lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgniku ainukeseks varaks on raha pangakontol summas 1455.15 krooni ja sõiduk Volkswagen Golf registrimärgiga XXX. Nimetatud sõiduk on arestitud, juhatuse liikme sõnul on sõiduk müüdud, kuid müük on jäänud vormistamata. Võlgnikul on võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt kohustusi kokku 561 430.15 krooni ulatuses, millest 312 050 krooni on maksuvõlg. Võttes arvesse, et võlgniku kohustuste suuruseks on 561 430.15 krooni, likviidset vara on 1455.15, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ning seega on võlgnik 2 püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõutetuse põhjuseks eelkõige üldteada olukord Eesti teenuste osutamise turul. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tüüpiline näide väikeettevõttest, kellel on piiratud käibevahendid ning kelle toimetulek sõltus suurel määral lepingupartnerite ja turu käitumisest. Samas on ajutisele haldurile arusaamatu, miks ettevõtte juhatus ei esitanud pankrotiavaldust varem, kuna juba 2007.a. ilmnesid majandusraskused ja ettevõte töötas kahjumlikult. Samuti märkis ajutine haldur, et 17.augustil 2009.a. toimunud Harju Maakohtu istungil esitas võlgniku juhatuse liige kohtule ja ajutisele haldurile ostumüügi lepingu 15.01.2008.a. ja kassa sissetuleku orderi nr 01 15.01.2008.a. mille kohaselt oli nimetatud kuupäeval müüdud OÜ E poolt kolmandale isikule ettevõttele kuulunud sõiduauto Volkswagen Golf 1.9 lepingujärgse hinnaga 20 000 krooni (sisaldab km 18%) ning kassasse oli laekunud nimetatud tehingust 15 000 krooni. Tutvunud nimetatud dokumentidega ja muude ajutine haldur asub seisukohale, et võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud dokumendid on fabritseeritud tagantjärele ning ei peegelda adekvaatselt toimunud tehingut või siis ei ole nimetatud tehingut toimunudki. Ajutine haldur leiab, et ettevõtte juhtkonna tegevuses võib olla raskeid juhtimisvigu või/ja kuriteo tunnustele viitavaid tegusid, nagu KarS § 280 – valeandmete esitamine, KarS § 308 - üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine ja KarS § 3811 - pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine. Lisaks võib antud asjas esineda tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ning on võimalik, et ettevõtte juhtkond on rikkunud Äriseadustiku § 187 lg 1-s sätestatud hoolsuskohustust. Pankrotimenetluse käigus on võimalik esitada kahju hüvitamise haginõue juhatuse liikme vastu ning sellest saadud vahendite arvelt rahuldada võlausaldajate nõuded ja katta pankrotimenetluse kulud. Kohus nõustub iseenesest ajutise halduri esialgse seisukohaga maksejõuetuse tekke põhjuste osas. Kohus leiab, et ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samuti tuleb anda hinnang tagasivõitmise võimalustele. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 12 000 krooni ja põhjendatud kulude katteks 6 000 krooni. Kohus leiab, et tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ajutise halduri kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu 12 000 krooni ja põhjendatud kulude katteks 6 000 krooni.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.