lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud TR (hageja I) ja A R (hageja II, koos nimetatud hagejad) esitasid 11.12.2008 maakohtule hagi SR’i (kostja) vastu võlgnevuse 1 250 000 krooni, viivise 30 000 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.03.2007 kinnistu müügilepingu, millega hagejad müüsid kostjale Xxx vallas xxx külas asuva xxx kinnistu. Müügilepingu p 2.6 kohaselt müügihinnast 1 250 000 krooni kohustus kostja tasuma hagejatele hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kinnistu jagamise teel tekkinud kõigi elamukruntide võõrandamist ning kostja kohustus tasuma hagejale I 625 000 krooni ja hagejale II 625 000 krooni. Kostja on kinnistu jaganud 01.08.2008 ning jagamise tulemusena on tekkinud uued kinnistud. Kostja on kinnistud võõrandanud kolmandatele isikutele ning kinnistusraamatusse on tehtud sellekohased kanded 07.08.2008. Seega on rahaliste kohustuste täitmise eelduseks olnud kõik tingimused täidetud ja kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja poolt raha tasumise tähtaeg saabus 06.09.2008. Müügilepingu p 2.8 kohaselt on pooled kokku leppinud, et hagejatel on õigus nõuda kostjalt viivist 0.025 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja I nõuab perioodil 07.09.2008 kuni 11.12.2008 viivist 15 000 krooni ja hageja II sama perioodi eest 15 000 krooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 367 alusel viivist kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu, et müügilepingust tulenev kohustus tuleb täita, kuid kostja on seisukohal, et kinnistu müügilepingu p 2.6 sätestatud kohustust ei ole veel tekkinud. Kostja sõlmis RZ’ga 01.08.2008 hoonestamata müügi- ja asjaõiguslepingu, millega kostja võõrandas osa jaotatud kinnistust RZ’le, kes tasus kinnistu planeerimise ja kommunikatsioonide ning teede rajamise eest. 01.08.2008 sõlmis kostja JG’ga laenulepingu, mille kohaselt andis JG 2 kostjale laenu ning lepingu täitmise tagatiseks andis kostja üle kinnistute omandiõiguse laenuperioodiks kuni laenu tagastamiseni. Kostja ei ole müünud kinnistuid, vaid pakkunud kinnistud tagatiseks laenu saamiseks. Seega pole võõrandamist toimunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Poolte vahel on 05.03.2007 sõlmitud kinnistu müügileping, millega hagejad müüsid kostjale XXX kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 3108439, t lk 21-28); 2) XXX kinnistu on jagatud kinnistuteks 3633239, 3633339, 3633439, 3633539, 3633639, 3633739, 3633839, 3633939, 3634039, 3634139, 3634239, 3634339, 3634439, 3634539, 3634639, 3634739, 3634839, 3634939, 3635039, 3635139, 3635239, 3635339, 3635439, 3635539, 3635639, 3635739 (t lk 29); 3) 07.08.2008 on asjaõiguslepingu alusel sisse kantud kinnistute uute omanikena RZ ja JG (t lk 33-58). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinnistu müügilepingu p 2.6 kohaselt müügihinnast 1 250 000 krooni kohustub ostja tasuma hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kinnistu jagamise teel tekkinud kõigi elamukruntide võõrandamist alljärgnevalt: 625 000 krooni hagejale I ja 625 000 krooni hagejale II. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesolevas asjas on kohustuse täitmise eelduseks: 1) kinnistu jagamine ja 2) kinnistu jagamise tulemusena tekkinud kinnistute võõrandamine. Nimetatud asjaolule ei vaidle kostja vastu (kd II, t lk 3). Kostja leiab, et kinnistu jagamise tulemusena tekkinud kinnistuid ei ole võõrandatud, mistõttu ei ole kostjal hagejate ees sissenõutavaks muutunud kohustust. Kostja on esitanud laenulepingu, millest nähtuvalt on kostja võtnud JG’lt laenu ning laenuandjale on läinud üle kinnistute omandiõigus laenuperioodiks (kd II, t lk 9-13). Samas on kostja esindaja kohtuistungil võtnud omaks, et kinnistute omandi üleandmise lepingutes RZ’le ja JG’le on märgitud müük ning kinnistute omaniku vahetuse aluseks on kinnistute võõrandamine (kd II, t lk 80). Kostja esindaja samas väidab, et tegelikult kinnistute müümist kostja poolt ei ole toimunud. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 ja § 120 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja ning kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Käesolevas asjas on kostja omaks võtnud, et notariaalselt tõestatud lepingutes on kinnistud võõrandatud ning sellel alusel on tehtud kanne kinnistusraamatusse. Seega ei võta kohus arvesse kostja lepingulise esindaja väiteid, et tegelikult ei ole kinnistud võõrandatud vaid kinnisomand on üle kantud kolmandatele isikutele muul alusel. Sellised kokkulepped ei saa olla AÕS § 119 lg 1 ja § 120 lg 1 tulenevalt kehtivad. Samuti ei saa vorminõude järgimata jätmise tõttu olla kehtivad hagejate ja kostja muud pooltevahelised kokkulepped, millele kostja on kohtuistungil viidanud („…Enne oli kokkulepe, et ma ei võlgne talle (TR) midagi ja pärast sõlmisime tehingu (05.03.2007 kinnistu müügileping)“…, kd II, t lk 80). Kostja ei ole tuginenud müügilepingu tühisusele selle näilikkuse tõttu. Seega leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele, sest kostja müügihinna tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks 07.09.2008. 3 Müügilepingu p 2.8 kohaselt tasumisega viivitamisel on müüjatel õigus nõuda ostjalt viivist 0.025 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab hagejate taotlusel viivise kostjalt välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Perioodil 07.09.2008 kuni 26.06.2009 on sissenõutavaks muutunud viivis (625 000 x 0.025% x 292) 45 625 krooni.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad menetluskulud kostja kanda.
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.