Obsah (6)

§ 3§ 34§ 54§ 49§ 86§ 58

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2100 Otsuse kuupäev 17.02.2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Tava Mets kaebus Palupera Vallavolikogu 18.09.2008

§ 3

lg 1) ning ainult niipalju kui on vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (

§ 3lg 2).

Vastavalt kehtestatud korrale avaldati kaebaja geoloogilise uuringu taotlus Ametlikes teadaannetest 28.03.2008.a, milles anti selge ettekirjutus huvitatud isikutele seisukohtade ja avalduste/taotluste tegemiseks. Selleks tuli esitada seisukohad ja taotlused hiljemalt 2 nädala jooksul, s.o 14.aprilliks 2008.a. Selle aja jooksul ettepanekuid ei esitatud. Avaldused Astuvere küla elanikelt, Palupera jahisektsiooni liikmetelt ja emeriitprofessor Enn Pirruselt on esitatud peale selleks antud menetlustähtaja lõppemist. Asjas ei ole tuvastatav avaldajate jaoks menetlustähtaja ennistamine

§ 34

lg 1 kohaselt selleks, et avaldajad saaksid esitada seaduslikke seisukohti kaebaja uuringuloa taotlusele.

§ 54sätestab nõuded haldusaktile.

Kaebaja on seisukohal, et väide ettevõtjate paljususest ei saa olla takistuseks geoloogiliste uuringute läbiviimiseks. Iseasi oleks karjääri rajamiseks taotluste ja lubade väljastamise piiramine, kuid käesoleval hetkel on kaebaja taotlenud seaduses sätestatud nõuetele vastava geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Eeltoodud viitab sellele, et vastustaja 18.09.2008.a otsus nr 1-1/43 põhineb lubamatutel avaldustel ja tõendamata kaalutlusel ettevõtjate paljususest vallas. Teiseks oluliseks puuduseks kaevatava haldusakti vastuvõtmisel on asjaolu, et ei ole järgitud

§ 49lg 4 sätestatut.

Vastustaja andis 22.05.2008.a otsusega nr 1-1/31 kaebajale nõusoleku Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt kaebajale uuringuloa väljastamiseks, mis iseenesest on kaebajale positiivne taotluse rahuldamine ja tekitas kaebajale õiguspärase ootuse tulevikus äriplaanikohase tegevuse (uuringute tegemise) teostamiseks.

§ 49

lg 4 sätestab, et kui eelnõu või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab haldusorgan teda sellest posti teel ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Seega pidanuks vastustaja 18.09.2008.a otsuse nr 1-1/43 tegemisele eelnevalt võimaldama kaebajal tutvuda esitatud avaldustega ja andma kaebajale võimaluse väljendada 2 oma seisukohti. Kui vastustaja luges Astuvere küla elanike avaldust vaideks, siis oleks tulnud läbi viia vaidemenetlus, kus oleks ära kuulatud ka kaebuse esitaja seisukoht. Seda aga ei ole vastustaja poolt kaevatava haldusakti andmisel tehtud. Kaebaja leiab, et vastustaja seaduspärase käitumise korral olnuks kaebajal olnud võimalik selgitada hilinenud avalduste kasutamiskõlbamatust. Vastustaja vastuväited Palupera Vallavolikogu palub jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Vastuseks OÜ Tava Mets halduskaebusele teatab Palupera Vallavolikogu alljärgnevat: Maapõuseaduse § 14 lg 2 sätestab, et loa andja saadab üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult. Maapõuseaduse § 14 lg-s 2 sätestatud arvamuse andmiseks viib kohalik omavalitsus läbi haldusmenetluse, mille lõpptulemiks on haldusaktina arvamuse andmine loa andmise kohta. Kaebuse esitaja poolt viidatud kolmandate isikute avaldused on kohalikule omavalitsusele esitatud seonduvalt arvamuse andmise menetlusega ning seetõttu ei ole arvamuse andmise menetluses asjast huvitatud isikud kohustatud järgima tähtaegu, millised on kindlaks määranud loa andja Valgamaa Keskkonnateenistus uuringuloa andmise menetluses. Lisaks eeltoodule on Palupera Vallavolikogu 18.09.2008 otsuse puhul tegemist Astuvere küla elanike 20.06.2008 esitatud vaide rahuldamisega. Kuivõrd vaie on esitatud järgides seaduses sätestatud tähtaega, on puudunud Palupera Vallavolikogul õiguslik alus jätta Astuvere küla elanike vaie tähelepanuta. Lähtudes eeltoodust ei ole Palupera Vallavolikogu vaideotsuse 18.09.2008 nr 1-1/43 tegemisel Astuvere küla elanike vaide rahuldamine ja Palupera jahisektsiooni liikmete ja emeriitprofessor Enn Pirruse arvamustele viitamine käsitletav haldusmenetluse seaduse § 49 lg 1 rikkumisena. Palupera Vallavolikogu 18.09.2008 vaideotsus vastab

§ 86lg 1 sätestatud nõuetele selles sisaldub resolutsioon vaide lahendamise kohta.

Ühtlasi ei ole Palupera Vallavolikogu pidanud vajalikuks vaideotsust põhjalikumalt põhjendada, sest

§ 86

lg 2 kohaselt on Palupera Vallavolikogul puudunud seadusest tulenev kohustus vaideotsust põhjendada, sest vaie on rahuldatud. Palupera Vallavolikogu on vaideotsuses esitatud viidetega soovinud juhtida tähelepanu asjaolule, et uuringuloa andmiseks nõusoleku andmise menetluse õiguspärasuse tagamiseks oleks Palupera Vallavolikogu pidanud 22.05.2008 otsuse vastuvõtmisel arvestama lisaks Astuvere küla elanike seisukohtadele ka muude asjas tähtsust omavate asjaoludega. Palupera Vallavolikogu möönab, et volikogu 22.05.2008 otsus nr 1-1/31 võeti vastu haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimisprintsiipi rikkudes, mis tõi kaasa otsuse õigusvastasuse lisaks Astuvere elanike vaides näidatud asjaoludele ka muude asjaolude (nt looduskaitseliste vajaduste) tõttu. Nii näiteks on Palupera Vallavolikogu jätnud 22.05.2008 otsuse tegemisel täielikult kaalumata erinevate isikute huvid (s.h nii avalik huvi, vaide esitajate kui ka OÜ Tava Mets huvid). Samuti ei olnud Palupera Vallavolikogu 22.05.2008 otsuse tegemise ajaks kogunud piisavalt informatsiooni kolmandate isikute õiguste rikkumise võimalikkuse kohta ning kavandatava kaevanduse ala looduskaitsevajaduste osas. Eelnevalt kirjeldatud menetlusvead viisid Palupera Vallavolikogu 22.05.2008 õigusvastase otsuse tegemiseni, millega rikuti erinevate isikute subjektiivseid õigusi. Sealjuures on rikutud 3 vaide esitanud isikute subjektiivseid õigusi. Vaidest nähtuvalt on rikutud vaide esitanud isikute õigust puhtale elu- ja looduskeskkonnale, mis tuleneb põhiseaduse §-st 56 koosmõjus keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni artikliga

1. Nimetatud subjektiivse õiguse rikkumisele viitab seejuures vaide lõik, milles on märgitud, et planeeritavast karjäärist lähtuv transport halvendab oluliselt vaide esitajate elamute ümbruse keskkonda tolmu ja müraga. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja vaide, mille kohaselt avaldajad ei ole määratlenud, milliseid subjektiivseid õigusi vastustaja otsus nr 1-1/31 nende suhtes rikkus. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt on halduskohtusse õigus pöörduda isikul, kes leiab et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja on märkinud, et kaevatav otsus rikub otseselt kaebaja subjektiivseid õigusi - vara vaba kasutamine, ettevõtlusvabadus, õiguspärane ootus, jne. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Palupera Vallavolikogu 18.09.2008 otsusega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ega piiratud vabadusi. MaaPS § 15 lg 1sätestab, et maavara otsingu eesmärgil uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Avatud menetlust reguleerib haldusmenetluse seaduse
2. peatükk. Avatud menetluse sätete kohaldamist uuringuloa taotlemisel on täpsustatud MaaPS §-s
3. Maapõueseseaduse (MaaPS) § 14 lg 4 kohaselt annab uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas taotletava uuringuruumi asukoha keskkonnateenistus, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni poolt loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta antud arvamust. Uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad on MaaPS § 14 lg 7 tulenevalt kehtestanud keskkonnaminister 20.mai 2005 määrusega nr 40 „ Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm“ (Kord). Arvestades Maapõuseadust ja eelpool nimetatud Korda, tuleb loa andjal, antud juhul Valgamaa Keskkonnateenistusel läbi viia avatud menetluse käigus järgmised menetlustoimingud: 1) Avaldab viivitamatult menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) Kahe nädala jooksul menetluse algatamise teate avaldamisest arvates teatab loa taotlemisest kirjalikult kõigile kinnisasja omanikele, kelle kinnisasja piirides uuringuluba taotleti; 3) Edastab loa taotluse ja uuringuloa asjus tehtud otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kohalikule omavalitsusele, kellel on kirjaliku arvamuse andmiseks aega kaks kuud alates taotluse edastamisest; 4) Edastab taotluse ja otsuse eelnõu Eesti Maavarade Komisjonile kahe nädala jooksul pärast kohaliku omavalitsuse seisukoha saamist, Eesti Maavarade Komisjon esitab oma kirjaliku arvamuse kahe kuu jooksul taotluse edastamise päevast arvates; 4 5) Keskkonnateenistus teeb loa andmise või andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul arvates Eesti Maavarade Komisjoni ja taotletava uuringuruumi asukoha omavalitsuse arvamuse saamist. Seega on antud juhul tegemist uuringuloa andmise avatud menetlusega, kus uuringuloa andmise läbiviijaks on Valgamaa Keskkonnateenistus. Palupera Vallavolikogu on arvamuse andjana üheks menetlusosaliseks, mitte aga menetluse läbiviijaks. Kohaliku omavalitsuse poolt arvamuse andmine on üks menetlustoiminguid loa andmise menetluses, nagu eespool on juba välja toodud. Loa andmise menetluses teise haldusorgani seisukoht, olgu see kas kooskõlastuse, nõusoleku, heakskiidu või arvamuse vormis, ei ole iseseisvaks haldusaktiks, tal ei ole väljapoole suunatud mõju ega too vahetult kaasa õigusi või kohustusi väljapool seisvatele isikutele, kaasa arvatud antud juhul kaebuse esitajale. Nõusoleku või arvamuse andmisega ei saa kedagi millekski kohustada ega kellelegi mingeid õigusi anda. Kuna arvamuse andmise ehk kooskõlastuse nõue on menetlusõiguslik nõue ning selle andmine või andmata jätmine on menetlustoiming, siis saab sellist menetlustoimingut üldjuhul vaidlustada ainult koos lõppakti vaidlustamisega ehk antud asjas koos uuringuloa andmise või mitteandmise otsuse vaidlustamisega. Nii on Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-8-02 ja nr 3-3-1-38-03 märkinud „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, mida võimaldab ka

§ 58

. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.“ Kohus on seisukohal, et antud juhul ei riku vaidlustatud vallavolikogu otsus kaebuse esitaja õigusi sõltumatult menetluse lõpptulemusest ega pole tegemist ka olukorraga, kus menetluse käigus oleks tegemist sellise menetlusveaga, mille tulemusena ei saa lõplik haldusakt olla oma sisult õiguspärane. Palupera Vallavolikogu poolt kirjaliku arvamuse ehk seisukoha andmine on menetlustoiming, millega ei ole iseseisvalt antud kellelegi, kaasa arvatud kaebuse esitajale, õigusi ega pandud kohustusi, nõusoleku andmisega või sellest keeldumisega ei ole otsustatud kaebuse esitajale uuringuloa andmist või mitteandmist. Palupera Vallavolikogu kirjaliku arvamuse andmise kohustus on tulenenud Maapõueseadusest ja see on vajalik loa väljaandjale otsuse tegemisel. Seega ei ole ühelgi isikul, ei valla elanikel ega teistel isikutel või isikute rühmitustel, ega ka loa taotlejal võimalik menetluse käigus vaidlustada kohaliku omavalitsuse poolt loa taotluse menetluses antud nõusolekut. Seda saab teha koos lõppakti vaidlustamisega. Kuna loa taotlejal ega kellelgi teisel isikul ei ole õigust nõuda, et nõusolek tuleb anda või seda ei tohi anda, siis ei saa keegi esitada ka kaebust nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud haldusorgani vastu. Ka juhul, kui vallavolikogu oleks keeldunud nõusoleku andmisest juba 22.05.2008 otsust tehes, ei oleks kaebuse esitajal olnud võimalik seda kohaliku omavalitsuse arvamust iseseisvalt vaidlustada ega nõuda nõusoleku andmist. Kohaliku omavalitsuse poolt antav nõusolek või nõusolekust keeldumine ei lõpetanud loa väljaandmise menetlust ega saanud seda ka peatada. Nähtuvalt Maapõuseadusest ja Korrast, tuleb keskkonnateenistusel jätkata 5 loa andmise menetlust ka juhul, kui kohalik omavalitsus on andnud menetluse käigus keelduva seisukoha. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et vastustaja, andes 22.05.2008 otsusega nõusoleku uuringuloa väljastamiseks, ehk andes kaebajale positiivse otsuse, tekitas kaebajale õiguspärase ootuse tulevikus äriplaanikohase tegevuse teostamiseks. Kohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt antud positiivne seisukoht ei saanud kuidagi tekitada ootust, et volikogu otsus toob automaatselt kaasa ka uuringuloa andmise. Vallavolikogu poolt antava nõusolekuga ei lahendatud ära küsimust, kas uuringuluba keskkonnateenistuse poolt antakse või mitte. MaaPS § 20 lg 1 loetleb 9 alust, millal uuringuloa andmisest keeldutakse, üheks nende hulgas on ka see, et uuringuluba ei anta, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Kuid ka see, et MaaPS § 20 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei nõustu uuringuloa andmisega, ei tähenda, et selline kohaliku omavalitsuse seisukoht on iseseisvalt vaidlustatav. Ka selline kohaliku omavalitsuse seisukoht, olgu see või vastu võetud volikogu otsusena, ei ole eelhaldusaktiks keskkonnateenistuse otsusele. Märkida tuleb siinjuures, et MaaPS § 20 lg 3 kohaselt tohib uuringuloa välja anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul ka siis, kui kohalik omavalitsus on olnud eitaval seisukohal. Seega ei sea kohaliku omavalitsuse seisukoht lõplikke takistusi loa saamiseks. Kohus märgib, et juhul kui loa andja teeb keelduva otsuse, on loa taotlejal õigus esitada kaebus loa andja vastu loa andmisest keeldumise tühistamiseks ja loa andmise kohustamiseks. Sellise kaebuse raames on võimalik hinnata ka teise haldusorgani (antud juhul Palupera Vallavolikogu) nõusoleku andmisest keeldumise kui menetlustoimingu õigsust. Kui kaebuse läbivaatamisel selgub, et kooskõlastus puudub või see on antud ettenähtud nõudeid rikkudes, siis hindab kohus, kas selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei ole loa andja, Valgamaa Keskkonnateenistus andnud kaebajale taotletud uuringuluba ega keeldunud selle andmisest. Valgamaa Keskkonnateenistus, kui lõpphaldusakti andja vastustab õiguspärase haldusakti andmise eest. Loa andja otsus ei sõltu ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekust. Nagu märgitud, kohaliku omavalitsuse nõusolek ei tingi veel taotlejale soodsa otsuse tegemist loa andja poolt ega anna ka õiguspärast ootust soodsa otsuse saamiseks. Kuna loa andjal lasub vastutus lõpphaldusakti õiguspärasuse ees, siis tuleb loa andjal ka hinnata, kas seisukoha andmisel on järgitud ettenähtud nõudeid, kas selle tegemisel on järgitud tähtaegu või mitte jne. Kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemasolu ei võta loa väljaandmise menetlejalt ära uurimisprintsiibist tulenevat kohustust välja selgitada kõik asja otsustamise aluseks vajalikke ja olulist tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks ongi seaduse andja kohustatud uuringuloa andmisel läbi viima avatud menetluse, menetluse, mille käigus on kõigil huvitatud ja puudutatud isikutel võimalus oma arvamus esitada. Asjast huvitatud isikutele oli antud õigus ja võimalus esitada oma seisukohad kahe nädala jooksul kuulutuse ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Oma seisukohad tuli esitada määratud tähtaja jooksul Valgamaa Keskkonnateenistusele, mitte aga Palupera Vallavolikogule või Vallavalitsusele. Ka

§ 49

lg 1 sätestab, et huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. 6 HKMS §92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas on menetluskulusid kandnud ainult kaebuse esitaja riigilõivu 80 krooni tasumisega. Õigusabikulude väljamõistmise taotlust kumbki pool esitanud ei ole. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus riigilõivu väljamõistmiseks. Eda Muts kohtunik 7