Obsah (5)

§ 49§ 51§ 52§ 50§ 19

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-27617 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2009 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi I.S. hagi A.S. vastu abielu lahu

) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt

§ 49

on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 51

järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel puudub kokkulepe lapse elukoha suhtes .Mõlemad vanemad soovivad, et lapse elukoht oleks tema juures. Viimasel, so.

1. veebruari 2009 kohtuistungil jäi A.S. enda poolt kohtule
2. novembril 2008 esitatud ettepanekute juurde, milles ta väljendab soovi igal kalendrikuul kaks korda reedest 3 pühapäevani olla koos oma lapsega, kooli suvevaheajal olla lapsega katkematult koos üks kuu, kooli talvevaheajal olla lapsega katkematult koos üks nädal ning uusaasta pidustustel olla koos üks kord kahe aasta jooksul. Eestkosteasutuse Sillamäe Linnavalitsuse esindaja annab samal kohtuistungil oma arvamuse, et laps võiks olla 2 korda kuus koos oma isaga, kuid ei ööbiks isa juures. Lapse ema I.S. ei ole lapse isaga kohtumise vastu, kuid laps peab ise sellega nõus olema. Ta ei luba isal, kui kaugsõidu autojuhil, last Ida-Virumaalt välja sõidutada. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et nii K.S. emal kui isal on kindel elukoht. Isa A.S. on registreeritud Kohtla-Järve linna Põhja allee 17-3 alates
3. novembrist 2008 ning tuginedes kodukülastuse aktile
4. jaanuarist 2009 ka elab registreeritud aadressil. Ema I.S. aadressiks on registriteenistuse andmetel Sillamäe linn, Ak. Pavlovi 7-
5. Kohtule esitatud kodukülastusaktidest (tlk 85 ja 137) nähtub, et nii ema kui isa kodud on sobilikud lapse kasvatamiseks. Mõlemal vanemal on olemas ka materiaalsed vahendid oma lapse ülalpidamiseks (ema palgatõend tlk 92, isa arvelduskonto väljavõte AS Hansapangast apr.-okt. 2008, millel kajastuvad töötasud (tlk 68-73) Mõlemat lapsevanemat iseloomustatakse töökohtadelt positiivselt (tlk 67, 90, 91), kuid lapse isa kohta on kohtutoimikus kaks teda negatiivselt iseloomustavat dokumenti: teda on karistatud avaliku korra rikkumise eest (tlk 99) ning et ta on toime pannud kehalise väärkohtlemise, milles lõpetati kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu (tlk 100-101). Samuti keeldub ta vaatamata kohtu selgitustele (kohtuistungi protokollid tlk 125 ja 138) lapsele elatist maksmast ema arveldusarvele. Lapsele elatise maksmisest keeldumine isiku arvele, kellel seoses lapse igapäevaelu korraldamisega on rahalisi väljaminekuid, ei näita lapse isa usutavat valmisolekut lapse eest hoolitsemiseks. Kohus teostas
6. veebruaril 2009 Sillamäel Astangu koolis lapse K.S. ärakuulamise. Laps oli hirmul, et isa varastab ta ära ja viib Venemaale. Ta kartis isa ning ei avaldanud valmisolekut temaga kohtumiseks.

§ 52lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

§ 52

lg 2 sätestab, et kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. I.S. on kohtuistungitel öelnud, et ei ole isa ja lapse kohtumistele vastu. Pooled leppisid

1. jaanuari 2009 kohtuistungil kokku (tlk 127), et laps K.S. on igal laupäeval või pühapäeval koos isaga mõned tunnid, kusjuures isa tuleb ema juurde lapsele järele ja toob lapse ema juurde ise tagasi. Lapsega kohtumise täpne päev ja kellaaeg kooskõlastatakse eelneval reedel 17-18 vahel, teineteisele helistamisega. Kokkulepe sõlmiti kuni kohtuotsuse tegemiseni, kohus kinnitas poolte kokkuleppe.
2. veebruari 2009 kohtuistungil ei soovinud lapse isa kohtuotsuse eelseks perioodiks sõlmitud kokkulepet ka tulevikus rakendada ja soovis, et kohus määraks uue lapsega suhtlemise korra tuginedes tema poolt
3. novembril tehtud ettepanekutele (tlk 113). 4 Kohus leiab, et tuginedes

§ 50lg 4 vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Tuginedes lapse ärakuulamisel saadud informatsioonile laps ei ole käesoleval hetkel huvitatud oma isaga kohtumisest, ta kardab teda (tlk 129). Lapse ema ütleb

1. veebruari 2009 kohtuistungil, et „laps peab saama mingi aja nägemiseks, et kõik on korras, siis ta võib rahuneda“. Sillamäe linnavalitsus leiab, et laps ei peaks isaga kohtuma üle kahe korra kuus ning mitte ööbima isa juures. Arvestades lapse huvidega otsustab kohus, et lapse elukoht tuleb määrata ema juurde ning arvestades mõlema vanema õigust lapsega suhelda jätab kohtuotsusega jõusse
2. jaanuari 2009 sõlmitud pooltevahelise kuni kohtuotsuseni sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Kohus lisab, et isa ja lapse kokkusaamised laupäeviti või pühapäeviti peavad olema alati kooskõlastatud lapse endaga. Kuni laps ei ole valmis kokkusaamisteks isaga, ei saa teda selleks vägivaldselt sundida. Kohus soovitab pooltel pöörduda pereterapeudi poole, kes annaks nõu omavaheliste pingete maandamiseks kohtu poolt määratud lapsega suhtelemise praktilisel korraldamisel. Ka laps vajab terapeudi abi oma hirmudega toimetulekuks, mida ta tunneb seoses isa õigusega (

§ 52lg 1 järgi) temaga suhelda.

Lapsel on hirmud, et isa varastab ta ära ja viib Venemaale. Kohus ei pea antud ajahetkel mõistlikuks lapse pikemaajalist isaga koosolemist (öid ja päevi, nädalaid või kuud järjest), kuna tema valmisolek nii pikaaegselt emakodust eemalolekuks nõuab temalt sügava usalduse tekkimist isa vastu, mis võib võtta aega mitmeid kuid või isegi aastaid. Eestkosteasutuse soovitus isal lapsega kohtuda mitte rohkem kui 2 korda kuus piirab liigselt isa õigust lapsega suhelda. Vaatamata esitatud tõenditele tema karistamise kohta tlk 99-101, ei ole tõendeid selle kohta, et ta oleks kunagi rakendanud vägivalda oma lapse suhtes. Ka töökohast antud iseloomustuses iseloomustatakse teda positiivselt (tlk 67). Toimiku lk 89 ja 116 on lapse omakäelised avaldused, kus ta teatab, et tahab elada koos emaga, kuid talle meeldib ka isaga koos olla. Lapse ärakuulamisel väljendas laps küll hirme oma isa suhtes, kuid kohus leiab, et hirmud on nende põhjuste likvideerimisel ületatavad ning ületatavate hirmude tõttu ei saa piirata isa õigusi saada lapsega tihedamini kokku. Kohus on andnud lapsele õiguse seni keelduda kokku saamast oma isaga kuni see on temale hirme tekitav . Vara jagamisel lähtub kohus poolte endi tahtest: kostja on hagiga nõus (kohtuistungi protokoll lk. 135), et vara jääb hagejale. Autot ega makstud liisingusummasid ei ole kohtul võimalik poolte vahel jagada, sest liisingusummade eest said pooled vastu hüve – auto kasutusõiguse. Auto on tagastatud peale liisingulepingu lõpetamist liisingufirmale (tlk 62), kliendile tagastusi tehtud ei ole (Hansa Liising kiri kohtule 22.01.2009). Tuginedes

§ 19

lg 1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.

§ 19

lg 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade ühisvara osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi. Antud juhul kaldub kohus kõrvale abikaasade ühisvara osade võrdsusest kostja nõusolekul. 5 Kuna laps jääb elama ema juurde, on mõistlik jätta nende kodu sisustatuks esemetega, millega kodu oli sisustatud abielu ajal. Sellega on kindlustatud, et laps ei tunne peale lahutust harjumispärastest ja temale vajalikest esemetest puudust. Hageja palub oma 26.09.2008 vastuses kohtul arvestada asjaolu, et osa varast on kostja A. Savchenko kasutuses, kuid ei tee selle vara suhtes muid ettepanekuid, kui oma hagis on teinud. Ta palub vara jagada hagiavalduse kohaselt (tlk 34), millega kostja on nõustunud (kohtuistungi protokoll tlk135). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise; lg. 2 tuginedes võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on ühisvara jagamise nõudelt tasunud riigilõivu 3750 krooni. Kohus on jaganud vara summas 67000 krooni, millise vara kostja oli nõus täielikult jätma hagejale. Kuna tasutud liisingusummad ning auto ei kuulunud ühisvara hulka, ei saanud kohus seda ka jagada. Kohus peab mõistlikuks, et hageja kulud 3750 krooni riigilõivu tasumisel jäävad tema enda kanda. Tema sai ka vara ning TsMS § 164 lg 2 tuginedes ei oleks õiglane seda välja mõista kostjalt. Marge Tamme Kohtunik ÄRAKIRI/ÕIGE Kohtuotsus jõustus 04. 04. august augustil ugustil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon : Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2009 otsus resolutsiooni punkti 1 osas ja saata hagi ühisvara jagamiseks Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta Viru Maakohtu 2. märtsi 2009 otsus muutmata. Viru Maakohtu 2. märtsi 2009 otsuse muutmata jäänud osas menetluskulud kannab kumbki pool ise.. Nooremreferent A.Kuzmina 6