) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel puudub kokkulepe lapse elukoha suhtes .Mõlemad vanemad soovivad, et lapse elukoht oleks tema juures. Viimasel, so.
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
lg 2 sätestab, et kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. I.S. on kohtuistungitel öelnud, et ei ole isa ja lapse kohtumistele vastu. Pooled leppisid
Tuginedes lapse ärakuulamisel saadud informatsioonile laps ei ole käesoleval hetkel huvitatud oma isaga kohtumisest, ta kardab teda (tlk 129). Lapse ema ütleb
Lapsel on hirmud, et isa varastab ta ära ja viib Venemaale. Kohus ei pea antud ajahetkel mõistlikuks lapse pikemaajalist isaga koosolemist (öid ja päevi, nädalaid või kuud järjest), kuna tema valmisolek nii pikaaegselt emakodust eemalolekuks nõuab temalt sügava usalduse tekkimist isa vastu, mis võib võtta aega mitmeid kuid või isegi aastaid. Eestkosteasutuse soovitus isal lapsega kohtuda mitte rohkem kui 2 korda kuus piirab liigselt isa õigust lapsega suhelda. Vaatamata esitatud tõenditele tema karistamise kohta tlk 99-101, ei ole tõendeid selle kohta, et ta oleks kunagi rakendanud vägivalda oma lapse suhtes. Ka töökohast antud iseloomustuses iseloomustatakse teda positiivselt (tlk 67). Toimiku lk 89 ja 116 on lapse omakäelised avaldused, kus ta teatab, et tahab elada koos emaga, kuid talle meeldib ka isaga koos olla. Lapse ärakuulamisel väljendas laps küll hirme oma isa suhtes, kuid kohus leiab, et hirmud on nende põhjuste likvideerimisel ületatavad ning ületatavate hirmude tõttu ei saa piirata isa õigusi saada lapsega tihedamini kokku. Kohus on andnud lapsele õiguse seni keelduda kokku saamast oma isaga kuni see on temale hirme tekitav . Vara jagamisel lähtub kohus poolte endi tahtest: kostja on hagiga nõus (kohtuistungi protokoll lk. 135), et vara jääb hagejale. Autot ega makstud liisingusummasid ei ole kohtul võimalik poolte vahel jagada, sest liisingusummade eest said pooled vastu hüve – auto kasutusõiguse. Auto on tagastatud peale liisingulepingu lõpetamist liisingufirmale (tlk 62), kliendile tagastusi tehtud ei ole (Hansa Liising kiri kohtule 22.01.2009). Tuginedes
lg 1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.
lg 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade ühisvara osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi. Antud juhul kaldub kohus kõrvale abikaasade ühisvara osade võrdsusest kostja nõusolekul. 5 Kuna laps jääb elama ema juurde, on mõistlik jätta nende kodu sisustatuks esemetega, millega kodu oli sisustatud abielu ajal. Sellega on kindlustatud, et laps ei tunne peale lahutust harjumispärastest ja temale vajalikest esemetest puudust. Hageja palub oma 26.09.2008 vastuses kohtul arvestada asjaolu, et osa varast on kostja A. Savchenko kasutuses, kuid ei tee selle vara suhtes muid ettepanekuid, kui oma hagis on teinud. Ta palub vara jagada hagiavalduse kohaselt (tlk 34), millega kostja on nõustunud (kohtuistungi protokoll tlk135). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise; lg. 2 tuginedes võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on ühisvara jagamise nõudelt tasunud riigilõivu 3750 krooni. Kohus on jaganud vara summas 67000 krooni, millise vara kostja oli nõus täielikult jätma hagejale. Kuna tasutud liisingusummad ning auto ei kuulunud ühisvara hulka, ei saanud kohus seda ka jagada. Kohus peab mõistlikuks, et hageja kulud 3750 krooni riigilõivu tasumisel jäävad tema enda kanda. Tema sai ka vara ning TsMS § 164 lg 2 tuginedes ei oleks õiglane seda välja mõista kostjalt. Marge Tamme Kohtunik ÄRAKIRI/ÕIGE Kohtuotsus jõustus 04. 04. august augustil ugustil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon : Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2009 otsus resolutsiooni punkti 1 osas ja saata hagi ühisvara jagamiseks Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta Viru Maakohtu 2. märtsi 2009 otsus muutmata. Viru Maakohtu 2. märtsi 2009 otsuse muutmata jäänud osas menetluskulud kannab kumbki pool ise.. Nooremreferent A.Kuzmina 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.