6 § 633 lg. 7). Maakohtu Maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. I Hagiavalduses esitatud nõue, selle asjaolud ja põhjendid: 10.03.2008 esitatud hagiavalduses taotleb hageja S L perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 2 tulenevalt kostjalt A M`ilt nende alaealise lapse - S L` - ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summa 3000 krooni väljamõistmist. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt on poolte kooselust sündinud xxxx poeg S L, kelle suhtes kostja tunnistas põlvnemist temast alles xxx.a. xxxx on väljastatud lapsele uus sünnitunnistus, kus kostja on kirjas lapse isana. Pooled elavad lahus ning poeg S on hageja täielikul ülalpidamisel. Kostja elab ja töötab xxxx mingis ehitusfirmas, kuid kostja täpset töökohta hageja ei tea. Algul maksis kostja lapse ülalpidamiseks regulaarselt 2000 -3000 krooni kuus, kuid alates septembrist 2007 ei ole kostja hagejale raha enam üle kandnud. Hageja andmetel on kostja keskmine sissetulek päevas ca 100 EUR-i. Hageja ise töötab xxxx ning tema keskmine kättesaadav töötasu on ca xxxx krooni kuus. Sellele lisaks makstakse hagejale kolme lapse kasvatamisega seoses riiklikult veel peretoetust summas 2100 krooni kuus. S käib xxxxx, kus igakuine maks on umbes 525 krooni. Hagejal on peale kostjaga ühise lapse veel kaks last – J K, sünd.xxxx, ja J K, sünd.xxxx, keda aitab üleval pidada nende isa, kuid sellegipoolest on hagejal ka vanemate laste suhtes ülalpidamiskohustus. Hageja neljaliikmeline pere elab korteris. Laps S on kasvueas ning vajab pidevalt uusi riideid ja jalanõusid. Hageja arvestuste kohaselt kulub S ülalpidamiseks kuus (s.h. toidule, riietele, lasteaiamaksule, hügieenitarvetele, samuti lapse kohta arvestatud kommunaalteenustele (630 krooni) jne) kokku 4855 krooni. Seetõttu on ka kostjapoolne igakuine toetus lapse ülalpidamiseks äärmiselt vajalik. Hagiavaldusele on lisatud koopiad laste sünnitunnistustest, hageja palgatõend xxxx ning hageja pangakonto väljavõte tõendamaks hageja sissetulekuid ning põhjendatud väljaminekuid. Kohtumenetluse käik: Kohus võttis 10.03.2009 korraldava määrusega hagi menetlusse ja väljastas selle kostjale hagiavalduses märgitud aadressil (xxxx) tutvumiseks, kohustades ühtlasi kostjat hagile kirjalikult vastama. Materjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult märkusega „Isik tundmatu“. 08.05.2008 täpsustas hageja kostja elukoha aadressi: hageja andmetel elab kostja xxxx. Ka nimetatud aadressil väljastatud materjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Seejärel väljastas kohus materjalid kostjale kätteandmiseks EV Justiitsministeeriumi vahendusel. 14.11.2008 on xxxx kompetentse kohtu poolt kostjale isiklikult materjalid kätte antud. Kohtu poolt nõutud kirjalikku vastust hagile kostja ei esitanud. Kostjalt hagile vastuse puudumisel pidas kohus vajalikuks hagi läbivaatamist kohtuistungil, andes nii pooltele võimaluse osaleda asja läbivaatamisel ja olla asjas ära kuulatud. 25.03.2009 kohtuistungile kostja ei ilmunud, andmed kostja poolt kohtukutse kättesaamisest kohtul puudusid. Materjalid tagastati 06.05.2009 kohtule märkusega „Ei ole õnnestunud dokumente üle anda“. Eelnevast tulenevalt määras kohus asjas välja uue kohtuistungi aja – 28.08.2009 - ning väljastas kostjale uue kohtukutse EV Justiitsministeeriumi vahendusel xxxx Vabariigi kompetentse kohtu poolt kätteandmiseks. Kostja on 28.08.2009 kohtuistungile ilmumiseks kohtukutse koos sellele lisatud dokumentidega kätte saanud 24.07.2009 (lk 97). 28.08.2009 kohtuistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei ole kohtule ega hagejale teatanud, samuti ei ole ta hagiavalduses toodud elatisenõudele mingeid vastuväiteid esitanud. II Asja kohtulikul kohtulikul arutamisel 28.0 28.08 .08.2009 .2009 toimunud kohtuistungil tuvastati: 2 Hageja taotles asjas sisulist arutamist kostja osavõtuta ning hagi rahuldamist hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Hageja kinnitas, et kostja ei ole ka kohtumenetluse aja jooksul talle lapse ülalpidamiseks mingit toetust andnud. Samuti ei ole ta poja vastu huvi tundnud. Poolte ühine laps – S läheb juba xxxx teise klassi. Tema vajadused suurenevad. Varem oli hagejal kostjaga kokkulepe, et ta maksab 3000 krooni lapsele kuus. Summas vaidlust ei olnud ja kostja maksis vastavalt kuni septembrini 2007.a. Kuigi hagi on esitatud 10.03.2008, palub hageja elatise kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt alates septembrist 2007. Hageja poolt nõutud elatusraha summa sisaldab ka sellelt arvestatavat tulumaksu, mille tasumise kohustus jääb hagejale. Hageja varaline olukord ei ole paranenud; töötasu on pigem alanenud. Tema lastest vanem – poeg J on saanud küll täisealiseks, kuid jätkab õpinguid ja vajab ka edaspidi hageja toetust. II Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Antud asjas taotleb hageja asja sisulist lahendamist kohtuotsusega ning kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele.
kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtusse ilmumata jätmise põhjustest teatanud, samuti ei ole kostja hagile mingit vastust esitanud. Hagimaterjalide väljastamisel hoiatas kohus kostjat, et kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral loeb kohus
Kohus kohustas 12.05.2009 korraldava määrusega kostjat vastuväidete olemasolul esitama vastavad tõendid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kohtukutse väljastamisel hoiatas kohus kostjat kohtuistungile ilmumata jätmisel
S) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. Hageja esitatud asjaoludel ei ole kostja lapse S`i ülalpidamisel osalenud ja seetõttu on hageja poolt elatisenõudega kohtusse pöördumine igati õigustatud. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2007.aastal oli vastavaks kuupalga alammääraks 3600 krooni kuus ning ühele lapsele makstavaks elatusraha miinimummääraks seega 1800 krooni kuus. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni ja ühele lapsele seaduses ettenähtud elatusraha miinimummääraks seega 2175 krooni kuus. Kostja hageja esitatud elatusraha nõudele – 3000 krooni kuus - mingeid vastuväiteid ei ole esitanud. 3 Hageja on põhistanud lapsele tehtavate kulutuste suuruse, samuti on esitanud kirjalikud tõendid oma töötasu suuruse kohta ning esitanud arvestused lapsele vajalike kulutuste suurusest (4855 krooni kuus). Kostja hageja arvestusi ei ole vaidlustanud. Arvestades hageja igakuiste kindlate sissetulekute suurust (kättesaadav töötasu 45005500 krooni kuus ning peretoetused) ja tema kulutusi seoses ülalpidamisel oleva kolme lapsega, on ilmne, et hageja ise ei ole suuteline PkS § 61 lg 4 sätestatud määras last S`it ülal pidama ega talle eakohast arengut tagama, mistõttu kostjapoolne materiaalne abi on hädavajalik. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja andmetel kostjal teisi ülalpeetavaid peale S`i ei ole (vähemalt 2007.a. seisuga, kui pooled viimati suhtlesid). Vastavalt PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid (s.o.kohustatud isiku töövõimetus, lapsel piisava sissetuleku olemasolu või ilmnevad muud mõjuvad põhjused). Kostja on varem maksnud elatist hagis nõutud summas ning ei ole kohtule teatanud, et tema varaline olukord varasemaga võrreldes oleks muutunud. Poolte varandusliku seisundi muutumisel ja lapse ülalpidamiseks poolte vahel kokkuleppe mittesaavutamise korral on võimalik elatusraha suuruse muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda PkS § 61 lg 3 sätestatud alustel. Kohtukulude jaotusest Vastavalt kehtiva
lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi täielikul rahuldamisel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlust ega kulude nimekirja asja arutamisel ei esitanud. Elatise asjades on pooled riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud.
lg 1 tulenevalt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 16.oktoobril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.