) § 40 lg 2 ja 61 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel ettekirjutus-hoiatuse nr 404 (edaspidi ettekirjutus nr 404), mille sisuks oli lammutada ehitusloata püstitatud kiosk Tallinnas, xxxxxx pst xxx. Ettekirjutuse kohaselt oli kinnistule püstitatud müügikiosk vee- ja kanalisatsioonitrasside kaudu maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ning sellel on avalikkusele suunatud funktsioon. Seega oli ehitise püstitamiseks vajalik ehitusluba, mis M.P-l puudus (tl 39). M.P vaidlustas ettekirjutuse nr
piirab isiku õigust oma kinnisasja kasutada ning annab piirangute elluviimiseks kohalikule omavalitsusele kui ehitusjärelevalve asutusele volitused
nõuete järgimise tagamiseks. Need volitused on piiratud. Isiku õigusesse oma maad vabalt kasutada saab kohalik omavalitsus sekkuda ehitusjärelevalve käigus vaid siis, kui ehitise püstitamiseks on vajalik ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.
lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2, 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme.
lg 1 kohaselt on väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.
lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Seega juhul, kui isiku maal asub objekt, mis ei vasta
lg 1 tunnustele või see on väiksema pindalaga kui 20 m2 ning tal puudub avalikkusele suunatud funktsioon, puudub kohalikul omavalitsusel ehitusseadusest tulenev õigus sekkuda isiku õigusesse oma omandit vabalt teostada. Antud juhul vastab vaidlusalune objekt mõlemale eelnimetatud kriteeriumile. 3) Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel põhistasid kohtud oma seisukoha, mille kohaselt oli vaidlusaluse objekti näol tegemist maapinnaga kohtkindlalt ühendatud asjaga, fotodele, mis viitasid sellele, et vaidlusalune objekt on ühendatud vee- ja kanalisatsiooni ning elektrisüsteemiga. Käesoleval ajal on objekt maapinnast lahti ühendatud ja tõstetud taladele. Kuna tegemist ei ole ehitisega, ei saa vastustaja nõuda selle lammutamist. 4) Vastustaja tugineb vaidlusalusele objektile avalikkusele suunatud funktsiooni omistamisel Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2007 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-06-836, mille kohaselt ei lange hoone avalikkusele suunatud funktsioon ära ainuüksi seetõttu, et kaebaja loobus hoone lõpuniehitamisest. Seadmata kahtluse alla kohtuotsuses väljendatud seisukoha õigsust, leiab kaebuse esitaja, et lisaks sellele, et ta loobus objekti lõpuniehitamisest müügikioskina, on ta 3 käesolevaks ajaks võtnud objekti kasutusse isiklikul otstarbel tööriistade ja paadi hoiustamiskohana ning sellega on täielikult äralangenud objekti avalikkusele suunatud funktsioon. Seda ka sõltumata kohalikule omavalitsusele kunagi saadetud kirjast, milles uuriti müügikioski avamise võimalusi. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et objekt on väiksema pindalaga kui 20 m2. 5) Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et vaidlustatud hoiatus saaks olla õiguspärane vaid siis, kui eksisteeriks ehitise lammutamise alus, so tegemist oleks ehitisega
Kuna selliseid aluseid ei eksisteeri, on hoiatus õigusvastane ning tuleb HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistada. 6) Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja hoiatuse tühisuse tuvastamist alusel, et hoiatuse täitmine ei ole võimalik. HMS § 63 lg 2 p 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Juhul, kui kohus leiab, et hoiatuse õiguspärasuse kohustuslikuks eelduseks ei ole faktiline asjaolu, et vaidlusalune objekt on maapinnaga kohtkindlalt ühendatud, palub kaebuse esitaja kohtul tuvastada HKMS § 29 lg 1 p 5 alusel hoiatuse tühisus selle täitmise võimatuse tõttu. Ehitise lammutamine on objektiivselt võimatu, kui ei ole ehitist
VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega (tl 32-35). 1)
lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
Lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-44-06 punktis 9 toodud määratlusest pole kahtlust, et kinnistule xxxxxxx pst xxx paigaldatud ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. See tähendab, et selle ehitise asukohta ei ole tema raskuse tõttu võimalik ilma inimese poolt kasutatavate abivahenditeta muuta. Järelikult saab asuda seisukohale, et xxxxxx pst xxx kinnistule püstitatud asi on tegelikult hoone (sellel on katus, siseruum ja välispiirded) ning see on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud (asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ning selle teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades). 2) Kaebuse esitaja arvates on praegusel juhul faktilised asjaolud võrreldes ettekirjutuse nr 404 tegemise ajaga muutunud, sest kiosk on maapinnast lahti ühendatud ja tõstetud taladele ning seetõttu enam kohtkindlusega tegemist ei ole. Vaideotsuses selgitati, et 18.03.2008, enne vaidlustatud hoiatuse tegemist, viis TLPA ehitusjärelevalve teenistuse ehituskontrolli osakonna vanemspetsialist Aare Kais xxxxxx pst xxx läbi paikvaatluse ning tuvastas, et kiosk (ehitis) on endises asukohas. Seega oli ettekirjutus nr 404 endiselt täitmata. Pärast vaide esitamist (saabus TLPA-sse 09.04.2008) käis vanemspetsialist A. Kais 29.04.2008 uuesti xxxxxx pst xxx kinnistul kontrollimas, kus selgus, et vaidlusalune ehitis on tõstetud puuprussidele, maast ca 10 cm kõrgusele ning kanalisatsiooniühendus lahti ühendatud. Seega 18.03.2008 ehk vaidlustatud hoiatuse tegemise päeval oli ettekirjutus nr 404 endiselt täitmata. Prussidele tõsteti kiosk ajavahemikul 19.03.2008 kuni 29.04.2008. Kuna kohtumenetluse käigus selgus, et ettekirjutus nr 404 puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga (seda tunnistab ka kaebuse esitaja) ning see oli uue hoiatuse tegemise ajal täitmata ehk olemas faktiline alus, siis on vaidlustatud hoiatuse puhul täidetud HMS § 56 lõikest 2 tulenevad nõuded. 4 3) Kaebuse esitaja on viidanud, et hoiatus nr 554 on tühine selle täitmise võimatuse tõttu. Vaidlustatud haldusakti punkti 4 kohaselt ilmnes kontrollimisel, et ettekirjutus nr 404, mille sisuks oli lammutada ehitusloata püstitatud kiosk, ei ole täidetud. Krundil paikneb kiosk endises kohas. Ettekirjutusega kohustati sunnivahendi adressaati lammutama ehitusloata püstitatud kiosk. Kuivõrd hoiatuse nr 554 tegemise ajal oli see praeguseks jõustunud ja õiguspärane ettekirjutus kaebaja poolt täitmata, ei tohiks tekkida kahtlust, kes ja mis viisil hoiatuse täitma peaks. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vaidlustatud hoiatust ei ole objektiivsetel põhjustel kellelgi võimalik täita. 4) Seega kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et vaidlustatud hoiatuse ese on ehitis ehitusseaduse § 2 lg 1 tähenduses, hoiatuse tegemise ajal (18.03.2008) ei olnud faktiline olukord muutunud ning vaidlustatud hoiatus oli suunatud ettekirjutuse nr 404 täitmise tagamiseks, mida on võimalik ka objektiivselt täita. Eeltoodud põhjendustel palub TLPA jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust ei ole selle üle, et M.P-le on tehtud ettekirjutus nr 404 ehitusloata püstitatud kioski lammutamiseks ning ettekirjutus on õiguspärane ja kehtiv. Nimetatud ettekirjutuse alusel tegi TLPA M.P-le hoiatuse nr 554, millega määras ettekirjutuse täitmise uue tähtaja koos sunniraha hoiatusega. M.P taotleb hoiatuse nr 554 tühistamist või alternatiivselt tühisuse tuvastamist. Kaebuse esitaja peab hoiatuse nr 554 täitmist võimatuks, sest käesoleval ajal ei eksisteeri enam ehitist
Vastustaja on seisukohal, et tegemist oli jätkuvalt ehitisega ning hoiatuse tegemise ajal oli selle täitmine ka võimalik ning seega on haldusakt õiguspärane. Kaebuse menetlusse võtmisel selgitas kohus, et esmalt tuleks analüüsida haldusakti võimalikku tühisust ning kui tühisust ei tuvastata, siis kontrollida, kas on alust hoiatuse tühistamiseks (tl 25). Kaebuse esitaja nõustus kohtu sellise käsitlusega (kohtuistungi protokoll, tl 67). HMS § 63 lg 2 p 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasja nr 3-3-1-21-03 punktis 13 selgitanud: „Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab.” Käesolevas asjas on pooltel vastandlikud seisukohad küsimuses, kas hoiatuse tegemise ajal olid ettekirjutuse nr 404 tegemise aluseks olnud asjaolud jätkuvalt olemas või juba ära langenud. Vastus sellele küsimusele ei ole poolte jaoks olnud ilmselge ning see ei ole ilmselge ka kohtu jaoks, seega puudub alus tühisuse tuvastamise nõude rahuldamiseks. Alternatiivse nõudena tuleb kontrollida, kas on alust hoiatuse tühistamiseks. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 8 lg 3 p 1 sätestab, et sunnivahendit ei tohi rakendada, kui § 8 lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva 5 õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega tuleb tühistamisnõude korral haldusakti (antud juhul hoiatuse nr 554) õiguspärasust hinnata selle andmise aja seisuga ja kontrollida, kas hoiatuse tegemise ajaks olid ettekirjutuse nr 404 tegemise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Kui vastus sellele on jaatav, on hoiatus nr 554 õigusvastane ja tuleb tühistada.
lg 1 järgi on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ehitisena ehitusseaduse § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades (otsus nr 3-1-144-06, p 9).
lause kohaselt on hoone katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis.
lg 1 kohaselt on ehitamiseks nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kui: 1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2, 2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme.
lg 1 kohaselt on väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Kaebuse esitaja väitel on kiosk praeguseks maapinnast lahti ühendatud ja tõstetud taladele ning seetõttu ei ole ehitis enam maaga kohtkindlalt ühendatud. Kohtuistungil väitis M.P esindaja, et kaebuse esitaja ei mäleta täpselt, millal kommunikatsioonide lahtiühendamine toimus, kuid sellega alustati juba 2007.a (tl 67-68). Samas vastustaja on kinnitanud, et vahetult enne hoiatuse tegemist (18.03.2008) viis TLPA vanemspetsialist A. Kais Vabaduse pst 84b läbi paikvaatluse ning tuvastas, et kiosk on endises asukohas. See nähtub ka vastustaja esitatud fotodelt (tl 36-37). Pärast M.P-lt vaide saamist teostas A. Kais 29.04.2008 uue paikvaatluse. Selleks ajaks oli vaidlusalune kiosk tõstetud puuprussidele, maast ca 10 cm kõrgusele ning kanalisatsiooniühendus lahti ühendatud (tl 38). Vastustaja seisukohti arvestades peab kohus usutavaks, et 18.03.2008 oli vaidlusalune kiosk endiselt aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et M.P vaidlustas ehitise lammutamiseks tehtud ettekirjutust nr 404 kuni Riigikohtuni. Riigikohus jättis alles 05.03.2008 kohtumäärusega kassatsioonkaebuse kassatsioonitähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata ja kassatsioonitähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Arvestades nimetatud kohtumenetluse käiku ei ole usutav, et M.P asus ettekirjutust täitma juba 2007.aastal. Kui M.P sisuliselt nõustus, et ettekirjutus oli põhjendatud, oleks puudunud vajadus selle edasiseks vaidlustamiseks. Lisaks tuleb arvestada, et M.P on küll väitnud, et vaidlusalune kiosk ei vasta enam
M.P väidab ka seda, et hoonel ei ole enam avalikkusele suunatud funktsioone, sest kioskit kasutatakse tööriistade ja paadi hoiustamiskohana. Kuna ka selle väite kinnituseks ei ole ühtki tõendit esitatud, puudub alus asuda seisukohale, et ettekirjutuse aluseks olnud asjaolud olid hoiatuse nr 554 tegemise ajaks ära langenud. Neid põhjendusi arvestades leiab kohus, et 18.03.2008 oli vastustajal kaebuse esitajalt jätkuvalt õigus nõuda ettekirjutuse nr 404 täitmist. Kokkuvõttes - kuna hoiatus nr 554 oli selle tegemise ajal õiguspärane, puudub alus nii tühisuse tuvastamise nõude kui tühistamisnõude rahuldamiseks ja kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Kohus möönab, et menetlusosaliste kohtuistungil väljendatud seisukohti arvestades ei saa täielikult välistada, et praeguseks on olukord muutunud. Seda ei välista ka vastustaja, kuid sel juhul oleks vastustaja arvates vaja olukorda uuesti hinnata, sest varasemate toitlustamise 6 kavade realiseerimise korral oleks olnud tegemist avalikkusele suunatud funktsioonidega ning selles situatsioonis ehitusaluse pinna suurusele (põhi)tähelepanu ei pööratud, mis võib vastustaja hinnangul olla siiski üsna piiripealne ja vaieldav (kohtuistungi protokoll, tl 69). Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebuse esitajal on võimalik taotleda vastustajalt ATSS alusel sunnivahendite edasise rakendamise lõpetamist, esitades selguse huvides ka tõendeid, mis muuhulgas kinnitaksid kioski varasemalt kavandatud funktsiooni muutumist ja asjaolu, et tegemist pole enam ehitisega
mõttes. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole M.P-lt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad mõlema poole kulud nende enda kanda. Enno Loonurm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.