KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-05-389 Haldusasi E.V ja H.V kaebus Tallinna L

§12

redaktsiooni järgi, ei ole väärtuse muutumise kindlakstegemisel samuti lähtutud ehitise võõrandamisaegsest ja ORAS jõustumise aegsest väärtuse hindamise võrdlemisest. Võõrandamise momendil oli ehitis peaaegu et alles valminud ja dokumentidest nähtub, et maja taastati algses suuruses 1947.aastaks. 1951.aastaks ehitati välja mansardkorrus ja mis ongi käesolevas asjas üheks olulisemaks täienduseks, mille väärtuse jääkväärtust tuleks võõrandamisaegsega võrrelda. Ehitise hindamisel kahe ülejäänud kriteeriumi osas, s.o. suurus ja kuju, saab ekspertiisist välja tuua, et suurus on muutunud ainult 13%.

1. Kuna käesolevas menetluses ei ole kohus uue, väidetavalt 7.09.1944 võõrandamise aja osas tõendeid veel hinnanud, siis ei saa ekspertarvamust nr TR 980-1/2008 väärtuse hindamisel arvestada. Samas ei vasta ka see töö Hindamise korrale. Samuti ei ole kaebajaid informeeritud nimetatud ekspertarvamuse tellimisest ja selle ekspertiisi läbiviimise ajast. Uusi ekspertarvamusi ei saa arvestada veel ka seetõttu, et need ei ole vastavalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 27 linnavalitsuse poolt kinnitatud.
2. Kolmandate isikute poolt esitatud väide ehitise õigusvastase võõrandamise kohta 7.09.1944 ei ole tõendatud. Kolmandate isiku esindaja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatus olevad omanikukirjad ei ole notariaalselt kinnitatud ega ka tõendatud ärakirjad nagu seda nõudis Eesti, Läti ja Leedu kindralkomissari piirkonna eraomanduse uuesti jaluleseadmise määruse Esimene teostamismäärus 27.02.
3. Seega tehti kinnistusraamatusse sissekanne dokumentide alusel, mis ei vastanud sel ajal kehtinud korrale.
4. Kaebajad leiavad, et Xxxxxx tn xx elamu on säilinud ja see on võimalik vaatamata sellele, et elamus asuvatel korteritel on omanikud, kaebajatele tagastada. Kaebajad leiavad, et korterite omanikud ei ole kõik heausksed omanikud ja sel juhul on linnal võimalik tsiviilmenetluse kaudu tunnustada ostu-müügilepingute tühisust. Kaebajad paluvad kohut tühistada Tallinna Linnavalitsuse 1.12.1999 korraldus nr 7496-k. VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.
5. Enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist ei ole Xxxxxx tn xx asuva õigusvastaselt võõrandatud varana käsitletava elamu puhul vastu võetud mingeid teisi korraldusi ega otsuseid. AS Kommunaalprojekt poolt koostatud ekspertarvamus Xxxxxx tn xx paikneva elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta on teostatud septembris
6. Tuginedes sellele faktile ja juhindudes vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud seadusandlusele peab vastustaja asjakohatuks ja põhjendamatuks kaebajate viidet 1997.a. Riigikohtu lahendile ja seda sellepärast, et Riigikohus on selles lahendis andnud tõlgenduse ORAS-le, mis kehtis märtsini
7. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et ORAS kohaselt ei oma tähtsust, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur vahepeal hävis. Selline järeldus põhineb üksnes enne 2.03.1997 kehtinud ORAS redaktsioonil ning on seotud ainult kubatuuri muutusega. 2.03.

§12

lg 8 uue redaktsiooni alusel loetakse vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Enne 2.03.1997 ei olnud oluline, millisel määral oli vara väärtus muuutunud. Uue redaktsiooni järgi on oluline, et väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui ¼ võrra. Seega on uue redaktsiooni järgi määravaks kogu ehitise, mitte üksnes põhikonstruktsioonide väärtuse kasvamine. Hindamise korra p 2 kohaselt rakendatakse korda ORAS §12 lõigetes 8,9 ja 10 sätestatud tingimuste alusel, kui ehitise väärtus on pärast selle õigusvastast võõrandamist kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu muutunud. Samuti loetleb ORAS ammendavalt parandused/uuendused, milliseid ei arvestata hindamisel ja selles loetelus puudub viide asjaolule, et pärast õigusvastast võõrandamist sõjategevuse käigus kahjustada saanud hoonete ümberehitust ei arvestata hindamisel. Seega on seadusandja sätestanud, et tagastamisele kuulub ainult säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara. Ekspertiisi kohaselt on Xxxxxx tn xx elamu kui terviku jääkväärtus asenduste/remondi tõttu kasvanud enam kui 75%, millest tulenevalt ei ole elamu säilinud endisel individualiseeritaval kujul.

1. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2006 otsusest tellis linnavalitsus Finantsplaneerimise OÜ-lt uue ekspertiisi Xxxxxx tn xx asuva ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks. Samuti on ringkonnakohtu otsuse p-s 13 leitud, et vara õigusvastase võõrandamise ajaks võis olla ka 7.09.
2. Mõlema võõrandamise aja, s.o. nii 7.04.1941 kui ka 7.09.1944 osas leitakse ekspertarvamuses, et Xxxxxx tn xx ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
3. Vastustaja leiab veel, et olenemata sellest, kas ekspertarvamused on õiged või ebaõiged, ei saa vara kaebajatele tulenevalt ORAS 12 lg 3 enam tagastada. Elamus asuvad korterid on 1997.a. üürnikele erastatud ja tekkinud on heauskne omand. KOLMAMDATE ISIKUTE SEISUKOHT Kolmandad isikud vaidlevad samuti kaebusele vastu ja paluvad see jätta rahuldamata.
4. Kaebajate viide Riigikohtu 28.02.1997 lahendile nr 3-3-1-3-07 on asjakohatu. Seda lahendit ei saa käesolevas asjas kasutada, sest selle lahendi tegemise ajal kehtis ORAS §12 lg 8 muus redaktsioonis. Vaidlustatud haldusakti väljaandmise aluseks oli ORAS §12 lg 8 teine redaktsioon. Käesolevas asjas saab vaidlus olla üksnes selles, kas Xxxxxx tn xx asuv elamu on säilinud endisel individualiseeritaval kujul ORAS §12 lg 8 ja lg 9 mõttes. 1991.a. ja ka hiljem esitatud avaldustes on õigustatud subjektid korduvalt kinnitanud, et Xxxxxx tn xx elamu hävis 1944.a. märtsi pommitamisel, säilis vaid vundament ja keldrikorrus ja selle vundamendi peale ehitati uus maja. ORAS §12 lg 8 p 2 kohaselt ei loeta ehitist endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus moodustab vähemalt ¾ ehitise koguväärtusest. Kui vana vundamendi peale on ehitatud uus elamu, siis tegemist on seaduse mõttes pealeehitusega, mitte taastamistööde käigus kubatuuri suurenemisega. AS Kommunaalprojekt ekspert Takjas kasutas enne 1997.a. kehtinud korra terminoloogiat, kuid hinnangu terminoloogilised vead ei anna alust hinnata hinnang tervikuna ebaseaduslikuks.
5. Tallinna Linnavalitsus tellis 2006.a. Finantsplaneerimise OÜ-lt uue ekspertiisi hindamaks taas Xxxxxx tn xx asuva ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivust vastavalt alates 2.03.1997 kehtivast ORAS §12 lg
6. 31.07.2006 koostatud ekspertarvamuses on ekspert märkinud, et Xxxxxx tn xx asuva ehitise kui vara väärtus on oluliselt muutunud ja ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
7. Samuti ei vasta tegelikkusele ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 21.09.1998 otsuses märgitud Xxxxxx tn xx ehitise õigusvastase võõrandamise aeg 7.04.
8. 1.11.1943 toimus Xxxxxx tn xx suhtes õiguste taastamine ning selle kohta on tehtud kinnistamiskanne 29.01.
9. 18.02.1943.a. Eesti, Läti ja Leedu kindralkomissari määrusega lubati eraomandus ja selle määruse §2 ja §5 toimus omandusse tagastamine administratiivkorras ja see jõustus omanikukirja kätteandmisega. Ajalooarhiivis on säilitamisel Xxxxxx tn xx kohta kolm omanikukirja ja nendest nähtub, et vara oli 1.11.1943 tagastatud võrdsetes mõttelistes osades P, H ja M.M-ile, ehk nende omandiõigus Xxxxxx tn xx suhtes hakkas uuesti kehtima alates 1.11.
10. Selliseid tehinguid aktsepteerib MaaRS §5 lg 2 ja ORAS §7 lg
11. Riigikohtu halduskolleegium märgib 1.12.1995 otsuses asjas nr III-3-39/05, et „ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK8b)P Keskkomitee 7.septembri 1944.a. määrusega tühistati kõik seadused, otsused, määrused ja korraldused, mis anti Saksa okupatsioonivõimude või eesti omavalitsuse poolt Eestis. Selliste aktide tühistamine on kujunenud olukorras faktiliselt käsitatav uue õigusvastase võõrandamisena“. Seega on tõendatud, et õigusvastase vara võõrandamise tegelikuks hetkeks on 7.09.
12. Kuna 9.03.1944 pommitamisel ehitised hävisid, siis vara omanikelt võõrandati varemed, mis olid elamiskõlbmatud. Vaidlust ei saa olla selles, et hilisemalt ehitatud ehitiste näol on tegemist uue, mitte taastatud varaga.
13. Käesolevas asjas ei ole linnavalitsusel võimalik kaebajatele kõnealust vara tagastada tulenevalt ka ORAS §12 lg 3 p 2, mille kohaselt vara ei kuulu tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis. Xxxxxx tn xx elamus asuvad korterid on kolmandate isikute heauskses omandis. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
14. Tallinna Linnavalitsuse 1.12.1999 korraldusega nr 7496-k jäeti õigustatud subjektide taotlus Xxxxxx tn xx elamu tagastamiseks rahuldamata, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul vastavalt AS Kommunaalprojekt ekspertarvamusele nr T-300-
15. Tallinna Halduskohtu 18.01.2001 otsusega rahuldati E.V ja H.V kaebus, tühistati Tallinna Linnavalitsuse 1.12.1999 korraldus nr 7496-k ning tehti linnavalitsusele ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata ning teha seadusest tulenev ja õiguspärasele ehitise hindamise ekspertiisile tuginev otsus. Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2002 korraldusega nr 3151-k otsustati jätta õigustatud subjektide taotlus Xxxxxx tn xx elamu tagastamiseks rahuldamata, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul vastavalt AS Kommunaalprojekt ekspertarvamusele nr T255-
16. Tallinna Halduskohtu 17.04.2003 otsusega tühistati Tallinna Linnavalitsuse 23.12.2002 korraldus nr 3151-k. Tallinna Ringkonnakohtu 8.12.2004 otsusega tühistati halduskohtu 17.04.2003 otsus ja saadeti asi uuesti tagasi halduskohtule. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.05.2005 otsusega tühistati E.R-i kohtuvea parandamise avalduse alusel Tallinna Halduskohtu 18.01.2001 otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Eeltoodut arvestades ei ole käesolevas haldusasjas ühtki jõustunud kohtulahendit.
17. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Xxxxxx tn xx asuv elamu purustati 1944.a. märtsi pommitamise käigus. Tallinna Linna TSN TK otsusega anti Tallinna Mööbli- ja Vineeritehasele nõusolek Xxxxxx tn xx asunud elamu taastamiseks. Ehitustööde luba väljastati 15.04.1946 ja 23.03.1949.a. võeti hoone vastava aktiga vastu. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel pidi haldusorgan juhinduma Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.1997 otsusest haldusasjas nr 3-31-3-
18. Viidatud otsuses Riigikohus märgib: „Ümberehituse mõiste ei hõlma sellist ehitamist, kus taastatakse osaliselt hävinenud hoone endises kubatuurses mahus“ ning „ORAS kohaselt ei oma tähtsust, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur vahepeal hävis.“ Kaebajate väidetel saab Hindamise korra sätetest välja lugeda kaks ajamomenti, mida ehitise väärtuse muutumise kindlakstegemisel arvestada tuleb, s.o. õigusvastase võõrandamise hetk ning ORAS jõustumise hetk, ehk käesoleval juhul siis 7.04.1941 ja 20.06.
19. Kaebajate väidetel nähtub vaidlustatud korralduse vastuvõtmise aluseks olnud ekspertarvamusest, et ekspert J.Takjas ei ole mitte nimetatud ajaperioode omavahel võrrelnud, vaid on lähtunud 9.-10.03.1944 toimunud pommitamise järgsest olustikust, s.o. ekspert on võrrelnud pommitamises säilinud vara kubatuuri taastatud hoone kubatuuriga ning sellest arvutanud ehitise jääkväärtuse muutumise. Kaebajate väidetel on olnud väär juba eksperdipoolne lähteandmete arvestamine ja vaidlustatud korraldus on juba seetõttu õigusvastane. Kuna ekspertarvamuses on toodud välja fakt, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur on suurenenud võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga ainult 395 m3, ehk 18,5 % ja juurdeehitused mansardkorruse näol moodustavad alla ¼ ehitise põhiotstarbelisest kubatuurist kui ka ehitise jääkväärtusest, siis kaebajad leiavad, et ehitis peaks kuuluma neile tagastamisele.
20. Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et Tallinna Linnavalitsus pidi vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel juhinduma ülalviidatud Riigikohtu lahendist. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et ekspertiisi tegemisel pidi ekspert juhinduma alates 2.03.1997 kehtima hakanud ORAS §12 lg 8 redaktsioonist ja Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korrast ja metoodikast. Riigikohtu viidatud lahendist nähtub, et selles lahendis märgitud vara osas teostati ekspertiis 1994.a. ja 1996.a. ja sellel ajal kehtinud ORAS §12 lg 8 p 1 redaktsiooni järgi. Kuni 2.03.1997 kehtinud ORAS §12 lg 8 p 1 järgi loeti ehitised endisel individualiseeritud kujul säilinuks, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur pole ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud mitte rohkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes. Alates 2.03.1997 jõustunud ja vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud ORAS §12 lg 8 p-d 1 ja 2 sätestasid, et „Vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud, arvestades, et ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui ¼ võrra. Ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt ¾ võrra“. Seega ei olnud enne 2.03.1997 võimalik vara säilivust hinnata vara väärtuse abil ja ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks tuli võrrelda ehitise võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga ning ORAS kohaselt ei oma tõepoolest tähtsust, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur vahepeal hävis. Alates 2.03.

§12

lg 8 sätete redaktsioonist aga järeldub, et õigusvastaselt võõrandatud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks tuleb ehitise juures tehtud paranduste/uuenduste tõttu lisandunud väärtust võrrelda ehitise kui terviku jääkväärtusega hindamise ajal. See järeldub ka Hindamise korra p-st 3, mis sätestab, et ehitise hindamise eesmärk on välja selgitada, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Sama korra p 21 sätestab, et ehitise säilinud väärtusele vastava mõttelise osa suuruse arvutamise aluseks on ehitise jääkväärtuse osa ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse osa, mis kokku moodustavad varalise terviku (100%). Seega tuli käesolevas asjas Xxxxxx tn xx asuva ehitise säilivust hinnata vara väärtuse abil, mitte aga võrrelda ehitise võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga. Vara väärtuse abil hindamine tähendab aga rahalise väärtuse kasutamist ehk rahaliselt hinnatavad on hoone konstruktiivelemendid. Samuti on rahaliseks väärtuseks teisendatav hoone kubatuur.

1. Eeltoodut arvestades tuli linnavalitsusel kontrollida, kas vaidlustatud korralduse aluseks võetud eksperthinnang oli koostatud seaduse ja Hindamise korra kohaselt. Hindamise korra p 3 kohaselt on ehitise hindamise eesmärgiks välja selgitada, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Sama korra p 15 alap 4 järgi peavad ekspertarvamuses olema ühe osana järeldused arvutustulemuste kohta, milles näidatakse, millisel määral on ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud ning olenevalt paranduste/uuenduste ulatusest ka ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurused. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduse aluseks olev ekspertarvamus ei vasta Hindamise korra p-des 3 ja 15 sätestatud nõuetele. Ekspertarvamuses ei ole märgitud, millisel määral on Xxxxxx tn xx ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud ja kui suure osa selle ehitise puhul moodustab kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus ehitise koguväärtusest (I kd, lk.43-47).
2. Tallinna Linnavalitsus tellis kohtumenetluse käigus Finantsplaneerimise OÜ-lt uue ekspertiisi hindamaks Xxxxxx tn xx asuva ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivust. 20.02.2008 esitas linnavalitsus kohtule taotluse ekspert T.Rattaseppa poolt 31.07.2006 koostatud ekspertarvamuse nr TR 980/2006 ja 10.02.2008 koostatud ekspertarvamuse nr TR 980-1/2008 asja juurde võtmiseks. Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et nimetatud ekspertarvamusi ei saa käesolevas asjas arvestada põhjusel, et need pole linnavalitsuse poolt kinnitatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-st 27 ei nähtu, et eksperthinnangu kinnitamine peab toimuma mingi haldusaktiga. Kinnitamine võib seisneda ka eksperthinnangu suulises aktsepteerimises. Kuna ekspertiisi teostamiseks sõlmiti osaühingu ja linnavalitsuse vahel 21.04.2006 töövõtuleping, siis puudub kohtul alus kahelda, et linnavalitsus esitades kohtule taotluse ekspertarvamuste asja juurde võtmiseks, ise nendega ei nõustunud. Samuti ei ole ekspert teostanud ekspertiisi kahel korral. Ekspertarvamustest nähtub, et ekspertiisi objekti kohapealne paikvaatlus toimus 14.06.2006 ja kaebajad olid sellest teadlikud. Ekspertarvamuses nr TR 980/2006 ja kus on ehitise õigusvastase võõrandamise ajaks loetud 7.04.1941, on märgitud Xxxxxx tn xx jääkväärtus ja paranduste/uuenduste väärtus. Eksperthinnangus on märgitud, millisel määral on selle ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Ekspert märgib arvamuse VII osa p-s 7.2, et vara väärtus on oluliselt muutunud ja et kapitaalremontide, ümber-, peale-, alla- või juurdeehituste jääkväärtus 3 471 000 krooni moodustab 79% ja õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus 898 000 krooni moodustab 21% ehitise koguväärtusest 4 369 000 krooni. Seega ei ole Xxxxxx tn xx asuv elamu säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Hinnang on antud lähtudes alates 2.03.1997 kehtivast ORAS §12 lg 8 redaktsioonist. Asjaolu, et ekspert on vara säilivusele andnud hinnangu ka kuni 2.03.1997 kehtinud ORAS §12 lg 8 redaktsioonist lähtudes, ei oma käesolevas asjas iseseisvat tähendust ja kohus jätab selle tähelepanuta.
3. Kuna vara õigusvastase võõrandamise aja kindlakstegemine kuulus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni pädevusse ja linnakomisjoni 21.09.1998 otsus nr 10212 on kehtiv, siis ei anna kohus käesolevas asjas hinnangut kolmandate isikute sellele väitele, mis puudutab vara õigusvastast võõrandamist 7.09.
4. Samas peab kohus vajalikuks viidata ekspert T.Rattaseppa poolt 10.02.2008 koostatud ekspertarvamusele nr TR 980-1/2008, milles on Xxxxxx tn xx ehitise õigusvastase võõrandamise ajaks loetud 7.09.
5. Eksperdi järeldus selles arvamuses ühtib sisuliselt ülalnimetatud järeldusega, ehk vara väärtus arvestades ajahetke 7.09.1944 on oluliselt muutunud ja ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kuna ORAS §12 lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole vastavalt sama paragrahvi 8.lõikele säilinud endisel individualiseeritaval kujul, siis on Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus sisuliselt õige. Ühtki vastupidist tõendit ei ole kaebajad kohtule esitanud.
6. Kohus leiab veel, et olenemata Xxxxxx tn xx asuva elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivusest, ei oleks linnavalitsus saanud kaebajatele vara tagastada tulenevalt ORAS §12 lg 3 p
7. Nimetatud sätte kohaselt omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis. Tallinna Kesklinna Valitsuse 4.05.2005 kirjast nähtub, et Xxxxxx tn xx elamus asuvad korterid erastati 1997.a. korterite üürnikele ja 2005.a. seisuga olid enamuses korterites vahetunud ka nende omanikud (II kd, lk 52). Heauskne omand välistab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kaebajatele.
8. HKMS § 92 lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmandad isikud K.S, H.R, S.P, L.S, K.B ja M.R taotlevad kaebajatelt õigusabikulude väljamõistmist. Käesolevas asjas on kolmandatele isikutele osutanud õigusabi AB Edith Sassian&Ko ja kelle esitatud kohtukulude nimekirjast nähtub, et õigusabi on kolmandatele isikutele osutatud 31 093 krooni eest. Kohus leiab, et õigusabi summa on põhjendatud ja see tuleb kaebajatelt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Küll on aga ilmselt tegemist näpuveaga isikutele konkreetselt väljamõistetava summa osas. Nimelt kujuneb liidetavaks summaks mitte 31 093 krooni, vaid 31 363 krooni. Jagades 31 093 krooni viie isiku vahel, kuulub igale neist väljamõistmisele 5817,40 krooni, mitte aga 5871,40 krooni. Kuna kaebajaid on kaks, siis tuleb neilt kummaltki välja mõista K.S kasuks 2908, 70 krooni, H.R kasuks 2908,70 krooni, S.P kasuks 2908,70 krooni, L.S kasuks 2908,70 krooni, K.B kasuks 2908,70 krooni ja M.R-i kasuks 1003 krooni. Marion Vakker Kohtunik