lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord AS Eesti Energia võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Pilvi Kitsing võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Eesti Energia kostjaga 28.04.2005 elektrienergia müügilepingu nr 32009890/
) §-le
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 28.04.2005 võrgu-ja elektrilepingust (tl 6-7), tüüptingimustest (tl 8-12) ning arvest nr 38616839 (tl 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 järgi kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. 2
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 767,40 krooni, seisuga 18.11.2008 sissenõutavaks muutunud viivis 133,07 krooni ning alates 19.11.2008 viivitusintress protsendimääraga 0,06% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Vastavalt
lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab
lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, õigusabikulu 750 krooni ja postikulu 60 krooni, kokku 1060 krooni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.