lg 1 p.3 või § 113 lg 1 p.2 alusel, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. MAKSEJÕUETUSE VÄLJAKUJUNEMISE AEG JA PÕHJUSED Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei olnud võlgniku maksejõuetus 2007.a. lõpuks siiski lõplikult välja kujunenud, kuigi tegevuse algusaasta lõpetati ligemale 1 milj. kr. kahjumiga. Alust selliseks arvamiseks annab asjaolu, et 2008.a. suudeti hüppeliselt suurendada käivet ning aasta keskel kavandati investeerida oma tootmispinna ostmisse, et pääseda kõrgest tootmispinna rendi maksmisest (100 000 krooni kuus 1800 m2 eest ehk 55 kr/m2).Seega tuleb nõustuda võlgnikuga, et ettevõtte maksejõuetus võis saada alguse 2008.a. teisest poolest, kui sise- ja välisturgudel süveneva majanduskriisi mõjul hakkasid kliendid- tellijad maksejõuetumaks muutuma ja turg kokku kuivama. Samuti võis tuntava jälje ettevõtte müügitulusse jätta Rootsi (mis oli võlgniku peamine eksportturg 2008.a. 49%-ga kogukäibest ) valuuta järsk kukkumine EURO suhtes. Kuid kaalukas osa võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisel oli ka võlgniku ebaõnnestunult ajastatud investeerimisotsus, mille tulemusena tuli võlgnikul vähendada käibekapitali. Seetõttu vähenes oluliselt ka ettevõtte likviidsus ja suurenesid makseraskused. Samal ajal aga jäi võlgnikul täitmata tehingu peaeesmärk, milleks oli omandada tootmispind ja hoida kokku rendikulude arvelt. Kuna aga pärast esimest sissemakset (0,5 milj .kr.) tootmispinna eest ei saadud enam pankade karmistatud laenupoliitika tõttu pangalaenu, siis jäigi sissemakstud 0,5 milj. kroonine ettemaks müüjale Parenduse OÜ-le (kes ka ise pärast müügitehingut pankrotistus) trahvirahaks tehingu lõpetamata jätmise eest. Kahtlemata on ettevõtte maksejõuetuse üheks põhjuseks ka asjaolu, et ettevõtte osakapital on olnud sellise käibega ettevõtte jaoks liiga väike, mis tähendab suuremaid riske võlausaldajatele, kuna ettevõtte omanike nn omavastutus on turusituatsioonide halvenemisel ja makseraskustesse sattumisel suhteliselt väike. Omanikud on panustanud ettevõtte käibekapitali täiendamiseks küll oma raha, kuid seda mitte osakapitali ja omavastutuse suurendamisega, vaid laenu andmisega (seda küll ilma intressita ja viivisteta). ANDMED KURITEO TUNNUSTEGA TEGUDE VÕI RASKETE JUHTIMISVIGADE KOHTA Võlgnik on 2008.a. aastaaruandest nähtuvalt 2007.a. aasta lõpetanud kahjumiga 929 226 krooni, mis tähendas ühtlasi tema omakapitali (netovara) vähenemist alla ÄS § 171 lg 2 p.1 märgitud piiri. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid selle kohta, et juhatus oleks kutsunud kokku üldkoosoleku, et otsustada netovara suurendamine seadusega sätestatud piiridesse,. Ka ei tehtud osanike poolt täiendavaid sissemakseid selleks, et taastada seadusega nõutav osakapitali alammäär ega esitatud kohtule pankrotiavaldust. 2008.a. lõpuks on küll netovara bilansiline väärtus 45 009 krooni, kuid see on saavutatud selliselt, et bilansi aktiva poolel on kirjendatud sissemakset 500 000 krooni põhivara eest, mis aga aastaaruande koostamise ajaks oli muutunud lootusetuks nõudeks. Seega tuleks edaspidises pankrotimenetluses täiendavalt selgitada, kas võlgnik oli õigustatud kirjendama bilansis vara, mida tal tegelikult ei olnud ning kas tal oli siis veel alust arvata, et tema nõudeõigust tunnustatakse või et tema avaldus tehingu tühistamiseks rahuldatakse. P OÜ pankrot kuulutati välja juba 23.07.2008.a. ning P OÜ pankrotihaldur ei ole OÜ X nõuet aktsepteerinud. Kuna OÜ X nõue on pankrotimenetluses jäänud registreerimata, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik ei olnud aastaaruande koostamisel õigustatud kirjendama sissemakset põhivaras, vaid pidi selle lootusetu nõudena kuludesse kirjendama. See oleks aga tähendanud seda, et võlgniku netovara oleks endiselt olnud negatiivne (455 000 kr.) Sellisel juhul oleks aga juhatusel olnud kohustus ( ÄS § 180 lg 5` järgi) esitada viivitamatult kohtule pankrotiavaldus. Ajutisel pankrotihalduril ei ole praegu veel piisavalt andmeid, et võtta selge seisukoht, kas võlgniku juhatuse liige on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud ÄS § 171 lõikes 2 või § 180 lõikes 5` sätestatud kohustust, mis rikkumise ja selle seose korral võlgniku maksejõuetuse tekkimisega annaks aluse süüdistada juhatust raskes juhtimisveas. Kuriteo tunnustega tegusid ajutine pankrotihaldur selles pankrotimenetluses (vähemalt seni) avastanud ei ole. ANDMED PANKROTIMENETLUSE KULUDE KATTEVARA KOHTA. Ajutise pankrotihalduri arvates on pankrotivara arvelt võimalik katta ajutise pankrotihalduri tasu ja tööga seotud vajalikud kulutused. Edaspidiste menetluse kulude katmise võimalused sõltuvad sellest, kas menetluse käigus õnnestub realiseerida nõudeid ostjate vastu (eelkõige V K OÜ võlg ) või kas õnnestub tagasi võita või nõuda tehing võlgniku seotud isikutega. LÕPPJÄRELDUSED Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, need on välja kujunenud pikema aja vältel, ning võlgnik on oma realiseeritavad varalised ressursid ammendanud, mistõttu puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ka saneerimiseks. Maksejõuetus hakkas välja kujunema 2008.a. teisest poolest turusituatsiooni halvenemise ja sellega kohanematuse tõttu. Võlgnik on põhjendatult, kuigi ehk hilinenult, esitanud pankrotiavalduse. AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU JA TEGEVUSEKS VAJALIKE KULUTUSTE HÜVITAMISE TAOTLUS Pankrotiseaduse § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71. Tasu taotlus: Kokku: 19 tundi Arvestades ajutise halduri keskmiseks tunnitasuks 800 krooni, taotleb OÜ X ajutise halduri tasuna 15 200 krooni (800x19) . Ajutise halduri ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamise taotlus: kokku 1 980 kr. Seega taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasuna 15 200 krooni ja oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist summas 1 980 krooni ja kokku 17 180 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada ja viivitamatult tuleb välja kuulutada OÜ X pankrot.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldaja nõuet rahuldada. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga.
Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade, kinnitada halduri töötasu ja kulud ning nimetada pankrotihaldur.
Aivar Pellja Kohtunik 09.10.2009.2009.a. kell 14.00.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.