lg 1 kohaselt võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul on eeltoodu ka antud juhul kohaldatav. Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Hagi hind on 16 767 krooni. Kostja elab välisriigis ning tema kohtuistungile ilmumine ning kohtusse kutsumine on suure vahemaa tõttu raskendatud.
lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Järelikult on kostja suhtes, kes ei ole vastulauset esitanud omaksvõtt eeldatav
231 lg 4 alustel, vabastades hageja faktiliste asjaolude tõendamise kohustusest. Seega analüüsib kohus järgnevaga nõude õiguslikku põhjendatust. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavalduse esitas hageja 03.07.2007. a ning elatise väljamõistmine alates 03.07.2006. a on PKS § 70 lg 2 alusel seega õigustatud. Kohus lähtub kohtuotsuse tegemisel elatusraha kehtivast alammäärast ning leiab, et 312 kroonine elatusraha, mis kostjalt lapse ülalpidamiseks 1996. a välja mõisteti on ebapiisav.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul kuulub ühe kuu elatusraha viivitamatule täitmisele.
Seega kostja. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Riigilõiv kuulub kostjalt Eesti Vabariigi riigituludesse väljamõistmisele. Hageja on elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivust vabastatud. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.