) §-le 100 on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.
lg-de 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele ning täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga; kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
lg 1 kohaselt peab müügilepingu alusel ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige muuhulgas kvaliteedi osas.
lg-le 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Müüja vastutusest vabanemise alus (reguleeritud sama sätte lg-s 4) käesolevas asjas ilmneda ei saa. Viidatud lõike kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Ka ei ole leidnud tõendamist
-i §-s 224 sätestatud piirangud ostuhinna alandamiseks. Kohus on seisukohal, et ostuhinna alandamise otsustamisel ei oma tähtsust väidetav remondi tegemine müüja poolt selles korteris müügilepingu sõlmimise ja valduse üleandmise vahelisel ajal. Kõik remondiga seonduv saab ja peakski olema eraldi vaidluse teemaks poolte vahel. 8.
lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse; kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga.
lg 1 p 3 kohaselt on juhul, kui võlgnik on rikkunud kohustust, võlausaldajal õigus nõuda muuhulgas kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et juhul, kui kostja ei oleks müügilepingu p 6.2.3 rikkunud ega oleks jätnud tasumata võõrandatud korteriomandi majandamisega seotud kulusid, ei oleks hagejal olnud vaja teha täiendavaid kulutusi ja võlgnevus ise ära maksta. 12. Üks osa hageja nõudest moodustab ettemaksuna (käsirahana) kostjale makstud 24 000.00 krooni. Selles osas on kostja võtnud nõude täies ulatuses õigeks TsMS § 440 lg 1 mõttes ja nõue kuulub rahuldamisele. Vastavalt kostja juhatuse liikme poolt antud võlakirjale sai ta hagejalt 24.05.2005 korteriomandi ostuhinna ettemaksuna 24 000.00 krooni (t lk 26, tõlge lk 27). Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingus kokkulepitud hinna tasumisel seda rahasummat ei arvestatud. Ka puudub vaidlus, et tegemist oli tühise tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 mõttes asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-st 1 tulenevalt. Seega tuleb saadud rahasumma kostjal tagastada kui alusetult saadu
6 13. Kohus ei analüüsi poolte vaidlust kostja võimaliku nõude üle hageja vastu tasumata remondirahade saamiseks, kuna kostja ei esitanud ei vastuhagi ega tasaarvestuse avaldust
Nii tasaarvestuse avalduse kui vastuhagi esitamise võimalustest oli kostja teadlik. Remondirahade nõude olemasolul on kostjal õigus esitada vastav nõue hageja vastu iseseisvas hagimenetluses. Ka ei analüüsi kohus poolte väiteid seonduvalt omandatud eluruumi üldpinna suuruse võimaliku erinevusega kinnistusraamatukandes ja tegelikkuses põhjusel, et viidatud asjaolu tõi hageja algselt esile ühe alusena ostuhinna alandamisele, kuid muutis nimetatud nõude alust menetluses (viis selle kooskõlla Riigikohtu praktikaga). 14. Viimane osa hageja kahju hüvitamise nõudest moodustab otsene varaline kahju
Nimetatud sätte kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, millede hulka kuuluvad ka kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud kulude hüvitamiseks. Hageja nõuab tema poolt 09.06.2006 tellitud ekspertiisitasu ja 26.06.2006 saadud mõõtmisjooniste (inventariseerimisplaanide) eest tasutud rahasumma 3540.00 (arve t lk 81) + 476.00 (arve t lk 82) hüvitamist kostja poolt. 15. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud vaid ekspertiisitasu osas. Nimelt leidis eelnevalt tõendamist, et kostja rikkus pooltevahelist lepingut ega andnud üle sellises seisundis eluruumi nagu see oli poolte vahel kokku lepitud, vaid eemaldas enne üleandmist korterist rida asju (otsuse p 6). Kostja rikkumise tõendamiseks tellis hageja ekspertiisi. Seega tegemist on kostja poolt tekitatud hageja otsese varalise kahjuga
lg 3 mõttes, kuna juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja pidanud konkreetset kulu kandma. Küll aga ei olnud kohtu arvates inventariseerimisplaanide tellimine põhjuslikus seoses käesolevas asjas tuvastamist leidnud kostja rikkumisega. Nimetatud plaanid ei olnud vajalikud kostja rikkumise tuvastamise tõendamiseks. 16. Eeltoodu kohaselt leidis seega tõendamist hageja nõue järgmiselt: suuruses 505 000.00 krooni ostuhinna põhjendatud alandamisena, 24 000.00 krooni alusetult saaduna ning 12 435.64 + 3540.00 = 15 975.00 krooni. Iga nõude osas on hageja esitanud ka intressi- ja/või viivisenõude. 17.
lg 3 kohaselt võib hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt sama seaduse § 189 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi. Intressimäär tuleneb
lg-st 1, mille kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on selle määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit. Kohus nõustub hageja poolt esitatud intressiarvestusega (t lk 243), milles on lähtutud ostuhinna tasumisest osaliselt 06.08.2005 ja osaliselt 24.05.2006 ning arvestatud kuni 06.11.2006 (kostja sai ostuhinna alandamise avalduse kätte 27.10.2006). Ka kostja ei esitanud intressi aritmeetilisele arvestusele vastuväiteid. Seega on põhjendatud hageja nõue intressi osas summas 5648.36 krooni. Ka nõustub kohus hageja intressiarvestusega alusetult makstud 24 000.00 krooni osas (t lk 243, arvestuse periood 24.05.2005, see on maksmisest, kuni 06.11.2006, see on mõistlik aeg tagastuse nõude kättesaamisest kostja poolt). Ka sellele aritmeetilisele arvestusele ei esitanud kostja vastuväiteid. Seega on põhjendatud hageja nõue 757.48 krooni suuruses intressisummas. 18. Tulenevalt
lg-le 1 on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult, arvates kohustuse täitmise sissenõutavaks muutumisest 7 kuni kohase täitmiseni nõuda viivist kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni, millele lisandub 7% aastas. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega hinna alandamiselt tagastatava summa tagastamisega viivitamise alusel ja alusetult makstu tagastamise viivitamisega (t lk 243), kus hageja lähtub viivise sissenõutavaks muutumisest alates 07.11.2006 ja arvestanud viivised välja kuni kohtuistungi toimumise päevani. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja poolt esitatud viiviste aritmeetilisele arvestusele. Seega on põhjendatud viivis suuruses 108 387.23 + 5111.45 = 113 498.68 krooni. Kahju hüvitamise nõudelt teeb kohus viivisnõude ümberarvestuse seonduvalt asjaolud, et põhjendatud ei ole 476.00 krooni sissenõudmine tekitatud kahjuna kostjalt. Ka ei nõustu kohus kahjusumma 3540.00 osas viivise arvestamisega alates 26.06.2006, sest ei ole tõendatud, et ekspertiisitasu oleks hageja poolt olnud tasutud enne AOÜ arvet nr 157/06, milline aga kannab kuupäeva 04.10.2006 (t lk 81). Seega on põhjendatud viivis kahjunõudelt järgmises arvestuses: perioodi 05.10.2006 kuni 31.12.2006 (88 päeva) eest viivisemäär 9,75% kahjusumma 3540 = viivis 83.21 krooni; periood 03.08.2006 kuni 31.12.2006 viivisemäär sama kahjusumma 12 435.64 = viivis 690.88 krooni; periood 01.01.2007 kuni 30.06.2007 viivisemäär 10,5% kahjusumma 3540 + 12 435.64 = viivis 693.96 krooni; periood 01.07.2007 kuni 28.10.2008 viivisemäär kogu perioodil 11% kahjusumma sama = viivis 2339.88 krooni. Seega kokku on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisenõue kahjuhüvitiselt suuruses 3807.93 krooni. Hageja nõue viivise osas perioodi eest kuni põhinõuete täieliku täitmiseni on õiguslikult põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367, mille kohaselt võib hageja esitada viivisenõude selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 19. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele 99,8% ulatuses hagetavast summast, antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 99,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 0,2% ulatuses hageja kanda. Imbi Sidok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.