KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 08.jaanuaril 2009.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-20858 Tsiviilasi ŽZ hagi VZ vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Hagihind 106.384,50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ŽZ (i k xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja T Vologžanina Kostja: VZ(i k xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja M Venesaar Kohtuistungi toimumise aeg 09.12..2008.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista VZ elatusraha poja S Z, sünd. xxx, ja tütre J Z, sünd. xxx, ülalpidamiseks ŽZ kasuks 6500.- (kuus tuhat viissada) krooni kuus alates 26.05.2007.a., s.o. tagasiulatuvalt üks aasta enne elatise hagi esitamist kuni 15.01.2009.a., s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 3000.- (kolm tuhat) krooni kuus kuni xxx, s.o. kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus. Jätta ŽZ kohtuväliseks menetluskuluks olev esindaja kulu 55 % ulatuses VZ kanda ja 45 % ulatuses ŽZ enda kanda. Jätta VZ kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu 55 % ulatuses tema enda kanda ja 45 % ulatuses ŽZ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotamise alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse käik.
- Poolte abielust sündisid xxx poeg S Z ja xxx tütar J Z.
- Poolte abielu lahutati . Poolte alaealised lapsed jäid elama pärast abielu lahutamist ema juurde. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- 26.05.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses väidab hageja, et kostja ei ole rohkem kui aasta osalenud oma alaealiste laste ülalpidamisel, mistõttu palub hageja välja mõista kostjalt alates 2007.a. maist tütre ülalpidamiseks 5864,90 krooni ja poja ülalpidamiseks 5955,60 krooni, mis seisneb elatises koos tulumaksuga.
- Hageja väidetel koosnevad tütre ülalpidamiskulud järgmistest kuluartiklitest: eluasemekulu 870.- krooni, toit 3000.- krooni, transport 500.- krooni, sidekulu 300.- krooni, tervishoid 500.- krooni, hügieenitarbed 300.- krooni, koolikohustuse täitmine 1300.- krooni, riidedjalanõud 2000.- krooni ning muud vältimatud püsikulud (näiteks kultuuriüritused) 500.krooni. Kokku kulub tütre ülalpidamiseks kuus 9695.- krooni.
- Poja ülalpidamiskulud koosnevad eluasemekulust 870.- krooni, toidurahast 4000.- krooni, transpordikulust 500.- krooni, sidekulust 450.- krooni, tervishoiukulust 500.- krooni, hügieenitarvete kulust 300.- krooni, koolikohustuse täitmisega seotud kulutustest 500.krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 2000.- krooni ning muudest vältimatutest püsikuludest (näiteks kultuuriüritused ) 500.- krooni. Kokku kulub poja ülalpidamiseks kuus 9845.- krooni.
- Hageja palk on hagiavalduse väidetu kohaselt 5578.- krooni kuus, kuid kuna äriühing, kus hageja töölepingu alusel töötab, kuulub kostjale, ei ole kostja hagejale palka tema poolt kohtuistungil väidetu kohaselt maksnud alates poolte abielu lahutamisest. Hageja poolt kohtuistungil väidetu kohaselt töötab ta käesoleval ajal mitteametlikult ja teenib kuus ligikaudu 10.000.- krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena kinnistusraamatu väljavõtte talle kuuluva korteriomandi kohta, laste sünnitunnistused, abielutunnistuse ja abielulahutuse tunnistuse, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodi 01.12.2007 – 12.06.2008.a. kohta, oma palgatõendi OÜ-st A T s, tõendi MTÜ-st Lk 2
(7)„V “ selle kohta, et J Z tantsib nimetatud koreograafilises stuudios, mille igakuiseks osavõtumaksuks on 320.- krooni kuus. Kostja vastuväited ja põhjendused
- Kostja nõustub maksma elatist lastele 2175.- krooni kuus, mitte hageja poolt nõutavates summades. Kostja väidetel puudub tal võimalus maksta nii palju elatist kui hageja küsib, sest tema sissetulek on 5000.- krooni kuus, kostja on OÜ AT juhatuse liige.
- Kostja vaidlustab ka hageja poolt väidetavad laste ülalpidamise kulud ja leiab, et need on põhjendamatult suured. Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleks lähtuda sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud uuringust „lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“. Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud lastele tehtavaid kulutusi. 10 . Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja väljavõtte sotsiaalministeeriumi uuringust, tõendi OÜ-st AT kostjale makstud töötasu kohta, pangakonto väljavõtte SEB pangast perioodi 01.06.2007-01.08.2008.a. kohta, 2007.a. tuludeklaratsiooni, tõendi ARK-ist kostjale kuuluva sõiduki kohta. Kohtu abil kogutud tõendid.
- Poolte taotluste alusel tõendite kogumiseks kohustas kohus kõiki Eesti Vabariigis tegutsevaid krediidiasutusi teatama kohtule kas kostjal on seal avatud pangakontod ja väljastama pangakonto väljavõtted kui kontod on ning nõudis välja Maksu- ja Tolliametilt hageja 2007.a. tuludeklaratsiooni. Kohtule saabunus vastuste kohaselt oli kostjal pangakonto avatud üksnes SEB Pangas. Tuludeklaratsiooni koopia esitas hageja kohtule ise. Kohtuotsuse põhjendused
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta ei ole alates poolte abielu lahutamisest hagejale laste ülalpidamiseks raha andnud, on hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks õiguslikult põhjendatud. Vaidlustamata asjaolu loetakse kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks.
- Edasi võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kostja on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvestada ka sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud uuringuga „lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“. Lk 3
(7)Kohus asub seisukohale, et Eesti Vabariigi sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004.aastal koostatud uurimustöö „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika” ei saa olla käesoleval ajal aluseks elatise suuruse kindlaksmääramisel poolte alaealiste laste ülalpidamiseks, sest esmatarbekaupade ja toidukaupade hinnad, samuti eluaseme kasutamisega seotud ostetavate teenuste hinnad on oluliselt kõrgemad võrreldes perioodiga mida on kasutatud eelpoolnimetatud uuringu koostamisel. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul arvestada poolte poolt esitatud tõendeid, nõude põhistusi ja vastuväiteid, samuti elatustaset Eesti Vabariigis. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, mille kohaselt on kulud ülepaisutatud, samuti hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lastele tehtavaid kulutusi, on asja menetlemise käigus leidnud tuvastamist, et poolte alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulud eluasemele – Hageja väidetel moodustavad laste igakuised eluasemekulud kokku summa 1740.- krooni, s.o. kummagi lapse osa on 870.- krooni. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja maksnud perioodil 01.12.2007 – 12.06.2008 kokku KÜ-le 11.772,58 krooni, mis jagatud 6 kuuga on keskmiselt 1962,10 krooni kuus. Arvestades asjaoluga, et eluruumi kasutavad hageja ja lapsed kolmekesi moodustab igaühe osa eluruumi kasutamisel 654,03 krooni. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud kummagi lapse eluaseme kasutamisega seotud kuluks kuus summat 654.- krooni. Kulud toidule - Hageja hagiavalduses toodud väidetel kulub tütre toidurahaks kuus 3000.- krooni ja poja toidurahaks kuus 4000.- krooni. Tõendeid nimetatud kuluartikli tõendamiseks hageja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laste ülalpidamiskulude hulka kuulub ka toiduraha on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Üldtuntud asjaolu on ka see, et 17-aastase poja toiduraha on suurem kui 6-aastase tütre toiduraha. Kohus on aga seisukohal, et hageja poolt väidetavalt lastele kulutatav toiduraha on liiga suur. Arvestades keskmiste toidukaupade hindu jaekaubanduses, kuid ka seda, et lapsed vajavad lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilu, mahla, maiustusi, asub kohus seisukohale, et põhjendatud toidurahaks kuus on poolte poja ülalpidamisel 3000.- krooni kuus ja tütre ülalpidamisel 2000.- krooni kuus. Kulud riiete ja jalanõude ostmiseks – Kohus on seisukohal, et ka hageja poolt väidetud kulutused laste riiete ja jalanõude ostmiseks kuus kummalegi lapsele summas 2000.- krooni kuus on ülepaisutatud. Arvestades asjaoludega, et riideid lastele ei ole vaja osta igaks hooajaks uusi, vaid osasid neist saab kanda kindlasti ka järgmisel hooajal, samuti seda, et S Zon juba praktiliselt täiskasvanud ega vaja igal hooajal garderoobi uuendamist põhjusel, et eelmisel hooajal ostetud riided on talle juba väikseks jäänud, kuid ka seda, et väikesele lapsele ostetavad riided on odavamad kui peaaegu täiskasvanud lapsele ostetavad riided, asub kohus seisukohale, et poolte pojale on riiete ja jalanõude ostmiseks piisavaks summaks kuus 1000.- krooni ja tütrele 700.- krooni kuus. Kulud transpordile - Hagiavalduses märgitu kohaselt moodustavad kummagi lapse transpordikulud summa 500.- krooni kuus. Tõendeid nimetatud kulu tõendamiseks hageja esitanud ei ole. Arvestades asjaoluga, et ühistranspordi kasutamisega seotud kulud saavad olla üksnes poolte alaealisel pojal, sest alla 7-aastasel lapsel sõidupiletit ühistranspordis osta ei ole vaja, ja õpilas-ekspresskaardi hind 30-ks päevaks on käesoleval ajal 190.- krooni, on põhjendatud transpordikuluks S Zl 190.- krooni ning J Zl transpordikulusid käesoleval ajal ei esine. Lk 4
(7)Kulud tervishoiule ja hügieenile – Hagiavalduses märkis hageja, et laste tervishoiule ja hügieenitarvete ostmisele kulub tal kuus kummalegi 800.- krooni. Tõendeid selle väite tõendamiseks hageja esitanud ei ole. Arvestades asjaoluga, et lastel on vaieldamatult kulutused nii tervishoiule kui ka hügieenitarvetele, mida saab taaskord pidada üldtuntud asjaoluks, kuid hageja ei ole tõendanud, et lastel oleks seoses nende tervisliku olukorraga erivajadusi või, et kulud oleks millestki tingituna tavapärasest suuremad, peab kohus põhjendatuks kuluta kummalegi lapsele tervishoiuks ja hügieenitarvete ostmiseks kokku 500.- krooni kuus. Kulud seoses koolikohustuse täitmisega, lasteaias käimisega ja huvialaringiga – Hageja väidetel on tütre lasteaiamaks koos söögirahaga 1000.- krooni ning lisaks sellele käib tütar MTÜ „V ” koreograafilises stuudios mille kuumakse on 320.- krooni. Poja koolikohustuse täitmiseks kulub väidetavalt 500.- krooni kuus. Kohus on seisukohal, et hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et tütre lasteaiamaksu on ta maksnud viimati 2008.a. maikuus 788.-krooni ja tütre tantsustuudios osalemise tasu on 320.- krooni, seega kulub tütrele eelpoolnimetatud kulutusteks kokku keskmiselt 1100.- krooni. Kuigi pojale tehtavaid kulutusi hageja tõendanud ei ole, on üldtuntud asjaoluks see, et lapsevanematel tuleb kanda seoses lapse koolis õppimisega teatud kulutusi ka koolitarvete ostmisele, samuti kanda kulutusi klassi ühisürituste korraldamisega või ühiskülastustega. Selleks summaks on piisav 500.- krooni kuus. Sidekulud - Arvestades asjaoluga, et hageja ei ole tõendanud, et lastel oleks mobiiltelefonid või et nad kasutaksid muid sideteenuseid, ei saa kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada laste väidetavaid kulutusi sideteenuste kasutamisele. Muud vältimatud püsikulud – Hageja väidetel on lastel ka muud vältimatud püsikulud summas 500.- krooni kuus ja need seisnevad ekskursioonidel, teatris või kinos käimise kuludes. Kohus nõustub, et poolte alaealistel lastel võib kuluda seoses kultuuriürituste külastamisega või ekskursioonidel käimisega kuus keskmiselt 500.- krooni. Eeltoodust tulenevalt moodustavad poolte alaealise tütre J Z ülalpidamiskulud kuus summa 5454.- krooni ja poja S Z ülalpidamiskulud kuus kokku summa 6344.- krooni. 15. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kuidas tuleb laste ülalpidamise kulusid poolte vahel jaotada. Nii nagu kohtuotsuse p-s 12 on märgitud, sõltub väljamõistetava elatise suurus lisaks laste vajadustele ka vanemate varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). Hageja on kohtule esitanud oma varalise olukorra tõendamiseks kinnistusraamatu elektroonilised väljavõtted, mille kohaselt kuulub talle 1/10 transpordimaast XXX ja korteriomand Tallinnas, XXX, palgatõendi OÜ-st AT ja oma pangakonto väljavõtte ja 2007.a. tuludeklaratsiooni. Arvestades hageja kohtuistungil esitatud väidet, et ta ei ole kostja juhtimisel töötavast äriühingust palka saanud alates pooltel abielu lahutamisest, mida tõendab ka hageja pangakonto väljavõtte, tuleb hageja varandusliku olukorra hindamisel lähtuda hageja väitest, et ta töötab käesoleval ajal mitteametlikult ja tema sissetuleku suuruseks on 10.000.- krooni kuus. Lk 5
(7)Kostja on esitanud oma varandusliku olukorra tõendamiseks tema enda poolt allkirjastatud tõendi tema väidetava töötasu suuruse kohta, mis ei ole kooskõlas kostja pangakonto väljavõttega temale laekunud töötasude suuruste kohta ning Maksu-ja Tolliametile esitatud 2007.a. tuludeklaratsiooniga, mille kohaselt oli VZ töötasu suuruseks 2007.aastal kuus keskmiselt 3791,66 krooni ning mis jällegi ei ole kooskõlas ei palgatõendi ega ka pangakonto väljavõttel kajastatud nn palgana lähtuvate summadega. Lisaks sellele on kohtu käsutuses portaali X-tee elektrooniline väljatrükk, mis tõendab, et kostjale kuulub sõiduauto Chrysler Voyager Arvestades asjaoluga, et kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja pangakontole laekunud lisaks tema väidetavale juhatuse liikme tasule seda mitmekordselt ületavaid sularaha sissemakseid, mis põhiliselt on sinna kantud kostja enda poolt, kuid ka teiste isikute poolt, asub kohus seisukohale, et kostja varanduslik olukord ei ole nii vilets nagu ta kohtumenetluse kestel näidata on püüdnud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja kohtuistungil esitatud väide nagu kasutaks kostja oma isiklikku pangakontot ka OÜ AT pangakontona, et päästa äriühingut majandusraskustest, ei ole tõsiselt võetav argument ja millegagi ei ole põhjendatud kostjalt elatis hageja kasuks välja mõista üksnes miinimumsummas nagu kostja seda taotleb. Tulenevalt asjaolust, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks on käesoleval ajal 21%, asub kohus seisukohale, et poolte abielust sündinud poja S Z ülalpidamiseks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3500.- krooni ja tütre J Z ülalpidamiseks 3000.- krooni. 16.Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta ei ole andnud laste ülalpidamiseks elatist alates poolte abielu lahutamisest ja abielu lahutati ja hagi on kohtusse esitatud 26.05.2008.a., kuulub elatis kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks väljamõistmisele alates 26.05.2007.a. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. ligikaudu 55 % ulatuses esitatud nõudest, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindaja kulu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 55% ulatuses kostja kanda, 45 % ulatuses jääb hageja esindaja kulu hageja enda kanda. Lk 6
(7)Kostja esindaja kulu jääb 55 % ulatuses kostja enda kanda ja 45 % ulatuses hageja kanda. . Kohtunik: Lk 7
(7)