23.04.2009 esitas J M Viru Maakohtule avalduse A V suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kohus, olles avalduse läbi vaadanud, leidis, et selles esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused. Oma korraldava määrusega 06.05.2009 jättis kohus avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus juhtis määruses tähelepanu ka sellele, et kui avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale. Avalduses esinesid järgmised olulised puudused: Avaldaja ei ole avalduses täpsustanud, kas tegemist on hagimenetluses esitatava esialgse õiguskaitse korras rakendatava abinõuga (nö hagi tagamisena enne hagi esitamist ja seejärel hagiavalduse esitamisega -
taotlusega
lg 1 ja VÕS § 1055 sätestatu alusel kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks). 2 Avaldusele ei ole lisatud ka ühtegi selles märgitud asjaolu tõendavat dokumenti; avaldaja väitel on ta teinud 22.04.2009 ka avalduse politseile A V käitumise suhtes. Kuna avalduselt ei ole tasutud riigilõivu, siis kohus selgitas avaldajale riigilõivu tasumise aluseid, hoiatades ühtlasi, et riigilõivu tasumata jätmine on vastavalt
Kohus märkis, et tasumisele kuuluva riigilõivu suurus oleneb avalduse täpsustamisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 alusel tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu vastavalt hagi hinnale või kindlas summas. Hagita menetluses esitatavalt avalduselt tasutakse riigilõivu RLS § 56 lg 2-2 alusel 1000 krooni (v.a. lõikes 2 märgitud perekonna ja eestkosteasjades, milles riigilõivu suuruseks on 200 krooni). Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluselt (s.o. hagi tagamise avalduselt) tasutakse RLS § 2-1 alusel riigilõivu summas 450 krooni. Määruses olid märgitud ka riigilõivu tasumist võimaldavad Rahandusministeeriumi vastavad pangakonto - ja viitenumbrid. Kohtu korraldav määrus on avaldajale kätte toimetatud 18.05.2009 vastavalt
Seega, avaldajal oli puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtajaks 28.05.2009. Nimetatud tähtajaks avaldaja puudusi ei kõrvaldanud, samuti ei teatanud kohtule takistavatest asjaoludest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt, kuna avaldaja ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul avalduses esinenud puudusi, siis keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest
lg 2 alusel.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 16.oktoobril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.