kohaselt on võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
p1 sätestab, et võlasuhe võib tekkida lepingust.
lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ja lg 2 alusel on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
9.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe, lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest ning lg 3 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. 10.
lg 1 järgi võib leping olla sõlmitud kirjalikus, suulises või muus vormis, kui seadusest ei tulene kohutuslikku vormi. 11.
lg 1 tähenduses, kuid ei tõenda, et hageja oleks märgitule vastanud omapoolse tahteavaldusega ja seega ei tõenda poolte vahel suulise lepingu sõlmimist § 9 lg 1 järgi, kuna sellest ei nähtu isegi kui suur pidi olema tasu tehtava töö eest, mis on aga töövõtulepingu oluline tingimus. Seda, et pooled oleksid saavutanud ühes olulises tingimuses – tasu töö eest aga ka töö ulatuses, st mitu tellingut remontida – kokkuleppe
lg 3 ja
Kostja märkis, et hageja tõi ise oma tellingud kostja territooriumi kõrvalolevale valveta territooriumile, mida hageja pole vaidlustanud ega ümber lükanud ega ole tõendanud, et ta oleks tellingud kostjale üle andnud viimase poolt valvatud alale. Kohus nõustub kostjaga, et mõistliku ettevõtjana tellingud remondiks saades oleks kostja ka eelkõige mõlema poole huve arvestades taganud tellingute olemasolu ja valve tööde tegemise ajaks ja hagejale tagastamiseks. 14. Kuna vaidluses ei ole tõendatud, et pooled saavutasid suulise kokkuleppe tellingute remondiks, ja kuna kirjalikku lepingute poolte vahel pole, mida kumbki pool ka ei väida, siis ei ole poolte vahel tekkinud
lg 2, § 3 p 1 ja § 8 lg 1 alusel võlasuhet lepingut, millest saaks tekkida kostjal kooskõlas § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 hageja ees kohustusi. 15.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on
16. Hageja tugines sellele, et kostja rikkus lepingut, võimaldades asjadel ära kaduda, millega tekkis kahju. Kuna asjas ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks leping, siis ei tõusetu küsimust ka kostjapoolsest kohustuse rikkumisest
Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata ja kohus ei pea andma hinnangut kahju suurusele ning selle kohta hageja esitatud Baltic Rendiexpert 29.05.07 esitatud tõenditele tellingute maksumuse. Põhja Politseiprefektuuri kirjas 11.07.09 on hagejale vastatud, et vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras kohtus poolte vahel, siis ei ole märgitud tõendil vaidluses muud kaalu. Menetluskulud, hagi hind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.