3-08-2311/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2009, Jõhvi 3-08-2311 J. S kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks
2. märts 2009 J. S ning Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta J. S kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 18.11.2008 esitas J. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-2) ning palus, et kohus võtaks Viru Vangla administratsiooni tema haigena kartserisse paigutamise eest vastutusele ja selgitaks välja rikkumise astme. Kaebaja märkis, et peale seda kui ta 23.07.2008 kodukorra rikkumise eest kartserisse paigutati, tekkisid haigushood ja kuigi arst otsustas, et teda ei tohi kartseris pidada, ei lastud teda välja ja kästi arstil uus otsus kirjutada. Veel väitis kaebaja, et kartseris halvenes tema tervis järsult ja hiljem viidi ta haiglasse. 21.01.2009 esitatud täienduses täpsustas J. S, et vaidlustab enda kartseris hoidmise õiguspärasuse peale seda, kui arst selle tervisliku seisundi tõttu ära keelas. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 43-44) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ja väideti, et tingimused Viru Vangla kartserikambris ei erine oluliselt tingimustest teistes kambrites, ka seal võimaldatakse ravi ning ainsaks erinevuseks on asjaolu, et päevasel ajal ei saa voodit kasutada. Veel kirjeldati kahe arsti erinevaid seisukohti, nelja vastuolulise sisuga õiendit ning märgiti, et need koostanud arstil puudus eelnev vanglatöö kogemus, mistõttu muutis ta oma arvamuse peale selgituste saamist ära. Vastuses ei nõustutud ka väidetega tervise halvenemisest kartseris viibimise tagajärjel, märgiti seejuures ära, et kaebaja paigutati haiglasse peaaegu kuu aega hiljem raviskeemi kohta spetsialisti arvamuse saamiseks ning lisati, et ta ise ei pea oma seisundit raskeks, sest on keeldunud haiglasse minekust. 1 1 Kohtuistungil jäi J. S oma väidete ja nõuete juurde, põhjendas kaebuse esitamist sooviga esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue ning väitis, et kartseris pole võimalik lamada. Viru Vangla esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja märkis, et kaebaja seisund ei nõua lamamist. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise kord, kinnipeetavate õigused ja kohustused ning nende distsiplinaarkorras karistamise kord ja tingimused on kehtestatud vangistusseaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Kohtutoimikusse esitatud 08.07.2008 käskkirjast nr. 504KP (tl. 45-46) nähtuvalt on J. S distsiplinaarkorras karistatud 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega. Vastav õiend (tl. 49) tõendab, et tegelik kartserisse paigutamine toimus 23.07.2008 ning arsti arvates meditsiinilisi vastunäidustusi selleks polnud. Ka kinnipeetava tervisekaarti sissekanded kinnitavad, et paigutamise päeval ei ole arst tuvastanud vastunäidustusi kartserisse paigutamisel ja neid polnud ka 27.07.2008 (tl. 73). 25.07.2008 aga on sama arst koostanud õiendi (tl. 74) ja märkinud sellesse, et vastunäidustused on olemas ning ära toonud madalat suhkrutaset näitava analüüsi tulemuse, andmed tehtud glükoosisüsti kohta ja hilisema paranenud tulemuse. Just see õiend ongi põhjustanud kaebuse esitamise ja kaebaja arvamuse, et teda kartseris hoides toimiti õigusvastaselt. Kuid seejuures on ta tähelepanuta jätnud asjaolu, et konkreetsed sätted, milledele tema nõue toetuda võiks, vastavates õigusaktides puuduvad. Vangistusseadus kartserisse paigutamist ja sealseid tingimusi sisuliselt üldse ei käsitle ja need on põgusalt reguleeritud vaid Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirjas. Selle § 7 lg. 4, § 8 lg. 4, § 10 lg. 4, § 60, § 77 ja § 100 on määratud kartseri sisustust, kartserisse paigutatud isiku liikumisõigust ja päevakava, kartseris lubatud asju, pakkide saamist ning vastuvõtmise toiminguid reguleeriv kord, kuid ei ole kehtestatud kartserisse paigutamist välistavaid meditsiinilisi või mistahes muid aluseid. J. S karistamise ajal kehtis küll Vangla sisekorraeeskirja § 98 p. 5 tulenev nõue lisada distsiplinaarmenetluse protokollile arsti otsust sisaldav õiend, kuid alates 01.01.2009 pole ka see enam nõutav. Kaebusele antud vastus (tl. 43-44) ja meditsiiniosakonna juhataja A. M seletuskiri (tl. 54) põhjendavad erinevaid arvamusi neid andnud arsti vähese töökogemuse ja kartseri olukorra mittetundmisega. Kohtuistungil tunnistas A. M, et meditsiinipersonal ei olnud kartseris olevate tingimustega kursis ja tutvus nendega alles seoses J. S juhtumiga (tl. 113). Vangistusseaduse § 52, § 53 ja vangla sisekorraeeskirja § 9 sätestatu kohaselt on kinnipeetavatele tagatud füüsilise ja vaimse tervise kontroll vastavalt vajadusele, ööpäevaringne vältimatu abi, võimalustekohane haiguste ravi ning eriarstiabi osutaja juurde pääsemine. J. S tervisekaardi (tl. 61-94) andmed kinnitavad, et astmahood ja kõikuv veresuhkru tase on tal olnud nii enne kartseris viibimist kui peale seda, talle on korduvalt arstiabi osutatud ning sellest pole ta ilma olnud ka kartseris viibimise ajal. Tema praegune raviarst A. M tunnistas kohtuistungil (tl. 113-114), et teab kartseri tingimusi ega näe neis midagi niisugust, mis kaebajale ei sobi ja võib tal haigushooge esile kutsuda. Ta väitis, et kaebaja puhul pole lamamine vajalik, ravimeid saab ta kasutada, tagatud on ka lisatoidu näol saadav eridieet ning ravimite mittevõtmisega on tal endal võimalik haigushoogude sagedust mõjutada. Meditsiiniosakonna juhataja A. M kinnitas oma ütlustega (tl. 113) põhimõtteliselt sama. Kaebaja ise möönis samuti, et kartseri tingimused ei erine oluliselt tavakambri omadest ja oskas enda seal pidamist välistavate asjaoludena nimetada vaid lamamisvõimaluse ja suhkruasendaja puudumist, lisades aga seejärel, et viimase tõi ta vaid näiteks ja tegelikult antakse kohvi ja teed magustatult (tl. 111 ja 112). Tervisekaardist ei tulene kinnitust ka väidetele kaebuse esitaja tervise olulisest halvenemisest seoses kartseris viibimisega. 27.08.2008 ja 09.02.2009 on ta küll statsionaarsele ravile suunatud, kuid mitte haiguste ägenemise, vaid eriarstilt konsultatsiooni saamise ja ravi korrigeerimise vajaduse tõttu (tl. 91-93). Lisaks nähtub, et ilmselt ei pea kaebaja ka ise oma tervislikku olukarda raskeks, sest on korduvalt keeldunud uuringutest või neid erinevatel põhjustel edasi lükanud (tl. 52-53, 92, 97, 111 ja 113). 2 2 Eeltoodust tulenevalt on J. S kaebus põhjendamatu ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kumbki menetlusosalistest oma kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Seega jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3