← Eesti

3-06-1224/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-06-1224 Haldusas

§ 61lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. TNK Trade Ltd ja Onako Eesti AS (hilisema ärinimega Polaster Holding AS) sõlmisid 01.08.2002 õhusõiduki pandilepingu, mille alusel Onako Eesti AS pantis TNK Trade Ltd kasuks Onako Eesti AS-le omandiõiguse alusel kuuluva lennuki „Learjet 55” seerianumbriga S/N 011, riikliku registrinumbriga ES-PVV. Pant pidi tagama TNK Trade Ltd kõik nõuded Rootsi äriühingu Swonco Swedish Oil AB (hilisema ärinimega Rapla Invest AB asukohaga Rootsis) vastu tulenevalt TNK Trade Ltd ja Swonco Swedish Oil AB vahel 04.04.2002 3-06-1224 sõlmitud naftasaaduste müügilepingust nr 12-2/ Swonco/LCO-02.04.02, samuti TNK Trade Ltd nõuded Onako Eesti AS vastu, mis tulenesid pandilepingust ja nimetatud äriühingute vahel 19.07.2002 sõlmitud käenduslepingust. Onako Eesti AS võttis 12.08.2002 avaldusega tagasi TNK Trade Ltd-le lennuki müügiks antud volikirja ning esitas 12.12.2002 TNK Trade Ltd-le käenduslepingu ja pandilepingu tühistamisavalduse. Lennuamet väljastas 05.08.2002 kinnituse pandilepingu alusel lennukile registerpandi seadmisest TNK Trade Ltd kasuks, kuid 03.01.2003 kustutas pandimärke Onako Eesti AS taotluse alusel. TNK Trade Ltd esitas 14.01.2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lennuameti kohustamiseks pandimärget taastama. Menetlus lõpetati 14.02.2003, sest Lennuamet oli 28.01.2003 pandimärke taastanud. Onako Eesti AS esitas 31.03.2003 Lennuametile taotluse pandimärke kustutamiseks, millest viimane 14.04.2003 keeldus. Lennuamet kustutas ajavahemikul 30.06.2003–16.07.2003 pandipidaja TNK Trade Ltd nõusolekuta lennukit koormava pandimärke tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist (register). Onako Eesti AS müüs 01.07.2003 lennuki OÜ-le Cosmotrade, mis 10.07.2003 registreeriti registris lennuki uue omanikuna. Lennuk kustutati registrist 16.07.2003 OÜ Cosmotrade avalduse alusel. Valga Maakohtu 20.11.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-364-03 lõpetati AS Polaster Holding pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning 16.12.2003 kustutati äriühing registrist. Tallinna Halduskohtu 21.09.2004 otsusega nr 3-372/2004 tunnistati õigusvastaseks Lennuameti toimingud registris lennukile TNK Trade Ltd kasuks seatud pandimärke kustutamisel, lennuki omaniku vahetuse registreerimisel ning lennuki kustutamisel registrist. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2005 otsusega nr 2-3/347/05 jäeti kohtuotsus muutmata. Lennuameti kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud. Kohtuotsused jõustusid 28.09.
  2. Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 19.03.2004 otsusega nr 078/200 rahuldati TNK Trade Ltd nõue ning kohustati võlgnikku Swonco Swedish Oil AB tasuma kaebajale müügilepingust tulenev võlgnevus 31 384 634,98 USD ja kuni 19.03.2005 arvestatud intress 416 686,20 USD, kokku 37 801 321,18 USD.
  3. TNK Trade Ltd esitas 19.06.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega Lennuametilt Eesti Vabariigi kaudu kahju hüvitamiseks välja mõista 52 066 400 kr, mida hiljem vähendas 32 626 577 kroonile. Kaebaja võis ja pidi eeldama, et lennukile seatud pandile kohaldatakse asjaõigusseaduses (AÕS) sätestatud registerpandi regulatsiooni. Valga Maakohtu määrusega algatati Polaster Holding AS pankrotimenetlus, mis lõpetati 20.11.2003 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 15 lg 1 p 2 alusel. Seega polnud võimalik realiseerida võlgniku pankroti korral võlausaldajale ettenähtud nõudeid. 16.12.2003 kustutati Polaster Holding AS äriregistrist, mistõttu nõude menetlemine aktsiaseltsi vastu muutus võimatuks ja 02.02.2004 loobus kaebaja nõudest, mis ei tähenda, et kaebaja oleks tunnistanud pandilepingu tühistamisavalduse õiguspärasust. Kaebaja kasuks lennukile seatud registerpandi ja lennuki registrist kustutamise järel pole tekkinud kahju vältimine ega kõrvaldamine enam võimalik. Lennuki omanik sai registerpandi 2

(12)3-06-1224 kustutamisega võimaluse sõiduki võõrandamiseks, mida ta ka tegi. Pandimärge registris oleks pidanud takistama lennuki võõrandamist. Jõustunud kohtuotsustes õigusvastaseks tunnistatud vastustaja toimingute tulemusel on kaebaja kaotanud kõik varalised õigused lennuki suhtes, mis tal registerpandi kehtimise ajal pandipidajana olid. Kui vastustaja poleks teostanud ülalmärgitud õigusvastaseid toiminguid, jäänuksid negatiivsed tagajärjed varalises seisundis saabumata ja müügilepingust tulenev nõue oleks osaliselt rahuldatud lennuki müügist saadava rahasumma ulatuses. Võimatus realiseerida õigust saada oma nõudele Swonco Swedish Oil AB vastu osalist katet pandiesemeks olnud lennuki müügist laekuva raha arvelt ongi kaebajale saabunud kahjulikuks tagajärjeks. See võimatus pole tekkinud kaebajast olenevatel asjaoludel, mistõttu vastustaja viited VÕS §-s 139 märgitud kahjustatud isiku võimalikule osale kahju tekkimises on asjakohatud. Stockholmi Ringkonnakohtu poolt kuulutati 24.03.2005 välja Swonco Swedish Oil AB pankrot esmase pankrotimenetlusena Euroopa Liidu Nõukogu 29.05.2000 määruse (EÜ) nr 1346/2000 tähenduses. Kaebaja esitas pankrotimenetluses küll oma nõude summas 37 801 321 USD, kuid kaebajal, pankrotihalduril või mistahes muul isikul on materiaalõiguslikult ja protsessuaalselt võimatu teostada mistahes õigustoiminguid lennuki võõrandamistehingu tagasivõitmiseks pankrotiseaduse (PankrS) §-des 109 ja 110 sätestatud korras. Pankrotihalduri kinnitusel pole pankrotinõude rahuldamiseks saadud mingeid makseid enne pankrotti ega pankroti käigus. Äriseadustiku (ÄS) § 218 õiguslik regulatsioon ei võimalda kaebajal algatada Onako Eesti AS täiendavat likvideerimismenetlust, mille käigus oleks võimalik OÜ-lt Cosmotrade nõuda lennuki tagastamist või kahju hüvitamist.
  1. Lennuamet palub jätta kaebus rahuldamata, jäädes halduskohtule esitatud tõendite ja väidete juurde. Vastustaja pole süüdi kaebajale kahju tekkimises. Registerpant kustutati ekslikult ilma pandipidaja nõusolekuta mitmeti tõlgendatava Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-2/1081/
  2. Ehkki Tallinna Halduskohtu 21.09.2004 otsusega haldusasjas nr 3-372/2004 tunnistati vastustaja toimingud pandimärke kustutamisel, omaniku vahetuse registreerimisel ja lennuki registrist kustutamisel õigusvastasteks, pole need toimingud põhjustanud ega soodustanud väidetava kahju tekkimist kaebajale ning nende tegemata jätmine poleks ära hoidnud kahju tekkimist. AÕS § 92 lõike 1 ja § 93 järgi tekib omandiõigus lennukile selle üleandmisega ja võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisega ega ole seotud vastavate kannete tegemisega registris. Järelikult ei takista võimalikud märked registris lennuki omandiõiguse üleminekut, müügilepingu sõlmimist ja masina füüsilist üleviimist teise riiki. Pahatahtlikul õhusõiduki omanikul on soovi korral võimalik müüa sõiduk kolmandale isikule ka siis, kui vastava õhusõiduki osas on sõlmitud pandileping ja kantud selle kohta ka vastav teave registrisse kooskõlas lennundusseaduse (LennS) § 19 lg 1 punktiga
  3. Registri kannetel on vaid informatiivne tähendus. Seetõttu pole võimalik usaldada registrikannete õigsust sarnaselt kinnistusraamatuga. Samuti ei sätesta seadus kohustust õhusõiduki ostmisel tutvuda eelnevalt registri andmetega. AÕS § 297 kohaselt võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Kõnealuse pandilepingu alusel pole aga registerpanti tekkinudki. Isegi kui põhjuslikku seost Lennuameti toimingute ja kaebaja väidetava kahju vahel ei saa täielikult välistada, tuleb kahjuhüvitis jätta vastustajalt välja mõistmata. Et Onako Eesti AS ei kavatse pandilepingust tulenevaid kohustusi täita, teadis kaebaja juba alates 12.08.2002, mil 3
(12)3-06-1224 Onako Eesti AS esitas talle avalduse lennuki müügiks antud volituse tagasivõtmiseks. Saades 27.12.2002 kätte pandilepingu tühistamisavalduse, pidi kaebajale olema täiesti selge, et Onako Eesti AS ei täida oma kohustusi panditud lennuki hoidmisel ega kavatse täita ka pandilepinguga võetud kohustusi. Seda arvestades pidi ja sai kaebaja endale väidetava kahju tekkimise vältimiseks kohe ette võtta samme, et välistada kahju tekkimist. Pole oluline, kas kaebaja võis ülalnimetatud avaldusi saades eeldada, et vastustaja kustutab pandimärke, vaid oluline on, kas mõistlikkuse põhimõttest lähtudes pidi kaebaja peale pandilepingu rikkumisele viitava info saamist 12.08.2002 pandipidajana viivitamatult tegutsema, tagamaks endale pandieseme võõrandamise võimalus oma nõude rahuldamiseks pandieseme arvelt. Kaebajal oli võimalik nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist enne tähtaega ja lennuki väljaandmist müügiks, esitades vajadusel selleks vastava hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega. Midagi sellist kaebaja kahju vältimiseks ette ei võtnud, esitades alles 26.05.2003 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja (EKTK) Arbitraažikohtusse hagiavalduse panditud asja müügiõiguse tekkimise tunnustamise nõudes. Arbitraažikohtu 14.07.2003 vaheotsuse punktist 2 nähtuvalt esitas kaebaja 26.05.2003 dateeritud avalduse hagi tagamiseks alles 25.06.2003 ja vahekohus sai selle kätte alles 04.07.
  1. Avalduse tekst kinnitab, et kaebaja oli teadlik, et pandimärge registris ei takista Onako Eesti AS-l lennuki võõrandamist ja täiendavat koormamist. Kui aga pidada pandilepingut kehtivaks, on Onako Eesti AS lennukit OÜ-le Cosmotrade müües rikkunud pandilepingu p 4.4, millega ta kohustus säilitama omandiõigust lennukile ning seda mitte müüma ilma kaebaja kirjaliku nõusolekuta. Seega on väidetava kahju kaebajale tekitanud õhusõiduki pandilepingu väidetav rikkumine Onako Eesti AS poolt, vastustaja toimingud pole põhjustanud ega soodustanud kahju tekkimist ning Lennuameti poolsete toimingute mittetegemine poleks ära hoidnud kahju tekkimist. Onako Eesti AS ja OÜ Cosmotrade vahelise lennuki ostu-müügilepingu sõlmimise ja lennuki omandiõiguse ülemineku päeval 01.07.2003 oli pandimärge registris veel olemas ja mõlemad lepingupooled olid sellest teadlikud. Viimane nähtub ka Onako Eesti AS esindaja 12.08.2003 järelepärimisest nr 1/1451, milles aktsiaselts palub vastustajal teada anda, kas ja millal kustutati kaebaja kasuks registrisse kantud pandimärge. Alates 01.09.2003, mil vastustaja esitas vastuseks teabenõudele kaebajale lennuki kannete kohta käivad dokumendid, oli kaebaja teadlik, millal, kellele ja mis tingimustel lennuk müüdi. Seega pidi kaebaja olema teadlik ja eeldama, et lennuki müügilepingu sõlmimise ja omandiõiguse üleandmise päeval 01.07.2003 oli pandimärge registris veel olemas ning järelikult OÜ Cosmotrade pole heauskne. Kui kaebaja eeldas, et pandileping on kehtiv, pidi ta juba alates
  2. a septembrist temal olemas oleva informatsiooni ning AÕS §-de 305, 95 lg 2, 951 lg 3 ja TSÜS § 87 alusel teadlik olema ka sellest, et lennuki müügileping on tühine ja selle ostja pahauskne. EKTK Arbitraažikohtu 14.07.2003 vaheotsusega keelati Onako Eesti AS-l kõikide tehingute ja toimingute tegemine lennukiga, kuid kaebaja edastas selle otsuse vastustajale alles 25.07.2003, mis tõendab kaebajapoolset hoolsuskohustuse rikkumist. Pandimärke kustutamisest ja lennuki võõrandamisest sai kaebaja teada 25.08.2003, kuid ei võtnud ikkagi ette ühtegi toimingut kahju tekkimise täielikult välistamiseks. Et kaebaja ei võtnud ette mitte ühtegi mõistlikku toimingut, mis oleks täielikult välistanud talle kahju tekkimise, tundub võimalik kokkumäng kaebaja ja Onako Eesti AS vahel kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigi vastu. Kaebaja loobus 02.02.2004 kõikidest oma nõuetest Onako Eesti AS vastu. Vastupidiselt kaebaja arvamusele ei välista äriühingu äriregistrist kustutamine äriühingu nõuete ja kohustuste edasikestmist. Seega oli ja on kaebajal võimalik 4
(12)3-06-1224 algatada Onako Eesti AS täiendav likvideerimismenetlus ning nõuda lennuki tagastamist või kahjuhüvitist selle pahauskselt ostjalt. Seoses nõuetest loobumisega polnud kaebajal alates 02.02.2004 enam õigust nõuda lennuki müüki ja lennuki väljanõudmist müügiks ega õiguslikku alust esitada kahju hüvitamise nõudeid. Kaebaja pole ka ühelgi ajahetkel juhtinud vastustaja tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. Väär on kaebaja seisukoht, et Onako Eesti AS-l puudusid seaduslikud alused pandilepingu tühistamiseks TsÜS § 92 ja § 94 alusel. Kaebaja on lepingut sõlmides tegutsenud hea usu põhimõtte ja heade kommete vastaselt, omandades oma ebaausa käitumisega õigusi, mida ta ausa käitumise korral poleks saanud. Kui esitatud tagatised on ebapiisavad, ei saa neid ebapiisavas osas vastu võtta ja esitada nõudeid ebapiisava tagatise realiseerimiseks. Kaebaja on pandilepingut sõlmides käitunud sõnamurdlikult ja sisuliselt petnud Onako Eesti AS-lt välja pandilepingust tuleneva tagatise. Samale seisukohale on asunud ka arbiiter Jüri Leppik EKTK Arbitraažikohtu 30.06.2004 otsusele lisatud eriarvamuses. Kuna kaebaja loobus 02.02.2004 oma nõudest, lõpetas arbitraažikohus selles asjas menetluse. Seega on pandileping tühistatud Onako Eesti AS avalduse alusel ning tühisel tehingul pole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Pandilepingu tühisuse korral pole kaebajal ka pandipidaja staatust ja seega pole vaja tema nõusolekut ei pandimärke kustutamiseks ega ka lennuki võõrandamiseks, tühise lepingu alusel ei saa esitada nõudeid lepingu täitmiseks, sealhulgas nõuet riigi vastu kahju hüvitamiseks. Tõendamata on väidetava kahju suurus. Kaebaja on esitanud vaid väidetava Stockholmi kaubanduskoja vahekohtu instituudi 19.03.2004 otsuse nr 078/200, mille osas pole aga selge, kas selline otsus on üldse tehtud, kas see on jõustunud ja kas seda otsust tunnustatakse ka Eesti Vabariigis. Tõendamata on lennuki turuväärtus. Turuväärtus tuleb leida selle hetke seisuga, mil kaebajal oli reaalselt ja õiguslikult võimalik õhusõidukit realiseerida. Lennuki tegelikku turuväärtust saab aga hinnata vaid eriteadmistega isik ning pooltel sellised eriteadmised puuduvad. 4. Tallinna Halduskohtu 02.12.2008 otsusega jäeti TNK Trade Ltd kaebus rahuldamata. 01.09.2006 jõustunud

§ 17

lg 1 redaktsiooni kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Riigikohtu halduskolleegium on otsustes nr 3-3-1-47-02 ja nr 3-3-1-94-04 sedastanud, et

§ 17

sõnastusest ei tulene, et halduskohus oleks teises protsessis tuvastatud asjaoludega pöördumatult seotud. Osundatud sätet tuleb mõista nii, et kui ühes protsessis on mingid asjaolud juba tuvastatud, pole neid halduskohtumenetluses vaja enam täiendavalt tuvastada, vaid need asjaolud võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Kui aga protsessiosalised on sellised asjaolud siiski vaidlustanud või tekib halduskohtul endal kahtlus nende suhtes, siis võib halduskohus uurimisprintsiibist tulenevalt sellised asjaolud ka ümber hinnata. Riigikohus nentis, et kuigi

§ 17

niisuguse tõlgendamise tõttu võib tekkida olukord, kus kohtute poolt tuvastatud asjaolud on vastandlikud, ei tähenda see siiski, et üks või teine kohtulahend oleks ainuüksi sellepärast ebaõige. Erinevaid kohtumenetlusi reguleerivad erinevad seadused ja põhimõtted ja osa teavet võib ilmneda hiljem toimuva kohtumenetluse ajaks. Seetõttu on paratamatu, et erinevatel alustel ja erineval ajal toimuvad kohtumenetlused võivad anda erinevaid tulemusi. Asjaolu, et pandimärge kustutati registrist 30.06.2003, on tõendamata. Seda on küll märkinud vastustajat esindanud advokaadid haldusasjas nr 3-372/2004 esitatud apellatsioonkaebuses ja praeguses kohtumenetluses 04.09.2006 esitatud seletuses, kuid need märkused ei põhine tõenditel ja on seetõttu käsitatavad üksnes nende advokaatide arvamusena. Esindaja arvamus ei ole aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 229 tulenevalt tõend. Lennuametist väljastatud 5

(12)3-06-1224 dokumentide järgi pandimärke kustutamise täpset kuupäeva kindlaks teha pole võimalik, sest registri elektroonilisse kanderaamatusse märke kustutamise aega eraldi ei märgitud ning see puudub ka paberile kantud pandilepingute nimekirjas. Kohus ei nõustu vastustaja järeldusega, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003 määrus saabus Lennuametisse 09.07.2003, ei saadud ka pandimärget varem kustutada. Põhimõtteliselt on võimalik, et asjast huvitatud isik Onako Eesti AS viis juba enne 09.07.2003 ise selle määruse Lennuametisse ning laskis märke kustutada. Kohtu arvates võib lugeda tõendatuks, et pandimärge kustutati ajavahemikus 30.06.2003–16.07.
  1. Tegelikult pole pandimärke kustutamise kuupäeval selles vaidluses mingit tähtsust, sest pandileping märke kustutamise ajal enam ei kehtinud. Onako Eesti AS koostas 12.12.2002 avalduse, milles teatas TsÜS § 90 lg 1, § 92 lg 1, 2, 3 p 1 ja 2, § 94 lg 1, 2, 3, 98 lg 1 tuginedes kaebajale, et tühistab 19.07.2002 sõlmitud käenduslepingu ja 01.08.2002 sõlmitud õhusõiduki pandilepingu. Vastavalt TsÜS § 98 lõikele 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teine pool tehingu tühistamisega ei nõustu, peab ta tehingu kehtivuse tuvastamiseks pöörduma kohtusse. Kaebaja kinnitusel sai ta Onako Eesti AS avalduse kätte 27.12.
  2. Kaebaja pöördus küll 19.02.2003 EKTK Arbitraažikohtusse hagiavaldusega Onako Eesti AS vastu, milles palus tunnustada kõnealuste käenduslepingu ja õhusõiduki pandilepingu kehtivust, täiendades hagi 26.05.2003 nõuetega tunnustada kaebaja müügiõiguse tekkimist vaidlusalusele lennukile pandilepingu alusel ja otsustada lennuki müük kaebaja nõude rahuldamiseks Swonco Swedish Oil AB vastu. Kuid 02.02.2004 loobus kaebaja kõikidest nõuetest Polaster Holding AS vastu isiku lõppemise tõttu, mistõttu EKTK Arbitraažikohus oma 30.06.2004 otsuses nende nõuete üle ei otsustanud. Kuna jõustunud kohtuotsusega pole kõnealuste lepingute kehtivust tuvastatud, tuleb nii pandi- kui ka käendusleping lugeda tühistatuks Onako Eesti AS 12.12.2002 avalduse alusel ja kuivõrd tühistatud lepingud on algusest peale kehtetud, ei saanud pandimärke kustutamine vastustaja poolt kaebajale mitte mingisugust kahju põhjustada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. Kaebaja esitas 31.12.2008 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada Tallinna Halduskohtu 02.12.2008 otsus ning teha asjas uus otsus. Halduskohtu tõlgendus, et tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi otsustele nr 3-3-1-47-02 ja nr 3-3-1-94-04, võib käesolevas asjas anda asjaoludele erineva hinnangu, kui andis halduskohus asjas 3-372/2004 ja ringkonnakohus asjas 2-3/347/05, ei ole asjakohane. Nimetatud Riigikohtu lahendid puudutasid tsiviilprotsessis tuvastatud asjaolude ülekandmist haldusprotsessi. Käesolevas asjas toimusid varasemad haldusprotsessid samadel alustel kui antud menetlus ning uusi asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega jääb arusaamatuks, millistel alustel loeb kohus nii varasemates kohtulahendites tuvastatud kui ka vastustaja poolt omaksvõetud asjaolu pandimärke kustutamisest 30.06.2003 üksnes vastustajat esindanud advokaatide arvamuseks, millel puudub tõenduslik tähtsus. Seejuures on kohus jätnud põhjendamatult arvestamata registri kanderaamatus sisalduva kirje „pandimärge kustutatud 30.06.2003“. Kohtu seisukoht, et pandimärke kustutamise kuupäeval pole käesolevas vaidluses mingit tähtsust, on vale. Onako Eesti AS poolt pandilepingu 12.12.2002 tühistamisavalduse esitamine ei loonud mingeid õiguslikke tagajärgi pandilepingu kehtivuse osas. 6
(12)3-06-1224 Tehingu tühistamine on ühepoolne kujundusõigus, mida teostatakse tahteavaldusega teisele poolele. Tühistamisavalduse kehtivuseks peavad lisaks tühistamise formaalsetele eeldustele avalduse esitamise näol olema täidetud ka tühistamise sisulised eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Seega eeldab pandilepingu kehtivuse või kehtetuse küsimuse otsustamine kohtult tuvastamist, kas pandilepingu tühistamisavalduse esitaja oli pandilepingu tühistamiseks õigustatud. Asjaolusid, millele kohus oma otsuses viitas, tegelikult ei esine ning Onako Eesti AS-l puudus õiguslik alus kirjeldatud asjaoludel pandilepingu tühistamiseks. Kohus pole analüüsinud tühistamisavalduse enese kehtivusega seonduvaid asjaolusid, vaatamata kaebaja poolt esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolule ja kaebaja vastuväidetele tühistamisavalduse alusetuse osas. Kohus on otsuse põhistavas osas ainult kirjeldanud neid põhjendusi, mis olid esitatud Onako Eesti AS 12.12.2002 tühistamisavalduses. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta on lugenud vaidlusaluse tehingu tühistamisaluste olemasolu tuvastatuks pelgalt tühistamisavalduses eneses esitatud paljasõnaliste väidete alusel ning miks ta ei ole arvesse võtnud tühistamisavalduse alusetust puudutavaid kaebaja vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid. Kui pandileping oli tühistamise tõttu algusest peale kehtetu, pidanuks kohus vältimatult käesoleva menetluse raames tuvastama ka Onako Eesti AS 12.12.2002 pandilepingu tühistamisavalduse esitamist õigustavate seaduses sätestatud tühisuse aluste esinemise, ent seda ei ole kohus teinud. Lisaks asjaolule, et Onako Eesti AS tühistamisavalduses kirjeldatud tehingu tühistamise aluste olemasolu on tänaseni tõendamata, on samas kohtu käsutuses tõendid, mis osundavad Onako Eesti AS-l õigusliku aluse puudumisele pandilepingu tühistamiseks. Kohus ei ole nendega arvestanud ega arvestamata jätmist põhjendanud. Kaebaja ei ole ühegi kokkuleppega aktsepteerinud, et Onako Eesti AS poolt antavaid tagatisi kaebaja poolt täitmisele ei või pöörata. Samuti pole kaebaja andnud Onako Eesti AS tühistamisavalduses kirjeldatud lubadusi. Puuduvad mistahes tõendid tühistamisavalduses kirjeldatud kokkulepete kohta. Sellekohast punkti või poolte arusaamist ei sätesta kaebaja, Swonco Swedish Oil AB või Onako Eesti AS poolt allkirjastatud lepingud ega muud dokumendid. Onako Eesti AS tühistamisavalduses esitatud väide, et kaebaja on välistanud antud tagatiste täitmisele pööramise võimaluse või võla tasumine ajatatakse, ei vasta tõele. Nii pandilepingu punkt 6 kui käenduslepingu punkt 1.2 väljendavad selgelt lepingute mõtet, et Onako Eesti AS on kohustatud tasuma Swonco Swedish Oil AB võlgnevuse kaebaja ees juhul, kui Swonco Swedish Oil AB seda ise ei tee. Tühistamisavalduses esitatud seisukohtadest järeldub arusaam, et olenemata Swonco Swedish Oil AB suurest võlgnevusest kaebaja ees, ei tohiks kaebaja võtta kasutusele adekvaatseid õiguskaitsevahendeid oma huvide kaitseks, kui Swonco Swedish Oil AB oma võlga ei tasu. Onako Eesti AS kinnitas oma käitumisega pandilepingus väljendatud tegelikku tahteavaldust, sest juhul, kui Onako Eesti AS tühistamisavalduses esitatud väited oleksid põhjendatud ja Onako Eesti AS-1 oli tagatislepingute olemusest kaebajast erinev arusaam, tekiks õigustatud küsimus, miks Onako Eesti AS ei esitanud tühistamisavaldust juba augustis 2002, kui ta sai teada Swonco Swedish Oil AB vastu Stockholmi Arbitraažikohtusse nõude esitamisest. Arvestades, et Onako Eesti AS ja Swonco Swedish Oil AB esindaja oli sama isik, oli Onako Eesti AS teadlik Stockholmis arbitraažikohtu menetluse algatamisest 07.08.2002 ja selle edasisest käigust. Onako Eesti AS ei võtnud midagi ette tehingute tühistamiseks kuni detsembrini 2002 ega tõlgendanud Stockholmi arbitraaži pöördumist millegi ootamatu või lubamatuna. 7
(12)3-06-1224 07.11.2002 peatati Stockholmi arbitraažikohtu menetlus, kuivõrd pooled üritasid leida võlgnevuse küsimusele kohtuvälist lahendust. Seega oli vaidlusaluse tühistamisavalduse tegemise ajal Stockholmi Arbitraažikohtu menetlus peatatud. Tehingute tühistamisavalduste tegemine ei olnud ajendatud mitte Onako Eesti AS väärast arusaamast pandilepingu olemusest või eksitava informatsiooni esitamisest kaebaja poolt juulis 2002, vaid tühistamisavalduse kaudu püüdis Onako Eesti AS takistada temalt tulevikus Swonco Swedish Oil AB võlgnevuse sissenõudmist. Onako Eesti AS tühistamisavalduses esitatud väited, et kaebaja ei soovinud võlgnevuse tagasimaksmise suhtes pidada Swonco Swedish Oil AB-ga kohtuväliseid läbirääkimisi ning on esitanud Onako Eesti AS-le valeinformatsiooni oma tegelike kavatsuste kohta, on alusetud. Väited kaebaja vaenulike kavatsuse kohta arbitraažimenetluse algatamisega Swonco Swedish Oil AB äritegevust rikkuda, on põhjendamatud. Arbitraažimenetluse algatamine ei saanud Swonco Swedish Oil AB-le kaasa tuua äriliselt negatiivseid tagajärgi, kuivõrd arbitraažikohus ei arestinud Swonco Swedish Oil AB vara hagi tagamiseks. Kuna pandilepingu ja käenduslepingu tühisuse avalduse tegemiseks puudusid tühistamisavalduses loetletud alused, tuleb tühistamisavalduse esitamist Onako Eesti AS poolt pidada pahauskseks käitumiseks.

§ 17

lg 1 järgi hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Nagu nähtub EKTK Arbitraažikohtu 30.06.2004 otsuse alajaotusest "Menetlustoimingud" punktist 8, esitati arbitraažikohtu 26.01.2004 istungil dokumentaalsed tõendid AS Polaster Holding äriregistrist kustutamise kohta 16.12.2003. Tulenevalt TsÜS § 45 lõikest 2 ei olnud võimalik edasiselt menetleda nõuet AS Polaster Holding vastu, mistõttu esitas kaebaja arbitraažikohtule 02.02.2004 korrigeeritud haginõuded kõikide antud ajahetkeks allesjäänud kostjate vastu seisuga 26.02.2004, millest tulenevalt arbitraažkohus AS-i Polaster Holding vastu 19.02.2003 ja 26.05.2003 esitatud hagisid edasi ei menetlenud. Kuigi EKTK Arbitraažikohtu 30.06.2004 otsuse põhjendustes on märgitud, et otsustatakse ainult nende nõuete ja nendes puudutatud menetlusosaliste õiguste ja kohustuste üle, milliste juurde kaebaja jäi 02.02.2004 haginõuete korrigeerimistaotlustes, on arbitraažikohus oma otsuses leidnud, et Onako Eesti AS 12.12.2002 pandilepingu tühistamise avalduses toodud asjaolud ei anna alust tehingu tühistamiseks TsÜS § 92 lg 1, 2 ja 3 ja § 94 lg 1, 2 ja 3 alusel. Kohus ei ole märkinud, miks ta ei arvesta EKTK Arbitraažikohtu 30.06.2004 otsuse järeldusega, et Onako Eesti AS 12.12.2002 tühistamisavalduses märgitud asjaolud ei võimalda pandilepingut tühistada. Kuna Onako Eesti AS ei saanud tühistada lennuki pandiga koormamise asjaõiguslepingut eksimuse või pettuse tõttu, jäi ka lennuk tühistamisavalduse esitamise järgselt kaebaja kasuks pandiga koormatuks ning kaebajal säilis pandipidaja seisund. Seega olid tehingu tühistamisavaldust saades kaebaja pandiõigused lennuki suhtes pandipidajana kaitstud niikaua, kuni Onako Eesti AS oleks suutnud selleks ettenähtud menetluskorda järgides tõendada lennuki suhtes pandiõiguse puudumist kaebajal. Kaebajal omakorda sellises olukorras ei lasunud kohustust astuda mingeid menetluslikke samme, et tõendada enda pandipidajaks olemist. Kuna kaebaja ei tunnistanud pandilepingu tühistamist 12.12.2002 tühistamisavaldusega, saanuks Onako Eesti AS tugineda pandilepingu tühistamisavaldusele ainult kaebaja vastu esitatavas hagis. Seetõttu ei saanud üksnes Onako Eesti AS poolne pandilepingu tühistamisavalduse esitamise akt kuidagi mõjutada neid kaebaja õigusi lennuki suhtes, mis tulenesid pandilepingus sisalduvast asjaõiguslikust kokkuleppest ja selle alusel tehtud pandimärkest, mida tagas riik oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisel. 8

(12)3-06-1224 Pandimärke õigusvastase kustutamise hetkel eksisteeris Onako Eesti AS, vaidlusalune lennuk oli nimetatud äriühingu omandis ning arbitraažikohus menetles kaebaja nõuet Onako Eesti AS vastu pandilepingu kehtivuse tunnustamiseks. On ilmne, et 19.02.2003 esitatud pandilepingu kehtivuse tunnustamise hagi lõpuni menetlemise võimaluse korral oleks kaebaja saavutanud selle rahuldamise arbitraažikohtus analoogselt ülejäänud kaaskostjate vastu 19.02.2003 esitatud nõuete rahuldamisega.
  1. Lennuamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu oleks vastustaja lennukit koormava pandimärke registrist kustutanud 30.06.
  2. Koopia ringkonnakohtu määrusest saabus Lennuametisse 09.07.2003 ja vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole esitatud. Kaebaja väited, et kohus on asunud ümber hindama haldusasja 3-372/2004 toimiku materjale, on asjakohatud. Tallinna Halduskohtu 21.09.2004 otsuse kohaselt haldusasjas 3-372/2004 tuvastas kohus eelnimetatud haldusasjas selle, et pandimärge kustutati ajavahemikus 30.06.2003–16.07.2003, mitte aga 30.06.2003, nagu kaebaja leiab ekslikult oma apellatsioonkaebuses. Seega ei ole kohus käesolevas asjas asjaolusid teisiti hinnanud. Kaebaja on oma apellatsioonkaebuses ekslikult väitnud, nagu nähtuks registri kanderaamatust kirje „pandimärge kustutatud 30.06.2003”. Tegelikkuses nähtub registri kanderaamatust hoopis kirje „kohtumäärusega 30.06.03 pandileping tühistatud, kustutatud 16.07.2003”. Õige on kohtu seisukoht, mille kohaselt pandimärke kustutamise kuupäeval ei ole käesolevas vaidluses mingit tähtsust, sest pandileping märke kustutamise ajal enam ei kehtinud. Kuna Onako Eesti AS ja kaebaja vaheline vaidlus pandilepingu kehtivuse tuvastamiseks arbitraažikohtus on lõppenud kaebaja poolse nõudest loobumisega, on kaebaja lõplikult kaotanud ka õiguse tõendada pandilepingu kehtivust, mistõttu tuleb pandileping lugeda Onako Eesti AS 12.12.2002 avalduse alusel tühistatuks. Kaebaja on Onako Eesti AS poolt tagatise andmise osas kaebajale ja pandilepingu tühistamisavalduse kehtivuse osas esitanud uued väited, mida ta halduskohtus ei ole esitanud. Sel põhjusel tuleb need TsMS § 652 lg 4 kohaselt jätta tähelepanuta. Onako Eesti AS poolt anti kaebajale tagatis kolmanda äriühingu võlgnevuse tagamiseks olukorras, kus Onako Eesti AS-l endal võlgnevust kaebaja ees ei olnud. On ebamõistlik eeldada, et asutakse ilma põhjuseta tagama kohustist, mille suhtes on ilmselgelt kinnitust leidnud võlgnikupoolne kohustise rikkumine ja võlgnevus on viivitamatult sissenõutav. Kaebaja viited, et Onako Eesti AS oleks võinud tühistamisavalduse esitada juba varem, on asjakohatud, sest tühistamisavaldus on esitatud TsÜS § 99 lg 1 p 2 sätestatud tähtaega järgides. Vastustaja toimingud ei põhjustanud ega soodustanud väidetava kahju tekkimist kaebajale ning nimetatud toimingute mittetegemine ei oleks ära hoidnud kahju tekkimist. Register ei oma omandiõiguse suhtes konstitutiivset tähendust. Registri näol on tegemist vaid informatiivse iseloomuga andmekoguga, kuhu esitatud andmete õigsuse eest vastutab õhusõiduki omanik/andmete esitaja. Seega ei takista võimalikud märked (sh teave pandiõiguste kohta) registris lennuki müügilepingu sõlmimist ja omandiõiguse üleminekut, juhul kui on täidetud AÕS § 92 lg 1 toodud tingimused. 9
(12)3-06-1224 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub alljärgnevatest põhjendustest. 8.

§ 17

lg 1 kohaselt hindab kohus varasema kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Halduskohus on õigesti leidnud, et nimetatud sättest tulenevalt on kohtul võimalik varasema jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaoludele anda teistsugune hinnang. Haldusasjas nr 3-372/04 tehtud kohtuotsus on siduv seega üksnes resolutsiooni osas. Seega tuleb käesoleva kahjunõude lahendamisel lähtuda sellest, et õigusvastased olid alljärgnevad Lennuameti toimingud: kaebaja kasuks tsiviilõhusõidukite riiklikus registris õhusõidukile Learjet 55 seatud pandimärke kustutamine, õhusõiduki Learjet 55 omaniku vahetuse registreerimine tsiviilõhusõidukite riiklikus registris ning õhusõiduki Learjet 55 kustutamine tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist 16.07.

  1. Haldusorgani õigusvastane tegevus on kahjunõude üks elementidest. Kontrollida tuleb veel, kas kaebajal on kahju üldse tekkinud ning kas eelnimetatud Lennuameti õigusvastaste toimingute ning kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Vajadusel tuleb hinnata ka, kas esineb RVastS § 13 lg-s 1 nimetatud vastutuse piiramise aluseid. Kõige selle puhul (kahju tekkimine, põhjuslik seos, vastutuse piiramise alused) võib kohus vastavate tõendite olemasolul kalduda kõrvale haldusasjas nr 3-372/04 tuvastatud asjaoludest.
  2. Halduskohus ei ole oma otsuses käsitlenud küsimust, kas kaebajale on üldse kahju tekitatud. Kaebaja on kahju tekitamise kohta esitanud allkirjastamata tõlke Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 19.03.2004 otsusest, mille kohaselt on Swonco Swedish Oil AB kohustatud kaebajale tasuma üle 37 miljoni USA dollari. Samuti on toimikus Setterwalls Advokaadibüroo 15.06.2006 teatis, et Rapla Invest AB (endine Swonco Swedish Oil AB) suhtes on Stockholmi Ringkonnakohtu 24.03.2005 otsusega välja kuulutatud pankrot, TNK Trade Ltd on pankrotimenetluses esitanud nõude 37 801 321 dollari väljamõistmiseks ning pankrotihalduri teadmisel ei ole TNK Trade Ltd saanud selle nõude osas mingeid makseid. Pankrotihaldur peab ebatõenäoliseks, et kaebaja pankrotimenetluse käigus mingit tulu saab. Vastavalt TNK Trade Ltd ja Onako Eesti AS vahel sõlmitud lepingule juhul, kui Swonco Swedish Oil AB ei tasu kaebajale võlgnevust (35 miljonit USA dollarit), tasub võlgnevuse Onako Eesti AS kaebaja esimesel kirjalikul nõudmisel. Lisaks kommertspandi seadmisele pantis Onako Eesti AS kaebaja kasuks lennuki Learjet 55 ning väljastas „tagasivõtmatu volikirja“ lennuki müümiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kahju tekkimise eelduseks see, et kaebajal üldse on nõue Swonco Swedish Oil AB vastu. Nõude olemasolu on tuvastatud vahekohtu otsusega. TsMS § 754 kohaselt tuleb välisriigi vahekohtu otsust, selleks, et seda saaks siseriiklikult täita, tunnustada. Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 19.03.2004 otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 377 nägi ette välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise Tallinna Linnakohtu poolt vastavalt välislepingutele. Sarnane regulatsioon säilis ka pärast 01.05.
  4. aastal ratifitseeriti Eestis New Yorgi
  5. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon, mis näeb ette välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ning tunnustamisest keeldumise tingimused. Asjas puudub tõend selle kohta, et Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 19.03.2004 otsus oleks Eestis tunnustatud. Samas on vahekohtu otsusel põhinevat nõuet arvestatud Rootsi kohtute poolt ning Stockholmi Linnakohtu otsusega kuulutati välja Rapla Invest AS (Swonco Swedish Oil AB) likvideerimine ja pankrot ning alustati maksujõuetusemenetlust kooskõlas Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1346/
  6. Määruse art 17 kohaselt on maksejõuetusemenetluse algatamise otsusel teistes liikmesriikides ilma 10

(12)3-06-1224 täiendavate formaalsusteta samad tagajärjed nagu menetluse algatanud riigi seaduse alusel. Eeltoodule tuginedes ei sea ringkonnakohus nõude olemasolu kahtluse alla.
  1. Seega tuleb alljärgnevalt tuvastada, kas esineb põhjuslik seos Lennuameti toimingute ja kahju tekkimise vahel, st kas juhul, kui Lennuamet poleks pandimärget kustutanud, omaniku vahetust registreerinud ning lennukit tsiviilõhusõidukite registrist kustutanud, oleks kaebaja saanud Swonco Swedish Oil AB vastu oleva nõude rahuldatud Onako Eesti AS kaudu lennuki väärtuse ulatuses. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu halduskohtu käsitlusega pandilepingu tühistamise osas. Riigikohus on leidnud, et tühistamisavaldus toob tehingu kehtetuse kaasa siis, kui avaldus vastab formaalsetele tingimustele ning on ka materiaalset õigustatud. Seega omab Onako Eesti AS 12.12.2002 tühistamisavaldus õiguslikke tagajärgi üksnes juhul, kui samaaegselt on täidetud nii formaalsed ja materiaalsed eeldused. Tehingupool, kellele tühistamisavaldus esitatakse, et pea pöörduma tuvastamisnõudega kohtusse, selleks et teha kindlaks avalduse nõuetekohasus. Vastavat asjaolu saab hinnata ka kõigis teistes kohtumenetlustes (nt kui nõutakse kohtu kaudu lepingulise kohustuse täitmist). Kui selgub, et tühistamisavaldus ei olnud formaalselt ja materiaalselt põhjendatud, lähtutakse eeldusest, et tehingut ei ole tühistatud. Ka halduskohtul on intsidentne pädevus kontrollida avalik-õigusliku vaidluse lahendamise käigus tsiviilõiguslikke asjaolusid, sh anda hinnangut tühistamisavalduse kehtivusele. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, kas avaldus formaalsetele tingimustele vastas, vaid eriarvamusel ollakse materiaalsete eelduste olemasolus. Ringkonnakohus nõustub EKTK Arbitraažikohtu põhjendustega, mille kohaselt polnud sarnastel eeldustel kaebajale edastatud tühistamisavaldused põhjendatud. Ringkonnakohus ei hakka vastavaid põhjendusi siinkohal uuesti välja tooma, märgib vaid, et tuvastatud ei ole Onako Eesti AS olulist eksimust pandilepingu sõlmimisel. Seega oli pandileping märke kustutamise ning lennuki võõrandamise ja registrist kustutamise ajal kehtiv.
  2. Põhjusliku seose esinemiseks ei pea kahju tekkima haldusorgani õigusvastase teo vahetu tagajärjena, vaid võib saabuda ka mitmeid vahepealseid sündmusi, mis on omavahel põhjuslikus seoses. Antud juhul tekitas kaebajale kahju Onako Eesti AS, võõrandades lennuki õigusvastaselt, kuid kontrollida tuleb, kas eeldused selle kahju tekkimiseks lõi Lennuamet oma õigusvastaste toimingutega. AÕS § 305 kohaselt on registerpandiga koormatud eseme võõrandamiseks nõutav pandipidaja nõusolek. Käesolevas asjas nõusolek puudus. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Ringkonnakohus leiab, et kuna AÕS §-s 305 pole keelu rikkumise puhul sätestatud, et see tooks kaasa tehingu tühisuse, pole alust eeldada, et AS Polaster Holding (endine Onako Eesti AS) ja OÜ Cosmotrade vahel 01.07.2003 sõlmitud ostu-müügileping on kehtetu algusest peale. TsÜS § 111 lg 1 ei näe ette tehingu automaatset kehtetust, vaid eeldab selleks tahteavalduse esitamist. Kaebaja ei ole esitanud nõudeid seoses AS Polaster Holding ja OÜ Cosmotrade vahel sõlmitud müügitehinguga. Kaebaja on viidanud Viru Maakohtu 20.11.2003 otsusele tsiviilasjas 2-364-03, millega lõpetati AS Polaster Holding pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning sellest tulenevale võimatusele esitada AS Polaster Holding vastu mingeid nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et kaebaja pankrotimenetlusest teada ei saanud ning seal oma nõuet esitada ei õnnestunud, ei saa tõlgendada vastustaja kahjuks. Olukorras, kus AS Polaster Holding oleks sõltumata 11
(12)3-06-1224 pandimärke kehtivusest saanud lennuki võõrandada ning kaebaja pandiõigusest tulenevaid õigusi realiseerida ei üritanud, ei ole kahju väljamõistmine Lennuametilt põhjendatud. 12. Vastustaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Ringkonnakohus jätab menetluskulud vastustaja enda kanda. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas 3-3-1-6208 leidnud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Kahjunõue on seotud Lennuameti põhitegevusega, pealegi on kohtuvaidlus põhjustatud Lennuameti selgelt õigusvastasest tegevusest. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.