lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
MS § 661 lg2) Asjaolud ja avaldus 17.06.2009.a. esitas võlgnik OÜ L(likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse OÜ L(likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohastelt võeti osanike 24.01.2007.a. otsusega vastu otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatati likvideerimismenetlus. Osaühingu peamine tegevusala oli kasvava metsa ülestöötamine ja ümarpuidu müük. Osaühingus töötas ca 15 inimest, kõik töölepingud on lõpetatud, töötasunõuded endistel töötajatel puuduvad. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Osaühing on maksejõuetu, debitoorsete nõuete laekumine on ebatõenäoline, osanikel puuduvad vahendid osakapitali taastamiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Kohus algatas 19.06.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel TSaarma. Ajutise pankrotihalduri arvamus OÜ L(likvideerimisel) on kantud äriregistrisse likvideerimisel isiku uue asukoha järgses registriosakonnas registrikaardi avamise kande järgi 12.06.2007.a. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Kehtiv põhikirja redaktsioon on alates 12.06.2007.a. Endise ärinimega PRJ OÜ esmakanne on kinnitatud 06.12.2002.a. Võlgniku esindaja kinnitusel on 24.01.2007.a. osanike otsusega osaühing lõpetatud ja alustatud likvideerimismenetlus. Lõpetamiskanne Äriregistris on tehtud 31.01.2007.a. Likvideerija on K Meier (isikukood xxx, asukoht Jõe 5, 10151Tallinn). Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2005.a. majandusaasta kohta. Ajutise pankrotihalduri järelpärimiste teel saadud andmetel on varad järgmised: võlgniku arvelduskontode (SEB Pangas nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX ja Nordea Bank Finland Plc 2
) §117 lg 2 mõistes juriidilise isiku lähikondsele. PRJ OÜ (OÜ LESKOVAC) kelle juhatuse liige oli ajavahemikul 22.12.2003.a. kuni 31.01.2007.a. MO müüs masinad PRJ OÜ-le mille juhatuse 3
mõistes lähikondsele, millest saab järeldada, et nimetatud tehingu tulemusel kaotas võlgnik vahendid oma igapäevase majandustegevuse teostamiseks. Seega ei saa makseraskuste tekkimise põhjuseks olla pikka aega püsinud ebasoodus ilm, mis ei võimaldanud metsatöid teostada. Vahetult pärast põhivahendite võõrandamistehingut on osanike poolt vastu võetud lõpetamisotsus ja alustatud likvideerimismenetlust. ÄS § 209 lg 2 (kuni 18.11.2007.a. kehtinud redaktsioonis) kohaselt likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Seega, lisaks igapäevase majandustegevuseks vajalike vahendite puudumisele, ei oleks võlgnik alates 2007.a. algusest saanud teostada erinevaid metsatöid, sest selline tegevus on vastuolus ÄS § 209 lõikes 3 sätestatuga ning seetõttu on võlgniku poolt nimetatud makseraskuste põhjused ebaloogilised. Võlgnik ei ole alates 2006.aastast esitanud registrile majandusaasta aruandeid. Ajutisele haldurile ei ole neid esitanud ka likvideerija. Ajutisele haldurile teadaoleva informatsiooni põhjal saab maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda 2007.a. jaanuar ning peamiseks põhjuseks tuleb lugeda võlgnikule kuuluva vara võõrandamist lähikondsele, mis on pankrotiseaduse mõistes käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku suhtes on teostatud likvideerimismenetlust alates 2007.a. jaanuarist. Alates nimetatud kuupäevast on likvideerijaks K Meier. Likvideerija ei ole ajutisele haldurile esitanud dokumente selle kohta, mille alusel võiks anda hinnangu, kas ja millisel määral on likvideerija täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi, s.h teinud endast kõikvõimaliku, et võlgniku nõuded sisse nõuda. Arvestades, et võlgnikul on alates 31.12.2006.a. nõue PJR OÜ (pankrotis) vastu, mille suhtes on kohus pankroti välja kuulutanud 17.12.2008.a. , võib asuda seisukohale, et likvideerija ei ole täitnud ÄS § 180 lg-s 5¹ sätestatud kohustust esitada osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse. Välja on kujunenud maksejõuetus
Lähtudes asjaolust, et PJR OÜ suhtes on kohus väljakuulutanud pankroti, ei ole ajutine haldur pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud, et võlgniku majandustegevuses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt
§-dest 110-114. Võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust jätkata. Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt on võimalik läbi viia pankrotimenetlus, mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et välja tuleb kuulutada OÜ L(likvideerimisel) pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise pankrotihalduri töötasuga. Võlgniku esindaja märkis, et likvideerimismenetlus algas 31.01.2007.a. ning sellest ajast alates on likvideerija koostanud ka bilansse mitmel korral. Küll aga ei ole esitatud alates 2006.aastast majandusaasta aruannet. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde, leides et vara realiseerimiseks ka pankroti põhjuste kindlakstegemiseks tuleb välja kuulutada OÜ L(likvideerimisel) pankrot. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks, et likvideerija K Meier kinnitaks vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või 4
). Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ L(likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus TSaarma.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul olemas vara, mille arvelt on võimalik läbi viia pankrotimenetlus, mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur TSaarma on esitanud tasunõude 20 töötunni eest kokku summas 20 000.00 krooni, millele lisanduvad riiklikud maksud. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 20 000.00 krooni, millele lisanduvad riiklikud maksud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.