← Eesti

2-09-4033/5

2-09-4033 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2009.a, Tallinn Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-4033 Tsiviilasi HM hagi VM vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja HM (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja VM (isikukood xxx elukoht xxx) RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
  3. Välja mõista VM HM (isikukood xxx) kasuks tagasiulatuvalt elatusraha summas 10 940 (kümme tuhat üheksasada nelikümmend) krooni perioodi 01.12.2008 kuni 31.05.2009 eest.
  4. Välja mõista VM HM (isikukood xxx) kasuks elatusraha summas 3 630 (kolm kuussada kolmkümmend) krooni kuus alates 01.06.2009 kuni HM õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
  5. Tagaseljaotsus kuulub elatise osas viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud VM kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
  6. Asjaolud ja menetluse käik HM (hageja) esitas 02.02.2009 Harju Maakohtule hagi oma isa VM (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 19.11.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/1238/04 kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis välja mõistetud. Kuna hageja sai 18-aastaseks, ei 1 2-09-4033 tasu kostja enam elatist. Hageja õpib ja tal puudub sissetulek. Lisaks õpib hageja VHK V M pillistuudios ja T K T . Hageja palub kostjalt PKS § 60 lg 2 alusel välja mõista elatis alates 01.12.2008 summas 3 000 krooni kuni õpingute lõppemiseni. 19.05.2009 on kostja kohtule teatanud, et on nõus tasuma hagejale 3 000 krooni kuus kuni hageja õpingute lõppemiseni (t lk 41). Kostja on menetluse jooksul, 20.05.2009 kuni 05.06.2009, tasunud hagejale elatist 10 840 krooni (t lk 71). Kohus määras 19.05.2009 kohtuistungil uueks kohtuistungi ajaks 08.06.2009 ning kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et on teadlik uue kohtuistungi toimumise ajast. 08.06.2009 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab ka õppimise ajal vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 63 lg 1 elatise käesoleva seaduse §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §-s 61 sätestatust. Seega on täisealiseks saanud lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, õigus nõuda vanemalt, kes ülalpidamiskohustust ei täida, enda kasuks elatisraha. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg 2 vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2 175 krooni). Hageja taotleb ning on põhistanud ära vajaduse välja mõista kostjalt elatist summas 3 000 krooni kuus ning kostja on hagi õigeksvõtnud. Tulumaksuseaduse (TuMS) 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel on elatist saav isik kohustatud maksma kohtuotsusega väljamõistetud elatise summalt tulumaksu 21%, millest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 3 630 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt elatist alates 01.12.2008, seega 31.05.2009 seisuga on kostja elatise võlgnevus hageja ees 21 780 krooni. Kuna kostja on menetluse käigus hagejale tasunud elatise summas 10 840 krooni, vähendab kohus elatise nõuet tasutut 10 840 krooni võrra. Alates 01.06.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 3 630 krooni kuus kuni õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. 2 2-09-4033 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Raivo Einula kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.