2-09-18024/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Geete Lahi

1. september 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-18024 Tsiviilasi, hageja nõue Y K hagi I I vastu elatise nõudes 19575 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Y K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja I I (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi kuupäev Kohtuistungil osalenud isikud
2. august 2009.a. Hageja Y K RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista I I elatis lapse D I, sündinud xxx ülalpidamiseks igakuuliselt 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 06.02.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni Y K kasuks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega)otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 23.04.2009.a esitatud hagiavaldusest (tlk 1-2) tulenevalt elasid hageja ja kostja vabaabielus ja xxx sündis neil poeg D I. Hageja ja kostja ei ela juba ammu koos ning kostja hagejat poja ülalpidamisel materiaalselt ei toeta ja ei osale ka tema kasvatamisel. Kostjaga oli kokkulepe, et ta maksab hagejale poja ülalpidamiseks 1500 krooni kuus, mida kostja ka tegi kuni 2008.a. novembrikuuni. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 2175 krooni alates 01.12.2008 kuni 23.04.2009 poeg D ülalpidamiseks kui tasumata summa (võlg); välja mõista kostjalt hageja kasuks 2175 krooni igakuiselt alates 23.04.2009 poja D I ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni; kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus hagile Kirjalikus vastuses hagile (tlk 13) kostja võttis hagi õigeks osaliselt. Kostjal ei ole midagi elatise maksmise vastu, kuna ta armastab oma poega ja soovib talle head. Pooled elavad eraldi alates 04.02.
6. veebruaril 2009 viidi laps Narva. Kostja ei ole nõus et elatise maksmise sisse on arvestatud vahemik 01.12.2008 kuni 05.02.2009.a. Kostja on viis kuud töötu. Kostjal ei ole midagi elatise maksmise vastu, kuid tema rahaline seis on väga raske ja elatise maksmine on hetkel võimatu. Kostjal on mure, et hageja ei luba näha last. Kohtukulud tuleks kostja arvates jaotada kahepeale. Kohtuistung Kohtuistungil täpsustas hageja elatise nõuet, paludes kostjalt välja mõista 2175 krooni kuus lapse kasvatamiseks alates 06.02.2009.a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse sai kostja isiklikult kätte 29.06.2009.a. Kostja ei ole kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja palus asja kostja osavõtuta sisuliselt lahendada. Kohus pidas võimalikuks hageja taotlus rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel on xxx sündinud poeg D I (sünnitunnistus tlk 4), kes elab koos hagejaga. 2 Kostja kirjalikus vastuses kohtule (tlk 13) võttis hagi õigeks elatise suuruse osas, kuid ei nõustunud elatise maksmisega ajavahemiku 01.12.2008.a. kuni 05.02.2009.a. eest. Kohtuistungil hageja palus välja mõista elatise alates
7. veebruarist 2009.a. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PkS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seejuures on kohtu hinnangul üldjuhul prioriteetne just viimane kriteerium (s.o. lapse vajadused). PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates
8. jaanuarist 2008.a. 2175 krooni). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et taotletava elatise suurus vastab seadusega kehtestatud miinimumnõudele, kostja võttis hagi õigeks, nõustudes maksma elatist 2175 krooni alates 06.02.2009.a., peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise poolte alaealise lapse D I ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 06.02.2009.a. Kohus selgitab, et lapsega lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast (PKS § 52 lg 1). Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Menetluskulude jaotus Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Geete Lahi Kohtunik 3