhjendusi Sans Souci´lt, kuna viimane ei ole teabevaldaja 4
tähenduses. Küll aga saab AKI nõuda neid põhjendusi Kaitseministeeriumilt, kes saab vastavaid põhjendusi omakorda nõuda oma lepingupartnerilt. Antud juhul ei ole keegi uurinud ega analüüsinud, miks on nii ulatuslik teave vaja tunnistada ärisaladuseks, ja see on olnud AKI tegematajätmine. Lepingute puhul, kus üks pooltest on riigiasutus ja kasutab lepingu realiseerimiseks vahendeid riigi eelarvest, ei saa ärisaladuse kaitse olla absoluutne. Kui ärisaladus puudutab teavet, mille kohta
kehtestab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamise keelu, siis ei saa seda ärisaladust kaitsta, vaid see tuleb avalikustada. Riigiasutuse lepingupartner peab sellega arvestama. Vastasel juhul tekiks riigis olukord, kus keegi ei saaks riigiga sõlmitud lepingutest suurt midagi teada ärisaladuse kaitse ettekäändel. Eriti absurdne oleks olukord, kui asuda seisukohale, et riigis puudub ka ametiasutus, kes oleks pädev kontrollima, kas ärisaladuse määratlus oli konkreetsel juhul põhjendatud või mitte. Argumendi vastu, mille kohaselt saab ärisaladuse põhjendatuse üle otsustada üksnes ettevõtja ise, räägib muuhulgas ka juba viidatud KonkS § 63 lg 2 – ettevõtja peab oma ärisaladuse määratlust põhjendama Konkurentsiametile ja Konkurentsiametil on õigus mitte nõustuda ettevõtja määratlusega. Kohus ei näe põhjust, miks peaks sellisest põhimõttest tegema erandi AKI puhul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Kaitseministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja Kaitseministeeriumi kohtukulud. 1) kohtuotsuse kohaselt tuli vaideotsus tühistada, kuna teabe ärisaladusena käsitlemine ei olnud piisavalt põhjendatud ning esmalt Kaitseministeerium ja hiljem Andmekaitse Inspektsioon oleks vastava menetluse käigus pidanud kontrollima Sans Souci põhjendusi teabe ärisaladuseks tunnistamisel põhjalikumalt. Kohtuotsuse põhjendustes lähtuti üksnes KonkS § 63 lg-test 1 ja 2; 2)
lg 1 p 17 järgi on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Seega peab teabevaldaja hoidma saladuses isegi laiemat hulka teavet.
mõttes pole määravaks teabe ärisaladusena määratlemine, vaid teabe avalikuks tulekul ettevõtte ärisaladuse kahjustumine.
vastavate sätete eesmärgiks ei ole sätestada teabevaldaja kohustus analüüsida igasuguse teabe puhul, kas see on ärisaladus, ja kui, siis millistel põhjendustel, vaid kehtestada olukord, kus teabe avalikustamine ei kahjustaks ärisaladust; 3) Sans Souci vastuses sisalduvad selgitused olid piisavad, et aru saada, millises ulatuses teabe avalikukstulek tema ärisaladust kahjustaks. Vastava valdkonna eriteadmisi omamata ei olnud ministeeriumil võimalik teistsugusele järeldusele jõuda või teabe ärisaladuseks tunnistamist kahtluse alla seada. Ettevõte ise valdkonna spetsialistina sai hinnata, kas konkreetse teabe avalikukstulek kahjustab tema ärisaladust või mitte. Täiendavalt tuli arvestada, et
lg 1 p 17 kohaselt tuleb informatsioon, mille osas on kahtlus, et see võib olla ärisaladus, sisuliselt lugeda ärisaladuseks. Kuna ärisaladuse sisu ei ole kehtivas õiguses üheselt sisustatud, ei saanud ärisaladuse kaitsmisel lähtuda ainult KonkS-s sätestatud kitsamast ärisaladuse mõistest; 4) KonkS § 63 lg-s 1 toodud loetelu ei ole ammendav ja ettevõtja peab eelnevalt määrama, mida ta loeb oma ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks tunnistamise põhjendamise nõue on KonkS § 63 lg-s 2 toodud teistsugusel eesmärgil. Lõige 2 sätestab ettevõtja kohustuse põhjendada teabe ärisaladuseks tunnistamist Konkurentsiameti nõudel, samas on siiski võimalik, et ilma vastavate põhjendusteta on ettevõtte ärisaladuseks lõikes 1 loetletud teave. Vastasel juhul tekiks olukord, kus ärisaladuse kaitse alla ei kuuluks teave, mis lg 1 kohaselt ärisaladuseks kvalifitseeruks, aga mille kohta lõike 2 kohaselt vastavat põhjendust ei ole veel esitatud; 5) avalikustamata teabe kui intellektuaalse omandi kaitset reguleerib ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) art 39, mille kohaselt peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega tingimusel, et: a) selline teave on saladus selles 5
lg 1 p-s 17 sätestatut, oli Kaitseministeerium kohustatud vastavad punktid lepingus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama ning juurdepääsupiirangu kehtestamine oli seaduslik ja õiguspärane, millest tulenevalt oli õige ka Andmekaitse Inspektsiooni 04.09.2008 vaideotsus; 9) Kaitseministeerium ei ole asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistanud sellist teavet, mille suhtes kehtib
kohaselt vastav keeld. Lepingu väljavõttes on vastavad kohustused avalikud. Lepinguga võetud rahalisi kohustusi on korduvalt kommenteeritud meedia vahendusel. Seepärast on põhjendamata kohtu väide, mille kohaselt tekkis tal "tõsine kahtlus, et ühelt poolt ei pruugi kogu varjatud info olla põhjendatult ärisaladus ning teiselt poolt võib ärisaladuseks olla tunnistatud teave, mis võib kajastada Kaitseministeeriumi varalisi kohustusi seoses lepinguga". AKI kontrollis järelevalvemenetluse käigus nimetatud asjaolusid ja leidis, et juurdepääsupiirangute kehtestamine oli seaduslik. Alusetu on kohtuotsuses märgitu, et kui „ärisaladus puudutab teavet, mille kohta
kehtestab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamise keelu, siis ei saa seda ärisaladust kaitsta, vaid see tuleb avalikustada". Kaitseministeerium ongi antud juhul täpselt nii käitunud; 10) täiendavalt viidati Riigikohtu 09.12.2008 otsusele nr 3-2-1-103-08, milles käsitleti ärisaladust (p 20 ja 21) ja nõustuti KarS kommentaarides toodud määratlusega järgmiselt: „Ärisaladus on asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav”. Antud juhul on kõik kolm elementi ärisaladuse määratlemisel täidetud. 7. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
alusel tehtud ärisaladuse kaitse saab olla avaliku informatsiooni kasutamise piiramisel erandiks, mis peab olema põhjendatud, mitte riigi lepingupartneri suvaotsus. Tuginedes
lg 1 ja lg 2 p 8 ning § 34 lg 1 ja § 42 lg 1 ei nõustu kaebaja apellandi seisukohaga, et teabevaldajal ei ole õigust analüüsida teabe kvalifitseerumist ärisaladuseks ja selle põhistatust. 8. Andmekaitse Inspektsioon teatas, et ei soovi vaidlustada halduskohtu otsust ega osaleda ringkonnakohtus asja arutamisel. 6
AKI jagas Kaitseministeeriumi seisukohta, mille kohaselt asjaolu, kas mingi teave on äriühingu poolt tunnistatud ärisaladuseks põhjendatult või mitte, ei allu kontrollile. Tulenevalt eeltoodust järeldas halduskohus õigesti, et keegi ei ole seni kontrollinud, kas Kaitseministeeriumi lepingupartner on põhjendatult kuulutanud ärisaladuseks lepingus sisalduva teabe, mille avalikustamisest keelduti. Kuivõrd halduskohtus käis protsessiosaliste vahel vaidlus alles selle üle, kas Kaitseministeerium ja AKI on pädevad kontrollima teabe ärisaladuseks tunnistamise põhjendatust või võib üksnes äriühing otsustada teabe ärisaladuseks tunnistamise üle, ei saanud ega pidanudki halduskohus käesoleva kaebuse lahendamisel kontrollima, kas teabe ärisaladusena käsitlemine on põhjendatud või mitte. Seega Kaitseministeerium eksib, väites, et kohus tühistas vaideotsuse, kuna teabe ärisaladusena käsitlemine ei olnud piisavalt põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.