KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-38915 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi E.E. hagi R.

) § 60 lg 1, § 61, § 70 lg 1.

§ 60lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist.

Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (

§ 61lg 2 ja 3).

2 Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 61lg 4).

Kuupalga alammäär 2009. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär seega 2 175 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni. Vastavalt

§ 70lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hagi on kohtule esitatud 10.08.2009 ning kohus mõistab kostjalt elatise välja alates 10.08.2009.a.

1. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus E.E. hagi ja mõistab kostjalt R. E.ilt välja elatise hageja E.E. kasuks poja A.E.i ülalpidamiseks.
2. Kohtu 11.08.2009 määrusega kohustati menetluse ajaks R.E.it tasuma hagejale E.E.le menetluse ajal elatusraha poja A.E.i ülalpidamiseks alates 10.08.2009 kuni menetluse lõppemiseni. Kohus selgitas hagejale õigust esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile taotlus riigilt elatisabi saamiseks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas hageja on vastava taotluse pensioniametile esitanud ning kas talle on elatisabi määratud. Vastavalt elatisabiseaduse § 10 lg 1 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend riigile läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi suhtes. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused (elatisabiseaduse § 10 lg 2) Seega, kui hageja E.E. on riigilt saanud elatisabi, läheb elatisabina väljamakstu ulatuses hageja nõudeõigus ühe riigile. Kohtunik 3