Obsah (4)

§ 630§ 442§ 444§ 173

Tsiviilasi nr 2-08-79641 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2009, Tar

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK 26.11.

1. a esitas M.S. Tartu Maakohtule hagi K.P. ja L.P. vastu pärandvara osa suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja abiellus 21.12.
2. a T.P.. Abikaasad jätsid endale perekonnanimed, mis olid neil enne abiellumist. 07.09.
3. a T.P. suri. Enne abiellumist, 31.08.
4. a kanti T.P. kinnistusregistrisse kinnistu registriosa nr XXX asukohaga Tartu maakond Tartu vald XXX küla, XXX , omanikuna. Maakatastris registreeriti katastriüksus katastritunnusega 79403:002:0406 06.12.
5. a. M.S. ja T.P. elasid abikaasadena eelmärgitud kinnistul abiellumisest alates kuni T.P. surmani. M.S. elab samas edasi ka käesoleval ajal koos abielust sündinud K.P. Kinnistul asuv elamu on ehitatud
6. a. Elamu on ühekordne, lisaks on katusekorrus ja osaline keldrikorrus. Elamul on monoliitne raudbetoonvundament, välis- ja siseseinad ristpalkidest. Abielu perioodil renoveerisid M.S. ja T.P. kõnealust elamut, mille tulemusel kinnistu väärtus suurenes. Kinnistu turuväärtuseks hindas kinnisvarabüroo sel ajal 400 000 krooni. Surnud T.P. ei olnud eluajal testamenti koostanud. T.P. seadusjärgseteks pärijateks on PärS § 11 lg 1 järgi pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Vastavalt PärS § 13 lg 1 on esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks pärandaja alanejad sugulased. T.P. alanejateks sugulasteks on 3 last: tema esimesest abielust sündinud lapsed L.P. ja K.P. ning abielust M.S. sündinud K.P. Hageja poole on pöördunud L.P. kui seadusjärgne pärija ja teinud ettepaneku müüa ära XXX kinnistu Tartu vallas XXX külas. Müügist saadud raha jagada seejärel pärijate vahel. Hageja M.S. ei saa selle ettepanekuga nõustuda, kuna elab koos lapsega sellel kinnistul paiknevas elamus ja kinnistu müügi korral kaotab ta eluaseme. Hageja on teinud L.P. ettepaneku eraldada osa kinnistust L.P. omandusse. Selle ettepanekuga ei ole L.P. nõus, lootes saada terve kinnistu müügist endale suuremat pärandiosa. 10.06.
7. a istungil esitasid A.P. ja L.P. avaldused, milles võtsid hageja nõude õigeks. Kostjad tunnistasid esitatud nõuet. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 1 kohaselt võib jätta kirjeldava osa välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki; põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 2 järgi võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. XXX kinnistu omanikuna kanti kinnistusregistrisse T.P. enne M.S. ja T.P. abielu. Abielu kestel aga renoveerisid M.S. ja T.P. kõnealust kinnistut, mille tulemusel kinnistu väärtus suurenes oluliselt. Seega on põhjendatud tunnistada XXX kinnistu M.S. ja T.P. ühisvaraks. PKS § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Seega on M.S. õigus poolele XXX kinnistust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. XXX kinnistu tuleb tunnistada M.S. ja T.P. ühisvaraks.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda Kohtunik 2