Obsah (9)

§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 444§ 163

Tsiviilasi nr 2-08-74140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik menetl

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine 9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine 10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 11.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

1. Hageja nõuab kostjalt 27.04.2007 käenduslepingu alusel kokku 29 126 krooni väljamõistmist (tagastamata laenusumma 14 616 krooni, leppetrahv 7500 krooni, intress 3510 krooni, viivis 3500 krooni). Käenduslepinguga võttis kostja hageja ees vastutuse hageja ja Meelis Marmori vahelisest laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Riigikohus on leidnud 14.01.2009 otsuse p-s 15 kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 järgmist: “Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.“ Eeltoodut arvestades peab kohus õiguslikult põhjendamatuks kostjalt leppetrahvi väljamõistmist, mistõttu selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
2. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 163lg-st 1 ja § 173 lg-test 1, 4.

Menetluskulud tuleb jagada hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: hagiavalduselt tasutud riigilõivust tuleb jätta 1/3 hageja kanda ja 2/3 kostja kanda; kõik muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1000 krooni (1500 kroonist 2/3), sellest 250 krooni solidaarselt Meelis Marmoriga. 14. Kuna kohus jätab kostjalt leppetrahvi välja mõistmata, ei ületa väljamõistetav võlg ja menetluskulud käenduslepingus kokkulepitud kostja vastutuse rahalist maksimummäära (30 000 krooni). Kohtunik 2/2