) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda 2 selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista 3 000 krooni laenu katteks ning 700 krooni laenuintressi katteks. Suuremat intressi ei ole kostjalt võimalik välja mõista, sest
Intress on lepingus kokku lepitud tasu laenatud raha kasutamise eest. Koos lepingu tähtaja saabumisega saabus ka intressi tasumise tähtaeg. Pärast laenulepingu tähtaja saabumist on laenusaaja viivituses ning hagejal on õigus laenu tagastamisega viivitatud aja eest nõuda viivist
lause alusel.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg-st 8 tulenevalt Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kostja ei ole nõudnud viivise vähendamist, mistõttu kohus mõistab kostjalt välja viivise hageja poolt nõutud summas 9 990 krooni. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi maksmise osas ei saanud kostja kui tarbijaga kokkulepet sõlmida, sest see on vastuolus seadusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-120-08 p 15 asunud seisukohale, et „Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav
42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi.“
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Laenulepingus on kokkulepe viivise maksmise osas, mistõttu lisanduv leppetrahv kahjustab tarbijat ebamõistlikult.
lg 1 kohaselt Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,…“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,… TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega leppetrahvi väljamõistmine pole põhjendatud ja hageja sellesisuline nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu: nõudekirja saatmine 150 krooni ja hagiavalduse kohtusse esitamine – 1000 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja 150 krooni nõudekirja saatmise kulu katteks
lg 1 alusel: võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagiavalduse esitamise kulu (kas siis riigilõivuna või õigusabi kuluna) on menetluskulu Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuna. Võlgnikult kohtumenetluse kulude väljamõistmine ei toimu Võlaõigusseaduse alusel. Seega ei ole hagiavalduse esitamise kulu võlgniku poolt tekitatud kahju Võlaõigusseaduse tähenduses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud 43 % ulatuses kanda kostjal, 57 % ulatuses hagejal endal. Hageja esindaja on esitanud kohtule riigilõivu väljamõistmise nõude summas 2 000 krooni, millest 860 krooni tuleb kostjalt välja mõista. AS-le Era Liisingu Inkassoteenused tuleb tagastada täituritasu katteks 08.03.2009 viitenumbriga 3100057455 tasutud 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni, sest toimingut ei tehtud. Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.