) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 12.01.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.
lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on 06.04.2009 kostja elukohas kätte toimetatud kostja emale. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine
Hagi on tõendatud 01.03.2002 liitumislepinguga, 08.03.2002 liitumislepinguga, 08.03.2002 rendilepinguga, kostjale esitatud arvetega ning hageja üldtingimustega. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 kohaldatakse käesolevale võlasuhtele tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 190 lg-le 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Tulenevalt TsK § 191 lg-st 1 loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt TsK 2 § 231 lg-st 1 on võlgnik rahalise kohustusega viivitamisel kohustatud maksma viivitamisaja eest kas seaduse või lepinguga kindlaks määratud protsendimäära. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla ning viivise kokku summas 5011.82 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine
lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks antud juhul riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 250 krooni, ning õigusabi kulud 1478.49 krooni, mille hageja palub kohtul kindlaks määrata ning kostjalt enda kasuks välja mõista. Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas (250 + 1478.49) 1728.49 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.