3-08-1985/25

3-08-1985 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1985 Haldusasi E. K kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhataja 15.09.2008 käskkiri nr 38-1-1/2083; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud. Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2009 Menetlusosalised Kaebaja E. K ja tema esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Vastustaja Keskkonnaamet (Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistus) RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1, § 93 lg 1: Rahuldada E. K kaebus haldusasjas nr 3-08-
3. Tühistada Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhataja 15.09.2008 käskkiri nr 38-11/
4. Välja mõista Keskkonnaametilt (asuk Narva mnt 7A Tallinn 15172) 82 (kaheksakümmend kaks) krooni ja 50 senti E. K (isikukood … eluk…) kasuks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. septembril
6. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada 1 3-08-1985 kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 15.09.2008 Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhataja korraldusega nr 38-1-1/2083 otsustati peatada E. K jahitunnistuse kehtivus kaheks aastaks (tl 11). 07.10.2008 saabus kohtule E. K kaebus Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhataja korraldusele nr 38-1-1/2083 (tl 5-9). 20.10.2008 määrusega lahendati kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus (tl 22-24). 28.10.2008 esitas kaebaja määruskaebuse 20.10.2008 määrusele (tl 29). 09.12.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati määruskaebus 20.10.2008 määrusele (tl 44-45). 06.02.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 54-56). 02.03.2009 esitas kaebaja esindaja taotluse asjas kantud õigusabikulude hüvitamiseks (tl 5960). 01.07.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 62). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel jääb talle arusaamatuks kaevatava korralduse väljaandmise asjaolud, sest korralduses puudub motiveeriv osa. Kuna kaevatav korraldus toob endaga kaasa kaebaja jaoks negatiivse tagajärje, rikub see tema õigust tegeleda hobiga ja elatusvahendiga. Kaevatav korraldus rikub kaebaja PS § 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Kaebaja on korralduse adressaadiks ning tal on õigus teada, millistele argumentidele toetudes on korraldus antud. Järjepidava kohtupraktika alusel on haldusakti motiveerimine üldine nõue, mis peab tagama, et selle adressaat saaks aru, millistel põhjustel on tema õigusi piiratud ning haldusakti kontrollival organil on selle alusel võimalik kontrollida haldusakti seaduslikkust. Haldusaktist peavad olema äratoodud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Vaidlustatud korralduses puudub motiveering üldse. Korralduse 1 vastuvõtmise õiguslikuks aluseks on jahiseaduse § 31 lg 1 , mis annab haldusorganile diskretsiooniõiguse. Haldusorganil ei ole viidatud sätte kohaselt kohustust jahitunnistuse kehtivuse peatamiseks, vaid tal on selline õigus. Käesoleval juhul ei ole kaalutlusõiguse kasutamine kontrollitav, kuna korraldusest ei selgu kaevatava haldusakti andmise asjaolud ega põhjendused, miks haldusorgan just sellise otsustuse tegi. Vastustaja vastuväidete kohaselt võis korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud jahiseaduse § 31 1 lg 1 alusel peatada jahitunnistuse andja selle kehtivuse kuni 3 aastaks, kui jahitunnistuse saajat on karistatud jahiseaduse vastavate sätete rikkumise eest. Jahitunnistuse kehtivuse peatamise aluseks oli kaebaja suhtes jõustunud väärteootsus. Kaebaja andis väärteomenetluses seletuse, tutvus asjas tehtud otsusega ning antud otsus on jõustunud. Kaebaja pidi atesteeritud jahijuhatajana tundma jahiseadust ja sellest tulenevaid õigusakte ning väärteo toimepanemisel arvestama ja ette nägema selle tagajärgi. Seega pidi kaebaja mõistma miks ja millisel õiguslikul alusel kaevatav otsus tehti. Kaevatava otsuse aluseks oli kaebaja suhtes väärteoasjas tehtud otsus, mille tõttu pidid otsuse tegemise aluseks olnud juriidiline fakt olema kaebajale mõistetav ning otsuse tegemise vaidlustamiseks puudusid takistused. Üksnes motiveerimiskohustuse täitmata jätmine ei saa kaasa tuua haldusotsuse tühistamist, kui otsuse vaidlustamine ja kontrollimine ei ole takistatud. Kaebaja õigust vabale eneseteostusele tuleb kaaluda koostoimes teiste isikute õiguste ja vabaduste ning avaliku huviga. Küttimisõigust omav isik ei tohi relvaga meelevaldselt ringi käia. Relvade soetamine on piiratud ning nende omandamiseks ja kasutamiseks on kehtestatud 2 3-08-1985 konkreetsed eeskirjad ja nõuded, mille eesmärgiks on ennetada võimalikku ohtu teiste inimeste elule ja tervisele ning vajadus tagada avalik kord. Haldusakti proportsionaalsuse hindamiseks tuleb hinnata kaebaja poolt toime pandud väärtegu. Kaebaja jahijuhataja ei täitnud oma ülesandeid jahiohutuse tagamisel, mille tõttu sai võimalikus küttimine keelatud varustuses relvaga. Kaebaja jättis täitmata oma kohustuse ning temalt jahiõiguse äravõtmine 2 aastaks on vastustaja hinnangul mõõdukas piirang. Oleks kaebaja jahiõiguse muutumatul kujul alles jätnud, muutuks kaheldavaks jahijuhataja vastutus jahiseaduse tähenduses. Kaebaja suhtes tehtud otsuse eesmärk on kaitsta ühiskonda mitteusaldusväärse ja avalikkusele ohtlike jahimeeste eest. Kaebajalt jahipidamisõiguse äravõtmine ei takista tal oma hobiga tegeleda, kaebajal on võimalik jahipidamisega tegeleda ka vastavalt jahiseltsi poolt muude vajalikuks peetud tegevustega. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on esitatud 07.10.2008 vastustaja 15.09.2008 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kaevatava korraldusega piiratakse kaebaja 4 jahiõigust, kaebaja suhtes on jõustunud otsus tema karistamise kohta jahiseaduse § 57 järgi 1 ning selle üle, et jahiseaduse § 31 lg 1 alusel tehakse jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsus kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja vastuväidete kohaselt peatas Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistuste juhataja 15.09.2008 korraldusega nr 38-1-1/2083 kaebaja 1 jahitunnisuse jahiseaduse § 31 lg 1 alusel, kuna kaebaja suhtes oli jõustunud Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni ametniku poolt 02.09.2008 tehtud väärteootsus, mille 4 kohaselt kaebajat karistati jahiseaduse § 57 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest (tl 21). Kooskõlas jahiseaduse § 2 lg 2 kohaldatakse käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Õige on vastustaja väide, et menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest ei too alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, kuna halduskohtu poolt haldusakti kontrollimist ei saa välistada ka siis, kui haldusakt pole vormistatud kõiki vorminõudeid järgides. 1 Kaevatavas korralduses on märgitud haldusakti andmise õigusliku alusena jahiseaduse § 31 lg
8. Korralduse andmise faktilise alusena on viidatud Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni 02.09.2008 jõustunud väärteootsusele (tl 11). Kohtule on esitatud kiirmenetluse otsus nr 09031408, mille kohaselt on kaebajat karistatud 4 jahiseaduse § 57 järgi (tl 21). Tulenevalt eeltoodust on korraldus kontrollitav haldusakti õigusliku aluse ja kaebaja karistamise osas. Kaevatava korralduse vastuvõtmise ajal (15.09.2008) kehtinud jahiseaduse § 31 (redaktsioon 01.08.2008 - 01.02.2009) sätestas jahitunnistuse kehtivuse peatamise alused. 3 3-08-1985 1 Käsitletud paragrahvi lg 1 alusel võib jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus peatada tunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud 1 2 3 4 1 2 käesoleva seaduse §-s 57, 57 , 57 , 57 , 57 , 58 või 58 nimetatud tegevuste eest. 1 Seega võis vastustaja jahiseaduse § 31 lg 1 alusel peatada kaebaja jahitunnistuse. Viidatud sätte kohaselt on keskkonnateenistusel ulatuslik otsustusruum jahitunnistuse kehtivuse peatamisel. Keskkonnateenistus ei pea jahitunnistuse peatamist antud sätte kohaselt kohaldama, kuid võib seda teha tähtajaga kuni 3 aastat. Käesoleval juhul on otsustatud peatada isiku jahitunnistuse kehtivus 2 aastaks. Kaalutlusotsuse hindamiseks peab olema võimalik kontrollida, kas diskretsiooniotsuse tegemisel ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Korralduses ei ole toodud mingeid kaalutlusi, millest lähtudes on vastuvõetud otsus kaebaja jahitunnistuse kehtivuse peatamiseks 2 aastaks. Vastuväidetes toodud kaalutlusi ega põhjendusi ei kajastu korralduses ega kohtule esitatud materjalides. Samuti ei ole haldusaktis viidatud menetlusosalisele kättesaadavale, põhjendusi sisaldavale dokumendile. Haldusorgan ei saa alles kohtule saadetud vastuses asuda haldusakti põhjendama, sest kohtul ei ole taolisel juhul võimalik kontrollida, kas haldusorgan on antud põhjendusi ja kaalutlusi arvestanud ka korralduse andmisel. Kaebaja peab teadma haldusakti andmise tegelikke põhjuseid ja kaalutlusi selle andmise hetkel selleks, et isikule oleks tagatud Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimalus. Asjaolu, et kaebaja oli teadlik tema suhtes tehtud väärteootsusest ning sellest, et jahiseaduse alusel võib peatada tema jahitunnistuse kehtivuse, ei taga kaebaja põhiseaduslikku kaebeõigust, sest korraldusest ei selgu millistele asjaoludele tuginedes jõuti korralduse resolutsioonis märgitud otsuseni. Kohtu hinnangul on eelpool käsitletud rikkumise korral tegemist sellise olulise veaga, mis on käesoleval juhul kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 alusel esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtule esitatud kuludokumentide kohaselt on kaebaja tasunud riigilõivu 80 krooni ning kaebajale on esitatud arve nr 28049 õigusabi osutamise eest 10 000 krooni tasumiseks. Kaebajat esindanud vandeadvokaadi kinnitusel on arve tasutud (tl 12, 59, 60). Kohtupraktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. ( Riigikohtu 20.10.2008 otsus haldusasjas nr 3-31-47-08; 09.03.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-08). 01.07.2009 kohtumääruse p 4 kohaselt tuli kaebajal esitada kohtule kohtukulude tasumist kinnitav tõend (tl 62). Tõendit õigusabi kulude kandmise kohta ei esitatud. Seetõttu ei kuulu taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks rahuldamisele ning kohus ei anna hinnangut õigusabi kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Hüvitamisele kuulub riigilõivu tasumisega seotud kulud: 80 krooni riigilõivu ja 2.50 krooni teenustasu. Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja 4 3-08-1985 teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt on alates 01.02.2009 vastustajaks Keskkonnaamet, kellelt kuuluvad väljamõistmisele kaebaja poolt seoses riigilõivu tasumisega kantud kulud. Annika Vendik Kohtunik 5