Viidatud sättes eeldatakse siiski võla tunnistamist hageja suhtes soorituse tegemisega, mida käesoleval juhul ei toimunud. Eeltoodut aluseks võttes leiab kostja, et nõue on aegunud ja ainuüksi seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Juhuks kui kohus ei peaks nõustuma aegumise vastuväitega, esitab kostja siinkohal ka sisulised vastuväited hagile. Kostja on seisukohal, et isegi juhul kui tegemist ei ole mittetäieliku kohustusega ning hagejal on õigus kohustuse täitmist nõuda, ei ole kohustuse täitmiseks kohustatud isik kostja. Kostja leiab, et võlgnevus on üle läinud V Ž `ile, kuivõrd hageja on sellega nõustunud. Vastavalt kostja ja V Ž `i vahel sõlmitud kokkuleppele, kohustus Ž , kes oli kokkuleppe sõlmimise ajal kostjale võlgu, tasuma osa tema võlast otse IH`ile. Hageja väide, nagu poleks tema sellega nõus olnud, ei pea paika. Vaidluse korral esitab kostja taotluse kuulata tunnistajana üle V Ž , kes võib oma ütlustega kinnitada, et on hagejale ka osaliselt summasid tasunud ning et hageja nõustus maksete teostamisega Ž `i poolt. Hageja vastus kostja 28.04.2008.a. arvamusele Hageja kirjaliku vastuse kohaselt 16.05.2008.a. pole kostja toonud välja asjaolusid, mis takistasid tal kohustust hageja ees täita. Sellest teeb hageja järelduse, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult ja rikkumine ei ole vabandatav. Juhul kui kostja toob tagantjärgi esile kohustuse täitmist takistavad asjaolud, ei pea hageja neid usaldusväärseteks ja tõsiseltvõetavaiks. Sellisel juhul rikkus kostja ka VÕS § 102 tulenevat teatamiskohustust, mille kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavatest asjaoludest teada. Hageja arvates on väheusutav, et selline inimene, nagu kostja seda on, võis lihtsalt unustada võlakohustuse, mis 3 – 4 aastat tagasi oli võrdne tüüpkorteri väärtusega. Asjaolu, et kostja sõlmis kokkuleppe Ž `iga laenusumma tagastamiseks, viitab hageja arvates sellele, et ka pikema aja möödudes kostja oli teadlik võlgnevuse olemasolust. Kostja on hageja arvates tunnistanud ja tunnistab hageja nõuet, millest tulenevalt ei ole aegumise kohaldamine asjakohane.
1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti, kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kokkulepet Ž `iga tuleb käsitada kui kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingut ning 11.02.2002.a. välja antud võlakirja lisa. Väär on kostja väide, et hageja pole temalt nõudnud kohustuse täitmist. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et kostja taotlus käesolevas vaidluses aegumise kohaldamiseks, lähtudes taotluses toodud põhjendustest, tuleb rahuldada.
1 (kehtis kuni 01.07.2002.a.) sätestas, et hagi korras üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseaduse üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 9 lg. 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a. lg. 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a.
1 (kehtib alates 01.07.02.a.) kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas lg. 2 sätestatu kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lg.-tes 1 – 3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult.
1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Samas lg. 2 sätestatu kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hagile lisatud võlakirjast (vt. tlk. 8) nähtub asjaolu, et laenuleping poolte vahel sõlmiti 11.02.2002.a. ning kostja kohustus võla (laenusumma) tasuma hagejale laenusumma koos intressidega 10 % ulatuses 14.03.2002.a. Hagi on kohtule esitatud 21.01.2008.a., s.t. et hagi kohtule esitamise ajaks oli hageja nõue kostja vastu aegunud. Asjaolu, et kostja on kolmanda isikuga sõlminud 21.04.2007.a. kokkuleppe võlgnevuse liitmise kohta, kohtu arvates asjas õiguslikku tähendust ei oma. Kostja kirjalikus vastuses sisalduva seletuse kohaselt on kostja ka peale kohustuse mittetäielikuks muutumist (aegumist) näidanud üles omapoolset head tahet ning nõustunud kohustust täitma, andes selle täitmise üle isikule, kellel on kostja enese ees võlgnevus. Asjaolu, et hageja vahepealsel ajal kohustuse täitmist kostjalt ei nõudnud, pooled ei suhelnud sel teemal ning kostja oli võlgnevuse olemasolu unustanud ning kohustus aegus, ei muuda kostja arvates kohustuse rikkumist tahtlikuks. Kostja on seisukohal, et tahtliku rikkumise tõendamise koormus on isikul, kes sellele tugineb, ehk siis antud juhul hagejal. Kohus leiab, et kostja sellekohast seisukohta tuleb hinnata kui asjakohast. Hageja on saanud kostja vastuväited hagile ning taotluse asjas vaheotsuse tegemiseks, kuid ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et kostja on tahtlikult kohustust rikkunud. Hageja ei ole asjas tõendanud kohtule, et ta on kostjalt nõudnud kohustuse täitmist ning kostja on põhjendamatult selle täitmisest (oma võla tasumisest) keeldunud. V Ž `iga sõlmitud kokkuleppes (vt. tlk. 10) 21.09.2007.a. on L S kinnitanud tõepoolest, et ta on IH`i võlgnik ning võlgnevus H`ile moodustab 160 000 krooni. Samas on Ž omakorda S võlgnik. Käsitletavast kokkuleppest ei nähtu aga kohtu arvates veenvalt ja üheselt asjaolu, et tegemist on kostjapoolse võlatunnistusega seonduvalt poolte vahel 11.02.2002.a. sõlmitud laenulepinguga. Samuti oli käsitletava kokkuleppe sõlmimise ajaks hageja nõue kostja vastu juba aegunud. Vastavalt TsMS § 449 lg. 3 sätestatu kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sama lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada ning IH`i hagi L S vastu põhivõla, intresside ja viivise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 22.09.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.