← Eesti

2-09-10147/3

Obsah (7)§ 403§ 5§ 230§ 232§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-09-10147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09

§ 403

lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-08-10147 kirjaliku menetlusega. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lõige 1, mille kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ülalpeetavatele. OAS § 31 sätestab, et pärast hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist vägivallakuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Käesoleval juhul on kostja mõistetud süüdi Viru Maakohtu 17.04.2006 otsusega KarS § 114 p 1 ning KarS § 263 p 1 ja 4 alusel. Viru Maakohus tuvastas, et ML, tappes julmal viisil teise inimese, pani toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-09-10147 OAS § 8 lg 1 alusel mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu: 1) surm; 2) raske tervisekahjustus; 3) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. OAS § 9 lg 1 kohaselt hüvitise saajal on õigus saada hüvitist OAS § 8 lõikes 1 nimetatud teo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul. Seoses asjaoluga, et Viru Maakohtu 17.04.2006 otsusega on tuvastatud, et ML pani toime teo, millele järgnes OAS § 8 lg 1 p-s 1 nimetatud tagajärg, on asjakohatud kostja vastuväited nagu vastutavateks isikuteks peaksid olema lisaks ML’ale tema kaasosalised. Nimetatud isikute tegu kvalifitseerus KarS § 263 p 1 ja 4 järgi, mistõttu ei ole neil juhtudel OAS § 8 lg-s 1 nimetatud eeldused täidetud. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kostja esitatud vastuväide osas, mis puudutab kuriteo ohvri laste materiaalse toetamise küsimust ei ole asjakohane, kuna ei oma antud vaidlusesse puutumust. Kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud Tuginedes hagiavalduses esitatud asjaoludele ning kostja kirjalikele vastuväidetele, asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ning ML’alt tuleb välja mõista 34 981.30 krooni Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.