KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1223 Haldusasi Malle Puusepa kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.03.2008 hoiatuse nr 554 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 29.04.2009 otsus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis Malle Puusepa apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Malle Puusepp, esindaja advokaat Jaana Penne Vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Malle Puusepa apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.04.2009 otsus muutmata.
- Menetluskulud jätta Malle Puusepa kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi 09.01.2006 Malle Puusepale ehitusseaduse (EhS) § 40 lg 2 ning § 61 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel ettekirjutus-hoiatuse nr 404 (ettekirjutus nr 404), mille sisuks oli lammutada ehitusloata püstitatud kiosk Tallinnas, Xxxxxxxx xxx xxx. Ettekirjutuse kohaselt oli kinnistule püstitatud müügikiosk vee- ja kanalisatsioonitrasside kaudu maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ning sellel on avalikkusele suunatud funktsioon. Seega oli ehitise püstitamiseks vajalik ehitusluba, mis M. Puusepal puudus. 3-08-1223 M. Puusepp vaidlustas ettekirjutuse nr
- Tallinna Halduskohtu 30.04.2007 otsusega nr 306-836 jäeti kaebus rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.11.2007 otsusega halduskohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis 05.03.2008 kohtumäärusega kassatsioonkaebuse kassatsioonitähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata ja kassatsioonitähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Tallinna Linnaplaneerimise Amet määras 18.03.2008 hoiatusega nr 554 (hoiatus nr 554) M. Puusepale ettekirjutuse täitmiseks tähtaja 18.04.2008 ning ettekirjutuse mittetäitmisel sunnirahaks 10 000 krooni. M. Puusepp esitas hoiatusele vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 28.05.2008 korraldusega nr 952-k rahuldamata.
- Malle Puusepp esitas 26.06.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.03.2008 hoiatuse nr 554 tühistamist või alternatiivselt tühisuse tuvastamist. Hoiatus on vastuolus HMS § 54 ja § 56 lg 2, sest põhineb faktilistel asjaoludel, mida enam ei eksisteeri. Vaidlusalune objekt on ühendatud maapinnast lahti ja tõstetud taladele, mistõttu ei ole enam ehitis ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 mõistes. Vastustaja tugineb vaidlusalusele objektile avalikkusele suunatud funktsiooni omistamisel Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2007 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-06-836, mille kohaselt ei lange hoone avalikkusele suunatud funktsioon ära ainuüksi seetõttu, et kaebaja loobus hoone lõpuniehitamisest. Lisaks sellele, et kaebaja loobus objekti lõpuniehitamisest müügikioskina, on ta käesolevaks ajaks võtnud objekti kasutusse isiklikul otstarbel tööriistade ja paadi hoiustamiskohana ning sellega on täielikult ära langenud objekti avalikkusele suunatud funktsioon. Seda ka sõltumata kohalikule omavalitsusele kunagi saadetud kirjast, milles uuriti müügikioski avamise võimalusi. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et objekt on väiksema pindalaga kui 20 m
- Kuna EhS § 2 lõike 1 aluseid ei eksisteeri, on hoiatus õigusvastane ning tuleb HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistada. Juhul, kui kohus leiab, et hoiatuse õiguspärasuse kohustuslikuks eelduseks ei ole faktiline asjaolu, et vaidlusalune objekt on maapinnaga kohtkindlalt ühendatud, palub kaebaja kohtul tuvastada HKMS § 26 lg 1 punkti 5 alusel hoiatuse tühisus selle täitmise võimatuse tõttu (HMS § 63 lg 2 p 5). Ehitise lammutamine on objektiivselt võimatu, kui ei ole ehitist EhS § 2 lg 1 mõttes.
- Tallinna Linnaplaneerimise Amet palus jätta Malle Puusepa kaebuse rahuldamata. Lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-44-06, pole kahtlust, et kinnistule Xxxxxxxx xxx xxx paigaldatud ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. See tähendab, et selle ehitise asukohta ei ole tema raskuse tõttu võimalik ilma inimese poolt kasutatavate abivahenditeta muuta. Seega on Xxxxxxxx xxx xxx kinnistule püstitatud asi tegelikult hoone. Väide, et kiosk on maapinnast lahti ühendatud ja tõstetud taladele, et vasta tõele. Vastustaja ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanemspetsialist Aare Kais tuvastas 18.03.2008 toimunud paikvaatlusel, et vaidlusalune kiosk on endises asukohas. Kuigi peale vaide esitamist läbi viidud korduskontrolli 29.04.2008 selgus, et vaidlusalune ehitis on tõstetud puuprussidele, oli 18.03.2008 ettekirjutus nr 404 endiselt täitmata. Kuna kohtumenetluse käigus selgus, et ettekirjutuse nr 404 puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga ning see oli uue hoiatuse tegemise ajal täitmata, on vaidlustatud hoiatuse puhul täidetud HMS § 56 lõikest 2 tulenevad nõuded. Kuna hoiatuse nr 554 tegemise ajal oli praeguseks jõustunud ja õiguspärane ettekirjutus kaebaja poolt täitmata, ei tohiks tekkida kahtlust, kes ja mis viisil hoiatuse täitma peaks. Seega 2
(5)3-08-1223 ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vaidlustatud hoiatust ei ole objektiivsetel põhjustel kellelgi võimalik täita.
- Tallinna Halduskohtu 29.04.2009 otsusega jäeti Malle Puusepa kaebus rahuldamata. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-21-03 otsuses selgitanud, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kaebuse esemeks olevad asjaolud ei ole ilmselged, mistõttu puudub alus tühisuse tuvastamise taotluse rahuldamiseks. Vastustaja seisukohti arvestades peab kohus usutavaks, et 18.03.2008 oli vaidlusalune kiosk endiselt aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja vaidlustas ehitise lammutamiseks tehtud ettekirjutust nr 404 kuni Riigikohtuni. Arvestades nimetatud kohtumenetluse käiku, ei ole usutav, et kaebaja asus ettekirjutust täitma juba aastal
- Kui kaebaja sisuliselt nõustus, et ettekirjutus oli põhjendatud, oleks puudunud vajadus selle edasiseks vaidlustamiseks. Kaebaja on küll väitnud, et vaidlusalune kiosk ei vasta enam EhS § 2 lg 1 tunnustele, kuid ei ole oma sõnade kinnituseks esitanud ühtki tõendit. Kaebaja väide, et hoonel ei ole enam avalikkusele suunatud funktsioone, ei ole tõendatud, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et ettekirjutuse aluseks olnud asjaolud olid hoiatuse nr 554 tegemise ajaks ära langenud. Seega oli vastustajal 18.03.2008 jätkuvalt õigus kaebajalt nõuda ettekirjutuse nr 404 täitmist. Kohus möönab, et menetlusosaliste kohtuistungil väljendatud seisukohti arvestades ei saa täielikult välistada, et praeguseks on olukord muutunud. Seda ei välista ka vastustaja. Kaebajal on võimalik taotleda vastustajalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) alusel sunnivahendite edasise rakendamise lõpetamist, esitades selguse huvides ka tõendeid, mis muuhulgas kinnitaksid kioski varasemalt kavandatud funktsiooni muutumist ja asjaolu, et tegemist pole enam ehitisega EhS mõttes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Malle Puusepa apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 29.04.2009 otsus ning hoiatus nr 554 tühistada. Arvestades, et haldusasjas nr 3-06-836 keskenduti kioski kohtkindla ühenduse selgitamisel eelkõige vaidlusele kommunikatsioonide olemasolu üle, ühendas kaebaja kioskini viidud elektrikaabli lahti juba enne Riigikohtule kaebuse esitamist. Selleks, et näidata, et kommunikatsioonid puuduvad ning ehitis ei ole kohtkindlalt maapinnaga ühendatud, tõstis kaebaja hiljem ehitise puuprussidele. Kaebaja näitas üles kavatsust vaidlusaluses kioskis toitlustamistegevust alustada, kui ta aastal 2005 esitas vastustajale taotluse oma kinnistu sihtotstarbe muutmiseks. Pärast keeldumist on kaebaja loobunud oma kinnistul püstitatud kioskis toitlustuskoha avamise kavatsustest ning väljendanud oma loobumist kogu haldusasjas nr 3-06-836 peetud vaidluse käigus. Kaebaja on korduvalt väitnud, et ta soovib kioski oma kinnisasjal kasutada vaid asjade hoiustamise eesmärgil, ega pea kioski teisaldamist võimalikuks enne, kui ta leiab selle jaoks sobiva koha. Vaidlustatud hoiatuse nr 554 tegemise ajal pidi vastustajal olema selge, et toitlustamise eesmärgil ei kavatse kaebaja vaidlusalust kioski kasutada, olles vastavast plaanist loobunud. Halduskohus on ekslikult tuginenud kohtuotsuse tegemisel põhjendustele, et kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Haldusakti andmise asjaolusid on kohustatud tõendama haldusorgan 3
(5)3-08-1223 ning kaebajal on kohtumenetluse käigus võimatu tõendada negatiivseid asjaolusid haldusakti andmise aja seisuga. Vastustaja poolt kohtule esitatud fotod, mis peaksid tõendama hoiatuse tegemise hetkel kioski kohtkindlalt maapinnaga ühendatust, ei ole usaldusväärsed. Paikvaatlusse ei kaasatud kaebajat, millega on vastustaja rikkunud HMS § 35 lg 1 punkti 2 ja HMS § 40 lõiget 1, fotodel puudub kuupäev ning paikvaatluse toimumise fakti kinnitavad vaid vastustaja ütlused. Halduskohtu põhjendustest ei nähtu, milliste tõendite alusel ta on lugenud tuvastatuks asjaolu, et vaidlusalusel kioskil oli hoiatuse nr 554 tegemise ajal avalikkusele suunatud funktsioon. Kohus märkis vaid, et kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Samas ei ole kioski avalikkusele suunatud funktsioon tuvastatud hoiatuses endas ega tõendatud haldusorgani poolt kohtule esitatud tõenditega. Kaebajal ei olegi võimalik tagantjärele nimetatud negatiivset asjaolu tõendada. Lähtudes uurimispõhimõttest, oleks vastustaja pidanud hoiatuse tegemise alusena selle tegemise ajal tuvastama usaldusväärselt, et kioskil on avalikkusele suunatud funktsioon ning see ei ole kahe aasta ja kolme kuu jooksul ära langenud. Kohtumenetluses oleks pidanud nimetatud asjaolu tõendama vastustaja, mitte kaebaja. Selles osas on kohus jätnud kohaldamata uurimispõhimõtte ja pannud kaebajale põhjendamatu tõendamiskoormuse. Kuna avalikkusele suunatud funktsiooni säilimine on oluline eeldus selleks, et jätkuvalt nõuda ettekirjutuse nr 404 täitmist, oleks kohus pidanud kontrollima nimetatud asjaolu tõendatust. Vastustaja on kohtuistungil märkinud, et tema hinnangul on vaidlusaluse kioski ehitusalune pind piiripealne ja vaieldav. Kaebaja teeb siinkohal järelduse, et vastustaja ei ole kioski ehitusalust pinda tuvastanud ning kuna kioskil avalikkusele suunatud funktsioon puudub, ei ole alust ka hoiatuse nr 554 rakendamiseks. Juhul, kui kioski ehitusalune pind oleks üle 20 m2 ja kiosk oleks maapinnaga kohtkindlalt ühendatud, saaks vastustaja teoreetiliselt sellele kohaldada sunnimeetmeid kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku puudumise alusel, kuid selleks tuleks nimetatud asjaolud tuvastada ja tõendada. 5. Tallinna Linnaplaneerimise Amet palub jätta Malle Puusepa apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastupidiselt kaebaja väidetele oli lisaks elektriühendusele kiosk ühendatud ka veetorustikuga. Seda kinnitavad haldusasja nr 3-06-836 menetlemisel esitatud tõendid ning Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2007 otsuse nr 3-06-836 põhjendustes väljendatud seisukoht. Käesoleval juhul ei ole niivõrd oluline asjaolu, kas varasemas vaidluses tugineti kohtkindluse küsimuse lahendamisel kommunikatsioonide olemasolule ning kas need kommunikatsioonid on praeguseks lahti ühendatud või mitte, vaid kohtkindluse mõiste on defineeritav lisaks muude tingimuste olemasolu kaudu. Kuna vaidlusalune kiosk on paigutatud eelnevalt ette valmistatud kohale ja selle asukohta ei saa omanik ilma abivahendeid kasutamata muuta, on vaidlusalune kiosk ehitis EhS tähenduses ka peale kommunikatsioonidega lahtiühendamist ja puuprussidele tõstmist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-44-08). Kohus on haldusasjas 3-06-836 tuvastanud, et kaebaja enda väidetele tuginedes saab järeldada, et vaidlusalusel kioskil on avalikkusele suunatud funktsioon endiselt olemas. Kuna 18.03.2008 paikvaatlusel selgunud asjaolud, mis on ka fotodele jäädvustatud, ei olnud võrreldes 09.01.2006 ettekirjutus-hoiatuse nr 404 tegemise aegse olukorraga muutunud, siis vastustaja arvates ei olnud vajalik menetlusosalist kaasata. Juhul, kui asjaolud oleksid olnud muutunud, oleks nõutud kaebajalt täiendavaid selgitusi ning need ka protokollitud. Antud juhul puudus selleks vajadus. Lisaks eeltoodule ei tulene paikvaatluse protokollimise kohustus seadusest või määrusest. 4
(5)3-08-1223 Asjaolu, et 18.03.2008 paikvaatlusel tehtud fotod on tegelikult tehtud varem, on kaebaja esile tõstnud alles apellatsioonkaebuses, kuigi fotode tegemise kuupäev on kajastatud juba hoiatuse nr 554 lisas. Seega sai selline asjaolu kaebajale teatavaks juba hoiatuse kättesaamisel, mitte apellatsioonimenetluses. Samuti on väär kaebaja käsitlus, nagu oleks vastustaja ettekirjutushoiatuse nr 404 menetlemisel tehtud fotosid kasutanud ka hoiatuse nr 554 menetlemisel. 18.03.2008 paikvaatlusel tehtud fotodelt on näha, et vaidlusaluse kinnistu ja naaberkrundi vaheline aed on vahepealsel ajal ümber ehitatud. Iseenesest see erinevus küll ei kinnita, et 18.03.2008 tehtud foto tehti just nimetatud kuupäeval, kuid annab aluse väita, et tegemist on eri aegadel tehtud ülesvõtetega. Seega ei rikutud paikvaatluse läbiviimisel menetlustoimingule esitatud nõudeid ning tegemist ei ole ettekirjutus-hoiatuse nr 404 menetlemisel tehtud fotode või nende ümbertöötlusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub alljärgnevastest põhjendustest.
- Käesolevas asjas on menetluse esemeks hoiatus nr
- Tegemist on ettekirjutuse nr 404 haldustäitemenetluse raames antud hoiatusega, millele järgneb ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata jätmise korral sunnivahendi rakendamine (AtSS § 2 lg 1). Ringkonnakohus on seisukohal, et asjakohane ei ole antud juhul vaielda selle üle, kas kioski puhul on jätkuvalt tegemist ehitisega ning kas on ära langenud selle avalikkusele suunatud funktsioon. Haldustäitemenetluse esemeks on ettekirjutus nr 404, millega kohustati kaebajat kioski lammutama. Kohustades kaebajat kioski lammutama, ei pidanud vastustaja võimalikuks ebaseadusliku ehitise kõrvaldamist muul viisil (kommunikatsioonide lahtiühendamine või kioski taladele tõstmine). Ka ringkonnakohus on haldusasjas 3-06-836 tehtud otsuses leidnud, et lammutamisettekirjutuse tegemine oli antud juhul põhjendatud, sest õiguspärase olukorra taastamine muul vähem drastilisel viisil ei ole võimalik. Kindlaks on tehtud ehitise sobimatus antud asukohta (vt otsuse p 11). Ettekirjutus nr 404 on kehtiv haldusakt ning kaebaja on kohustatud seda täitma, st kioski lammutama. Kui kaebaja leiab, et ilmnenud on mingid uued asjaolud, mis välistavad kioski lammutamise, peab ta HMS § 44 alusel taotlema haldusorganilt menetluse uuendamist ning ettekirjutuse nr 404 kehtetuks tunnistamist. Sisuliselt ettekirjutuse suhtes esitatud vastuväiteid ei ole asjakohane käsitleda täitemenetluse toimingule esitatud kaebuse läbivaatamisel. AtSS § 8 lg 3 loetleb ammendavalt juhud, millal sunnivahendit ei tohi rakendada. Antud juhul selliseid aluseid ei esine: ettekirjutuse nr 404 aluseks olnud õigusnormi ei ole kehtetuks tunnistatud, sunnivahendi rakendamist ei ole edasi lükatud, samuti pole halduskohus peatanud sunnivahendi rakendamist ning esinevad kõik AtSS § 8 lg-s 1 nimetatud sunni rakendamise alused (ettekirjutus on adressaadile teatavaks tehtud, ettekirjutus kehtib).
- Lähtuvalt eeltoodust on hoiatus nr 554 antud õiguslikul alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg oli liiga lühike või sunniraha liiga suur, mistõttu selles osas ringkonnakohus hoiatuse nr 554 õiguspärasust ei kontrolli. Kuna esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaire Pikamäe Viive Ligi Ruth Virkus 5
(5)