← Eesti

2-09-16165/27

Obsah (9)§476§523§524§293§522§520§229§526§172

2-09-16165 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-16165 Määruse kuupäev Jõhvi, 12. oktoober 2009.a kell 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi T.L.`i avaldus täisealisele isikule e

§476

lg1 alusel hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse algatusel. Kuna Aseri vald on kaasatud menetlusse ja ta on esitanud

§523

teises lauses sätestatud arvamuse, siis ei esine takistusi avalduse lahendamiseks. 11. Kohtunik ei ole eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulanud, mis ei välista avalduse lahendamist ja rahuldamist. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad asja arutada ka ilma eestkostet vajava isiku ärakuulamata, sest eksperdid on avaldanud arvamust, et A. L.’i kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi.

§524

lg5 p1 järgi kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kuna kohus vastavalt

§293

lg1,

§522lg1 on määranud A.

L.’ile advokaadist esindaja ja on täitnud

§520lg2 p1 ja p2 sätestatud nõudeid, siis asja on võimalik lahendada ka ilma A.

L.’i kohtu poolt ärakuulamata.

  1. Avaldaja nõudeks on täiseilsele isikule eestkoste määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §8 lg2 teise lause alusel isikul, isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
  3. Avalduse juurde lisatud Arstliku Ekspertiisi Komisjoni 19.02.2009.a otsuse nr 482717 ja 482719 kohaselt vaimse alaarengu tõttu esineb A. L.’il töövõimekaotus 100% ja talle on määratud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatuid ja (t.lk. 5-8).

§229lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

Ahtme Haigla SA ekspertarstide G. B. ja E-M. N. poolt 26.06.2009.a koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 18 järgi esineb A L.`il esineb nõrgamõistuslikkus raskes astmes väljendunud käitumishäiretega, mistõttu A. L. ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Samuti ei ole ta võimeline iseseisvalt hoolitsema oma vajaduste rahuldamise eest ja ta vajab eestkoste määramist (t.lk. 45-47). 3

(4)2-09-16165
  1. Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmise vajadust A. L.’i nimelt tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kuigi eestkostet vajav isik tegelikult viibib Narva Hooldekodus ja eestkoste seadmisega ei saa avaldaja reaalselt lapse eest hoolitseda, nõustub kohus avaldusega, sest A. Login on nüüdselt täisealiseks saanud, kuid ei ole võimeline tahet avaldama. Seetõttu, avalduse rahuldamata jätmisel, ei saa hooldekodud teda hooldekodudesse jätta ega edasi tema eest hoolitseda. Sellega kohus seaks ohtu A. L.’i elule ja tervisele, sest kodustes tingimustes ei ole võimalik talle tagada ööpäevaringset hooldust ja meditsiinilist abi. Et avaldaja saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehinguid, s.h sõlmida temale hoolduse tagamiseks vajalikke lepinguid, rahuldab kohus avalduse.
  2. PkS §96 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt T. L. ei saa olla oma lapsele eestkostja, kohus ei tuvastanud. Vastavalt

§526

lg2 kohus määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 12.10.2014.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või avaldaja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. Vastavalt

§526lg5 kohus keelab A.

L.’il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohtukulud 16. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. 02.06.2009.a ja 25.08.2009.a kandsid avaldaja ja A. L. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) käsutuses olevale Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 viitenumbriga 3100081683 eksperdi tasu ja ekspertiisi kulude katteks kokku 6 000 krooni. Vastavalt

§172lg1 esimese lausele jätab kohus avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

  1. Viru Maakohtu 28.09.2008.a kohtumäärusega maksti A. L.’i esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 1 461.60 krooni. Kuna Viru Maakohtu 13.05.2009.a kohtumäärusega määrati eeskoste seadmise menetluses A. L.’i esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud 1 461.60 krooni Eesti Vabariigi kanda.
  2. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel

§520lg1, lg2, p1, p2, §525 lg1, lg2, § 526, §531 lg1, lg2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.