lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostja väitel ei ole tema valduses ühtegi hagejale kuuluvat asja, mida hageja on nimetanud hagiavalduse lisaks olevas loetelus. Hageja on kohtule esitanud nimekirja asjadest, mis kostja tegevuse tõttu on kas kadunud, hävinud või endiselt kostja valduses. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mille pinnalt saaks väita, et mõni nimekirjas olev asi on käesoleval ajal tegelikult kostja valduses. Asjade väljatõstmise tõttu algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et ärakuulatud tunnistajate ütluste kohaselt mõned päevad pärast asjade majast väljatõstmist viis hageja osad asjad ära. Mahajäänud asjade kohta ütles hageja, et need on prügi, mida temal vaja ei lähe.
lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Mahajäänud asjade prügiks nimetamist võib tõlgendada tahtena omandist loobuda. Isegi kui seda ei saaks vaadelda tahtena omandist loobuda, siis hageja ei ole tõendanud, et mõni mahajäetud asjadest on endiselt kostja valduses. Hageja hagi asjade väljanõudmiseks kostja valdusest tuleb eeltoodud põhjustel jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 2 TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.