(PeS) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise. 1. Kohus leiab, et hageja elatishagi on põhjendatud. Kohus peab vajalikuks täpsustada nõutava elatusraha suurust.
2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et lapse vajadust ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Arvestades lapse iga ning tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi on hageja hinnanud lapse vajadusi peamises mõistlikult. Kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Kostja arvestustest lähtumise korral tuleks teenuste ja kaubaturul esinevatele hindade kõikumisele igakordselt reageerida ka elatusraha suuruse muutmisega. Selline olukord ei oleks mõistlik ega ka menetlusse kuluvat ressurssi arvestades ökonoomne. Seadusest ei tulene, et elatusraha määramisel tuleb lähtuda arvestuslikust leibkonna toimetuleku miinimumist; eelduslikult suudavad vanemad pakkuda lastele vähemalt keskmisel tasandil toimetulekut ja võimalusi. Hageja on lapse vajadused esile toonud; vajadused ei ole olulises ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjaga selles, et mõnetine kokkuhoid on võimalik ja vanemate maksevõimet arvestades ka vajalik. Laps on kasvueas, mis tingib riiete uuendamise vajaduse. Lapse organism vajab mitmekülgset ja tervislikku toitu. Lapse arenguks on oluline osalemine erinevates huviringides. Kohus leiab, et hageja nimetatud toitlustamise kulu 1 500 krooni kuus ei ole ülemäärane ning võimaldab lapsele pakkuda täisväärtuslikku toitu. Kohus möönab, et pereliikmetele suurema toidu koguse valmistamisel saab mõnel söögikorral ühele pereliikmele langevat kulu kokku hoida, kuid terve kuu lõikes see kulu ei mõjuta. Kohus leiab, et igakuiseks eluaseme kuluks (eluaseme säilitamiseks vajalikud kulutused, tarbitavate kommunaalteenuste maksed, majatarbed) tuleb pidada 1 000 krooni. Hageja on esitanud elamu vee- ja energiakulu arvestuse ning tõendid (tl. 86 – 95, 97 – 99, 109 – 123), mis kinnitavad hageja esile toodud tarbimise määra. Seda ei kummuta asjaolu, et osa küttekulu arvetest on esitatud hageja elukaaslase nimele. Lapse vajaduste hulka tuleb muu hulgas arvestada ka eluasemega seotud remonttööde maksumus ning kulutused mööblile; samuti tuleb eluaseme kulude hulka arvata igapäevaste majapidamise esemete soetamise vajadusest tingitud kulud. Nii esinevad majapidamises kulutused sisustusele, koduelektroonikale, kodutekstiilile (rätikud, voodipesu) jmt., mida tuleb proportsioonis pereliikmete arvuga jagada ka lapsele. Kohus ei nõustu kostja 4 arutlustega selles, et hageja eluaseme kulutused soojusenergiale on ebamõistlikud. Elatusraha määramisel lähtub kohus vajalikest kulutustest. Kohus ei saa panna hagejale kohustust soetada lapsega elamiseks ökonoomsem eluase. Ka ei ole kostja esile toonud, millises osas kavatseb ta lapse eluaseme renoveerimises või uue eluaseme soetamises osaleda. Hageja märgib sidekuludena 693.40 (136.25 + 407.15 + 50 + 100) krooni, millega kostja on nõustunud summas 557.15 (407.15 + 50 + 100) krooni. Kohus leiab, et koos lapsele langeva internetiteenuse tasu osaga tuleb igakuiseks side- ja transporditeenuste kuluks pidada 600 krooni. Tervise- ja hügieenikulutuste osas pooltel vaidlust ei ole. Keskmiseks kuluks määrab kohus 100 krooni. Hageja on riiete ja jalanõude kulu nimetanud kogusummas 651 krooni kuus, millega kostja on nõustunud summas 360 krooni. Kohus nõustub kostjaga selles, et laste riiete valikul on võimalik teha odavamaid valikuid; samas on õige hageja väide selles, et lapse kasvueas vajavad riided ja jalanõud sageli uuendamist. Kohus hindab poolte argumente kogumis ja määrab jalanõude ja riiete keskmiseks kuluks 500 krooni kuus. Hageja märgib koolikulude ja lapse arenguks vajalike huvitegevuste ning vaba aja veetmise kuludena 1 287 krooni ja on tõendanud kulude tegemise (tl. 101-105). Kostja nõustub sellega summas 623.27 krooni. Kohus hindab kulutused mõistlikuks summas 900 krooni. Osalemine skautlusega seotud tegevustes ja kaunite kunstide õppeklassis toob kaasa kulutusi keskmiselt 600 krooni ulatuses kuus, millele lisanduvad koolitarvete kulu ja muud ühekordsed kulutused ning mõnetine taskuraha. Kohus rõhutab, et lapse arengule suunatud huvitegevuse kulutused on ajas ja tegevuses reeglina varieeruvad ning nende täpses summas prognoosimine ei ole võimalik. Hinnates poolte argumente, esile toodud kulutusi ja neid kinnitavaid tõendeid kogumis, leiab kohus, et lapse igakuine keskmine vajadus on 4 600 krooni. Kummagi vanema maksevõime hindamisel arvestab kohus vanemate objektiivsete võimalustega. Kohus arvestab elatusraha suuruse määramisel asjaoluga, et mõlemal vanemal on kaks ülalpeetavat, neist üks väikelapse eas. Nii hageja ise kui ka kostja abikaasa (kostja lapse ema) on väikelapsega lapsehoolduspuhkusel. Mõlemal vanemal on eriharidus ning sissetuleku saamiseks tavapäraselt objektiivselt võrdsed võimalused. Laste vajaduste tagamiseks on seadusandja sätestanud elatusraha miinimummäära (PeS § 61 lg. 4). Kohus leiab, et kahe ülalpeetava olemasolu ei ole asjaoluks, mis annaks aluse elatusraha määramiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kostja pole vaidluses esile toonud ühtegi objektiivset asjaolu, millele tuginedes saaks teda hinnata töövõimetuna, toimetulekuraskustes või maksevõimetu isikuna. Kostja töölepingu ja palgatõendi (tl. 60, 114) järgi on kostja netotöötasu 8 198.40 krooni, millele lisandub tulemustasu. Töövõimelise ja tööealise isikuna vastutab kostja oma laste ülalpidamise eest. Kostjal ei esine ühtki asjaolu, millele toetudes saaks väita, et kostja pole suuteline teenima sissetulekut, mis võimaldab katta kahe lapse ülalpidamiskuludest poole. Kostja sissetulek, eriharidus ja võime teenida kohustustele vastavat tulu, võimaldavad kanda lapse ülalpidamiskulutused seaduses ettenähtud miinimummääras. Muud kohustused on laste ülalpidamiskohustusega võrreldes teisejärgulised. 5 Hinnates vanemate maksevõimet leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatusraha igakuises summas 2 500 krooni. Elatusraha suuruse määramisel arvestab kohus muu hulgas ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saaja poolel. Samas oleneb tegelikult makstav tulumaks elatise tulu ja kulubaasist tervikuna. 2.
järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust, tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist.
2 on sõnastatud ja jõustunud kuni 31.detsembrini 2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kehtivuse ajal. Kohus leiab, et seaduse mõtte kohaselt tuleb käesolevas vaidluses lugeda elatishagi esitamise ajaks maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördumise aeg. Seega tuleb elatishagi kohtusse esitamise ajaks pidada 5.jaanuar 2009 ning tagasiulatuva nõudeõiguse periood ulatub 5.jaanuarini 2008. 2009 aastal ei ole kuupalga alammäär ja sellele vastav elatusraha miinimummäär muutunud. Pigem on igapäevaste tarbeesemete hinnad olnud väheses languses. Seega ei ole alust 2008 aasta igakuise makse määramiseks väiksemas summas. Seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine ei ole mõjuvaks põhjuseks PeS § 61 lg. 6 tähenduses Elatise nõue kuulub tagasiulatuvalt rahuldamisele eeldusel, et ei esine
§-s 61 lg. 6 märgitud asjaolusid. PeS § 61 lg. 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla elatusraha miinimumi või jätta selle välja mõistmata, kui - vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või - lapsel on piisav sissetulek või - ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks alust ei ole. Kostja väidetavad makseraskused on tingitud kostja enese varasemast käitumisest. Kostja saanuks võlgnevuse tekkimise ära hoida ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kohus ei pea kostjal töösuhte puudumist mõjuvaks põhjuseks Pes § § 61 lg. 6 tähenduses. Kostja on oma 28.mai 2009 vastuses selgitanud, et sai tulu avariiliste autode remondi ja müügi kaudu (tl. 56-59). Pangakonto väljavõttel (tl. 38-42) on kajastatud laekumised erinevatelt isikutel, mis seda asjaolu kinnitavad. Sissetuleku teenimine kas ettevõtluse või töösuhte kaudu on subjektiivne valik, mille tegemisel peab mõlema valiku korral arvestama, et sissetulek peab tagama seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise. Ajavahemikus 5.jaanuarist 2008 kuni 5.jaanuarini 2009 lasus kostjal kohustus maksta elatusraha kogusummas 30 000 krooni. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on tasunud elatist ajavahemikus 5.jaanuarist 2008 kuni 5.jaanuarini 2009 kolme maksega, s.o. 5.märtsil 2008 - 2000 krooni, 22.augustil 2008 - 1 500 krooni ja 30.septembril 2008 - 1 500 krooni, seega oli kostjal 5.jaanuari 2009 seisuga elatise võlgnevus 25 000 krooni. Kostja on peale hagi esitamist tasunud elatist 4 700 krooni, s.o. 23.veebruaril 2009 – 1 700 krooni, 11.juunil 2009 - 1 500 krooni ja 9.juulil 2009 – 1 500 krooni. Kohus loeb nende maksetega kaetuks elatise võlgnevuse. Seega tuleb kostjalt elatusraha võlgnevusena välja mõista 20 300 krooni. 6 3. Hageja viivitusintressi nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks täpsustada viivitusintresside arvestamise korda.
2 järgi on elatusraha tasumise kohustus seadusest tulenev igakuine rahaline kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg. 1 ja § 3 p. 6 järgi on elatusraha tasumise kohustus muust seadusest tuleneva võlasuhte tekkimise aluseks, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid. VÕS § 101 lg. 6 ja § 113 lg. 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintresside tasumist.
s ei ole sätestatud igakuise makse tähtaega. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et elatusraha tuleb maksta ettemaksena. VÕS § 88 lg. 1 järgi leiab kohus, et elatusraha olemusest tuleneb makse tegemine jooksva kuu kestel. Mõistlik tasumise viis oleks jooksva kuu keskel, kuid tähtaegseks tuleb lugeda ka makse tegemine jooksva kuu lõpus. Seega langeb elatusraha võlgnik viivitusse maksekohustusele järgneva kuu esimesest päevast.
s ei ole sätestatud elatusrahalt tasumisele viivitusintressi määra; seega tuleb viivitusintressi määraks võlaõigusseaduses sätestatud seadusjärgne viivitusintressi määr. kuuluva lugeda Kohus on lugenud elatusraha maksetega osaliselt kaetuks kostja elatusraha võlgnevuse. Igakuisele elatusrahale summas 2 500 krooni vastab igapäevane maksekohustus summas 83.33 krooni. Hinnatava perioodi kestel tasutud elatis katab kogusummas (9 700 krooni) elatusraha võlgnevuse 116 päeva eest. Seega lasub võlgnikult täitmata maksekohustus alates 1.maist
§-st 60; 61 lg. 1-3 ja §-st 70 ning VÕS §-st 1 lg. 1; 3 p. 6; 88 lg. 1; 101 lg.1 p. 6 ja 113 lg. 1 kohus o t s u s t a s: elatishagi rahuldada. Mõista välja M M ’ilt elatis MA kasuks M M ’i (i.k. XXX) ülalpidamiseks summas 2 500.00 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 5.jaanuarist 2009 7 kuni lapse täisealisuseni ettenähtud korras. või elatise suuruse muutmiseni seaduses Mõista välja M M ’ilt elatise võlgnevus MA kasuks M M ’i ülalpidamiseks 4.jaanuari 2009 seisuga summas 20 300.00 (kakskümmend tuhat kolmsada) krooni. Tuvastada M M ’i kohustus tasuda elatusraha maksmisega viivitamise korral viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras alates 1.juunist 2008 arvestatuna igakordselt tasumata makselt või selle tasumata osalt elatise tasumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Kohtuotsus igakuise elatise väljamõistmises kuulub viivitamatult täitmisele alates 2009 septembrikuu maksest. Jätta menetluskulud M M ’i kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.