KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagma

) sätestatud registerpandi regulatsiooni. 12.08.2002.a. avaldusega võttis Onako Eesti AS tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS)§ 126 alusel tagasi kaebajale lennuki müügiks antud volikirja ning 12.12.2002.a. esitas kaebajale pandilepingu tühistamisavalduse. Kuna tühistamisavalduses toodud asjaolud ei andnud alust pandilepingu tühistamiseks TsÜS §-de 92 ja 94 järgi, pöördus kaebaja 26.05.2003.a. hagiga Onako Eesti AS vastu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaźikohtusse panditud asja müügiõiguse tekkimise tunnustamiseks ja panditud asja väljaandmiseks - seega enne pandimärke kustutamist, len2 nuki võõrandamist ning registrist kustutamist ja teise riiki üleviimist, kusjuures vastava hagi esitamise tingis just kaebaja kartus, et Lennuamet võib Onako Eesti AS-i survel pandimärke ühepoolselt kustutada ning võimaldada lennukit Eestist ära viia. Samaaegselt hagiga esitas kaebaja ka hagi tagamise taotluse kõikide selliste tehingute ja toimingute keelamiseks, mis on suunatud lennuki võõrandamisele või koormamisele. Pandilepingu tühistamisavalduse esitamine ei toonud kaasa pandilepingu tühisust, sest arbitraaźikohtu 30.06.2004 otsusest nähtuvalt puudusid selleks seaduslikud alused. Kaebaja nõustub, et saades vastaspoolelt pandilepingu tühistamisavalduse, peaks igale mõistlikule isikule olema selge, et vastaspool ei kavatse lepingut täita. Kuid kaebaja ei võinud tühistamisavaldust saades kuidagi eeldada, et Lennuamet ligemale poole aasta pärast kustutab registerpandi ja võimaldab teostada tehinguid, mille tulemusena lennuk kustutatakse registrist. Lennuki registerpandiga tagatud kaebaja nõue oli samaaegselt vaidlustatud Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtus peetavas menetluses ning seda tunnustati alles 19.03.2004.a. otsusega vahekohtu asjas 078/200. Pandilepingu tühistamisavalduse esitamise järel taotles Onako Eesti AS kaebajat informeerimata Lennuametilt pandimärke kustutamist, mida viimane 3.01.2003.a. ka tegi. Kaebaja esitas kohe sellest teada saades 14.01.2003.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse Lennuameti 3.01.2003.a. toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja pandimärke taastamiseks (haldusasi nr 3-553/2003). Lennuamet taastaski teenistusliku järelevalve korras registerpandi kande 28.01.2003.a. põhjusel, et Onako Eesti AS-l puudus õigus sellise taotluse esitamiseks ning menetlus haldusasjas lõpetati 14.02.2003.a. HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Aktsiaselts ei tunnistanud

§-st 305 tulenevat omandiõiguse kitsendust, vaid taotles jätkuvalt vastustajalt pandimärke kustutamist. Kui viimane keeldus ilma pandipidajaks oleva kaebaja nõusolekuta pandimärget kustutamast, pöördus Onako Eesti AS 14.05.2003.a. kaebusega Tallinna Halduskohtusse, paludes tunnistada Lennuameti keeldumine pandimärke kustutamisest seadusevastaseks ning kohustada Lennuametit pandimärget kustutama(haldusasi nr 3-1187/2003). Lennuamet põhjendas oma 27.06.2003.a. vastuväidetes pandimärke kustutamisest keeldumist ning lennukile registerpandi seadmise õiguspärasust. Nimetatud haldusasjas lõpetas kohus menetluse 25.08.2003.a. toimunud istungil Onako Eesti AS-i taotluse alusel, sest selleks ajaks oli Lennuamet aktsiaseltsi nõude vabatahtlikult täitnud. Alles sellel istungil sai kolmanda isikuna menetlusse kaasatud kaebaja pandimärke kustutamisest ja lennuki võõrandamisest teada. Lennuamet ei tunnistanud oma toimingute õigusvastasust kuni kaebaja ja vastustaja vahelise kohtumenetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3372/2004, takistades kaebajal pandi kustutamisega seonduvate faktiliste asjolude väljaselgitamist, mida kinnitavad haldusasja menetlusdokumendid. 3.10.2003.a. Valga Maakohtu määrusega algatati Polaster Holding AS-i(Onako Eesti AS) pankrotimenetlus ning lõpetati 20.11.2003.a. pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuni 1.01.2004.a. kehtinud PankrS § 15 lg 1 p 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus(tl I-139-146). Seega polnud võimalik realiseerida võlgniku pankroti korral võlausaldajale ettenähtud nõudeid. 16.12.2003.a. kustutati Polaster Holding AS äriregistrist, mistõttu nõude menetlemine aktsiaseltsi vastu muutus võimatuks ja 2.02.2004.a. loobus kaebaja nõudest, kuid see ei tähenda, et kaebaja oleks tunnistanud pandilepingu tühisust ja tühistamisavalduse õiguspärasust. Kaebaja kasuks lennukile seatud registerpandi ja lennuki registrist kustutamise järel pole tekkinud kahju vältimine ega kõrvaldamine enam võimalik. Lennuki omanik sai registerpandi kustutamisega võimaluse sõiduki võõrandamiseks, mida ta ka tegi. Väär on vastustaja väide, et kahju tekitas Onako Eesti AS, mis pandilepingut rikkudes müüs lennuki kaebaja kirjaliku nõusolekuta OÜ-le Cosmotrade. Pandimärge registris oleks takistanud aktsiaseltsil lennuki võõrandamist. Käsitletava vaidluse lahendamisel pole tähtsust, kuivõrd ja kas on võimalik registerpandiga koormatud õhusõiduki pahausksel müümisel selle heauskne omandamine. Vastustaja väited seoses registri õigusliku tähenduse ja OÜ Cosmotrade väidetava pahausksusega on teineteist välistavad - vastustaja seisukohalt pandimärge registris ei välista lennuki heauskset omandamist, sest omandaja ei pea teadma pandimärke olemasolust, samas oli OÜ Cosmotrade vastustaja arvates 3 omandajana pahauskne, kuna ta pidi teadma, et registris on pandimärge ning lennuki omandamist seetõttu ei toimunudki. Lennuamet pole põhjendanud, miks pidi OÜ Cosmotrade teadma pandimärkest, kui see oli juba registrist kustutatud. Vastustaja väide, et pandimärge kustutati ajavahemikus 9.07.-16.07. 2003.a., on väär ja vastuolus Lennuameti poolt varem omaksvõetud asjaoludega. Kogu haldusasja nr 3-372/2004 menetluse kestel asus Lennuamet positsioonil, et lennuk ei olnud võõrandamise ajal enam panditud. Oma 21.10.2004.a. apellatsioonkaebuses märgib vastustaja, et vaadates 30.06. 2003.a. läbi lennuki registrikaarti, leidis Lennuamet, et kuna talle pole pärast pärast pandilepingu tühistamisavaldust esitatud tõendeid pandilepingu kehtivuse kohta, siis oli põhjendatud lugeda pandileping tühiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2005.a. otsusest nähtub, et Lennuameti kinnituste kohaselt kustutati pant registrist 30.06.2003.a.(tl I-93). Käsitletavas haldusasjas 4.09.2006.a. esitatud vastuses möönab vastustaja, et registerpant kustutati 30.06.2003.a. ekslikult ilma pandipidaja nõusolekuta(tl I-133). 13.11.2008.a.(õige 2006.a.) seisukohtades kinnitab Lennuamet, et OÜ Cosmotrade polnud heauskne omanik seetõttu, et pidi olema teadlik pandilepingu kehtivusest, kuigi pant oli registrist kustutatud(tl I-189). Samas teeb Lennuamet täiesti meelevaldse ja ebaõige järelduse, et kaebaja kasuks seatud registerpant polegi lõppenud. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu.

§ 305

sätestab üheselt, et registerpandiga koormatud eseme võõrandamiseks on nõutav pandipidaja nõusolek, millest omakorda sõltub vastava tehingu kehtivus TsÜS § 111 mõistes. Kaebaja kahju väljendub temal registerpandi näol eksisteerinud asjaõigusliku tagatise kaotuses oma nõudele, mitte lennuki võõrandamises, kusjuures selle kaotuse põhjustas otseselt Lennuamet registerpandi kustutamise ja sellele järgnenud lennuki registrist kustutamisega. Kui vastustaja arvates puudus kaebajal pandipidaja staatus ja tema nõusolekut polnud vaja ei pandimärke kustutamiseks ega ka lennuki võõrandamiseks, siis oli Onako Eesti AS-i tegevus lennuki võõrandamisel igati õiguspärane ning kaebajal pole alust aktsiaseltsi vastu nõuet esitada. Jõustunud kohtuotsustes õigusvastaseks tunnistatud Lennuameti toimingute tulemusel on kaebaja kaotanud kõik varalised õigused lennuki suhtes, mis tal registerpandi kehtimise ajal pandipidajana olid, eelkõige võimaluse rahuldada pandiga tagatud nõuet pandieseme arvelt. Kaebaja nõue, mille täitmise tagamiseks kuni 35 000 000 USD ulatuses koormati Onako Eesti AS-le kuulunud lennuk registerpandiga ning mis on tänaseni kaebajale täies ulatuses tasumata, moodustub kokku 37 801 321,18 USD. Kui Lennuamet poleks teostanud ülalmärgitud õigusvastaseid toiminguid, jäänuksid negatiivsed tagajärjed varalises seisundis saabumata ning müügilepingust tulenev nõue oleks osaliselt rahuldatud lennuki müügist saadava rahasumma ulatuses. Kaebaja aktsepteerib lennuki väärtusena 2003.a. Lennuameti poolt vaidluse käigus avaldatud 2 944 120 USD, millest tuleb lahutada 371 176 USD, lõplikuks summaks jääb 2 572 944 USD, mis vastavalt Eesti Panga vahetuskursile 19.03.2004.a. seisuga moodustas 32 626 577 kr. Võlaõigusseaduse(VÕS) §st 127 lg 6 tulenevalt otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa tuvastada. Samal seisukohal on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-2-1-97-

1. Võimatus realiseerida õigust saada oma nõudele Swonco Swedish Oil AB vastu osalist katet pandiesemeks olnud lennuki müügist laekuva raha arvelt ongi kaebajale saabunud kahjulikuks tagajärjeks. See võimatus pole tekkinud kaebajast olenevatel asjaoludel, mistõttu vastustaja viited VÕS §-s 139 märgitud kahjustatud isiku võimalikule osale kahju tekkimises on asjakohatud. 24.03.2005.a. kuulutati Stockholmi ringkonnakohtu poolt välja Swonco Swedish Oil AB pankrot esmase pankrotimenetlusena Euroopa Liidu Nõukogu 29.05.2000.a. määruse(EÜ) nr 1346/ 2000 tähenduses(tl I-170-181). Kaebaja esitas pankrotimenetluses küll oma nõude summas 37 801 321 USD, kuid kaebajal, pankrotihalduril või mistahes muul isikul on materiaalõiguslikult ja protsessuaalselt võimatu teostada mistahes õigustoiminguid lennuki võõrandamistehingu tagasivõitmiseks pankrotiseaduse(PankrS) §-des 109 ja 110 sätestatud korras. Pankrotihalduri kinnitusel pole pankrotinõude rahuldamiseks saadud mingeid makseid enne pankrotti ega pankroti käigus. Ühtlasi peab pankrotihaldur ebatõenäoliseks niisuguste maksete saamist ka tulevikus selle 4 pankrotimenetluse käigus(tl I-94-95). Kaebaja ja Swonco Swedish Oil AB vahel sõlmitud toornafta ostu-müügi lepingust tuleneva kaebaja nõudega seonduvaid asjaolusid ning poolte käitumist selles võlasuhtes on käsitletud Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu otsuses nr 078/
2. Äriseadustiku(ÄS) § 218 õiguslik regulatsioon ei võimaldanud ega võimalda kaebajal algatada Onako Eesti AS-i täiendavat likvideerimismenetlust, mille käigus oleks võimalik OÜ-lt Cosmotrade nõuda lennuki tagastamist või kahju hüvitamist. Vastustaja viide Riigikohtu 7.02.2005.a. lahendile nr 3-2-1-119-04 on asjakohatu. Nimetatud lahend puudutab tsiviilkoodeksi § 214 lg 1 p 3 kohaldamist likvideeritud ja registrist kustutatud võlgniku vastu nõude rahuldamisel, kui nõude täitmine oli võimalik ilma võlgniku osavõtuta kolmanda isiku(pantija) poolt antud tagatise arvelt. Vastustaja püüab uuesti vaidlustada neid haldusasjas nr 3-372/2004 õigusrikkumisena tuvastatud asjaolusid, mille alusel kohtud rahuldasid kaebaja kaebuse. Kuni 31.08.2006.a. kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 17 lg 1 redaktsioon aga sätestas, et asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Kaebaja taotles Lennuameti õigusrikkumise tuvastamist selleks, et esitada menetletavas asjas kahjunõue, tuginedes sealhulgas ka HKMS §-le 17 lg
3. Kahjunõude esitas kaebaja samuti varasema redaktsiooni kehtimise ajal. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Lennuamet pole süüdi kaebajale kahju tekkimises. Registerpant kustutati ekslikult ilma pandipidaja nõusolekuta mitmeti tõlgendatava Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-2/1081/
4. Ehkki Tallinna Halduskohtu 21.09.2004.a. otsusega haldusasjas nr 3-372/2004 tunnistati Lennuameti toimingud pandimärke kustutamisel, omaniku vahetuse registreerimisel ja lennuki registrist kustutamisel õigusvastasteks, pole need toimingud põhjustanud ega soodustanud väidetava kahju tekkimist kaebajale ning nende tegemata jätmine poleks ära hoidnud kahju tekkimist. RVS § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist polnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Lennuk on vallasasi, kõnealuse müügilepingu sõlmimise ajal 1.07.2003a. kehtinud

-i § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama seadus § 93 järgi võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asi on kolmanda isiku valduses. Seega tekib omandiõigus lennukile selle üleandmisega(või väljanõudeõiguse loovutamisega) ja võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisega ega ole seotud vastavate kannete tegemisega registris(Riigikohtu 17.05. 2001.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-01). Järelikult ei takista võimalikud märked(sh. pandimärked) registris lennuki omandiõiguse üleminekut, müügilepingu sõlmimist ja masina füüsilist üleviimist teise riiki, kui on täidetud

§-s 92 lg 1 toodud tingimused. Pahatahtlikul õhusõiduki omanikul on soovi korral võimalik müüa sõiduk kolmandale isikule ka siis, kui vastava õhusõiduki osas on sõlmitud pandileping(mille kohaselt on müügiks vaja pandipidaja nõusolekut) ja kantud selle kohta ka vastav teave(mitte pandimärge) registrisse kooskõlas lennundusseaduse (LennS) §-ga 19 lg 1 p 2(1.08. - 1.09.2002.a. kehtinud redaktsioonis). Registri kannetel on vaid informatiivne tähendus, kusjuures registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja(LennS § 19 lg 5). Seetõttu pole võimalik usaldada registrikannete õigsust sarnaselt kinnistusraamatuga. Samuti ei sätesta seadus kohustust õhusõiduki ostmisel tutvuda eelnevalt registri andmetega.

§ 297

kohaselt võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras (registerpant). Kõnealuse pandilepingu alusel pole aga registerpanti tekkinudki, sest: 1)õhusõidukite osas pole pandi seadmise korda seaduses sätestatud(

§ 297

); 2)kuigi vastavalt

§-le 303 peab register, kuhu registerpandid registreeritakse, olema avalik, on igaühel isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg 1 alusel õigus tutvuda ainult endaga seotud andmetega. Eeldusel, et pandileping on kehtiv, on Onako Eesti AS lennuki müügilepingust nähtuvalt müünud pahatahtlikult lennuki OÜ-le Cosmotrade

§-de 92 lg 1 ja 93 alusel ning pandi5 märke olemasolu või puudumine registris ei saanud takistada ei lennuki müügilepingu sõlmimist ega ka omandiõiguse üleandmist. Müügilepingu punktist 2.1 nähtuvalt ei tuginenud OÜ Cosmotrade lepingu sõlmimisel registri andmetele, vaid rahuldus üksnes Onako Eesti AS kinnitustega. Samuti on lepingu punktide 2.1.3-2.1.5 põhjal ilmne, et OÜ Cosmotrade oli teadlik, et lennuki osas on sõlmitud kaebajaga pandileping ning lennukile on seatud pandimärge kaebaja kasuks, mis välistab lennuki heauskse omandamise osaühingu poolt ning et

§ 951

lg 3 järgi ei lõppenud kaebaja pandiõigus lennuki suhtes ei lennuki müügilepingu sõlmimisega ega vastavate toimingute tegemisega registris Lennuameti poolt. OÜ Cosmotrade pahausksus seisneb ka selles, et ta pole lennuki müügilepingu sõlmimisel olulisel määral järginud käibes vajalikku hoolt(VÕS § 104 lg 4), jättes tähelepanuta asjaolud ja teostamata päringud, mida tavaline isik oleks märganud ja kontrollinud. Kuna tegemist on väga väärtusliku esemega, on ilmne, et tavaline mõistlik isik oleks lennuki müügilepingu punktide 2.1.3-2.1.5 alusel kindlasti teinud kolmanda isiku(kaebaja) õiguste puudumise kontrollimiseks vastava päringu ka kaebajale, mida OÜ Cosmotrade pole aga teinud. Samuti oli osaühingul enne müügilepingu sõlmimist võimalik tutvuda pandilepinguga registris või nõuda selle esitamist Onako Eesti AS-lt ja selgitada, kas on olemas pandipidaja nõusolek lennuki müügiks. Pahauskselt omandajalt võib asja igal ajal välja nõuda.

§ 305

kohaselt on registerpandiga koormatud eseme võõrandamiseks nõutav pandipidaja nõusolek, TSÜS § 87(1.07.2003.a. redaktsioonis) kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine. Eeldusel, et pandileping on kehtiv, on lennuki müügileping seega tühine, sest lennuki müügiks puudus kaebaja nõusolek ning OÜ-l Cosmotrade ei tekkinud sel põhjusel Lennuki suhtes omandiõigust vaatamata vastavate informatiivsete kannete tegemisele registris. Kaebaja on ise olulises määral põhjustanud endale väidetava kahju tekitamise, tal oli võimalus oma tegevusega kahju tekkimine täielikult ära hoida, mistõttu tuleb jätta kahjuhüvitis välja mõistmata. RVS § 7 lg 1 kohaselt saab kahju hüvitamist nõuda vaid sel juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Sama seaduse § 13 lg 1 p 1-5 sätestavad, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse: a)kahju tekkimise ettenägematust; b)objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; c)õiguste rikkumise raskust; d)eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; e)muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Riigikohus on 15.04.2008.a. lahendis nr 3-3-1-6-08 p 14 sedastanud et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus kahju tekkis osaliselt kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini; vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et 1. lõikes märgitut kohaldatakse ka siis, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Isegi kui põhjuslikku seost Lennuameti toimingute ja kaebaja väidetava kahju vahel ei saa täielikult välistada, tuleb kahjuhüvitis jätta vastustajalt välja mõistmata. Et Onako Eesti AS ei kavatse pandilepingust tulenevaid kohustusi täita, teadis kaebaja juba alates 12.08.2002.a., mil aktsiaselts esitas talle avalduse lennuki müügiks antud tagasivõetamatu volituse(pandilepingu p 4.8) tagasivõtmiseks. 12.12.2002.a. saatis Onako Eesti AS kaebajale TsÜS § 98 alusel avalduse pandilepingu tühistamise kohta, mille kaebaja vaidlustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus, paludes tunnustada pandilepingu kehtivust. Vastavalt

-le on pantija kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma ning pandipidaja nõudel aru andma asja seisundist ja asja väärtuse vähenemise või selle hävimise ohust viivitamatult pandipidajale teatama; kui pantija 6 ei täida oma kohustusi panditud asja hoidmisel, on pandipidajal õigus nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist enne tähtaega(§ 304 lg 1 ja 2). Võlausaldajal on müügiõiguse tekkimisel õigus nõuda panditud asja väljaandmist pantija valdusest müügiks(§ 306). Pandilepingu p 4.2 kohaselt leppisid kaebaja ja Onako Eesti AS kokku, et pandipidaja esimesel nõudmisel on pantija kohustatud pandi eseme omal kulul toimetama pandipidaja poolt nimetatud kohta kolme päeva jooksul vastava nõude saamisest ja andma tähtajatule hoiule pandipidajale, kellel on õigus kasutada talle üleantud pandi eset omal äranägemisel. Lepingu p 4.8 järgi anti kaebajale Onako Eesti AS-i poolt ka tagasivõetamatu volitus lennuki müügiks aktsiaseltsi nimel. Saades 27.12.2002.a. kätte pandilepingu tühistamisavalduse, pidi kaebajale olema täiesti selge, et Onako Eesti AS ei täida oma kohustusi panditud lennuki hoidmisel ega kavatse täita ka pandilepinguga võetud kohustusi, sealhulgas kohustust lennukit mitte võõrandada. Seda arvestades pidi ja sai kaebaja endale väidetava kahju tekkimise vältimiseks kohe ette võtta samme, et tõrjuda/välistada endale kahju tekkimist. Pole oluline, kas kaebaja võis ülalnimetatud avaldusi saades eeldada, et Lennuamet kustutab pandimärke, vaid oluline on, kas mõistlikkuse põhimõttest lähtudes pidi kaebaja peale pandilepingu rikkumisele viitava info saamist 12.08.2002.a. pandipidajana viivitamatult tegutsema, tagamaks endale pandieseme võõrandamise võimalus oma nõude rahuldamiseks pandieseme arvelt. Kaebajal oli võimalik nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist enne tähtaega ja lennuki väljaandmist müügiks, esitades vajadusel selleks vastava hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega. Kaebaja aga viivitamatult ega ka mõistliku aja jooksul mitte midagi sellist kahju vältimiseks ette ei võtnud, esitades alles 26.05.2003.a. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse hagiavalduse Onako Eesti AS-i vastu panditud asja müügiõiguse tekkimise tunnustamise nõudes. Arbitraažikohtu 14.07.2003.a. vaheotsuse punktist 2 nähtuvalt esitas kaebaja 26.05.2003.a. dateeritud avalduse hagi tagamiseks alles 25.06.2003.a. ja vahekohus sai selle kätte alles 4.

1. 2003.a. Avalduse tekst kinnitab, et kaebaja oli kogu aeg teadlik, et pandimärge registris ei takista Onako Eesti AS-l lennuki võõrandamist ja täiendavat koormamist. Kui aga pidada pandilepingut kehtivaks, siis on Onako Eesti AS lennukit OÜ-le Cosmotrade müües rikkunud pandilepingu p 4.4, millega ta kohustus säilitama omandiõigust lennukile ning seda mitte müüma ilma kaebaja kirjaliku nõusolekuta. Seega on väidetava kahju kaebajale tekitanud õhusõiduki pandilepingu väidetav rikkumine Onako Eesti AS-i poolt, vastustaja toimingud pole põhjustanud ega soodustanud kahju tekkimist ning Lennuameti-poolsete toimingute mittetegemine poleks ära hoidnud kahju tekkimist. Kaebaja sai 25.08.2003.a. teada, et pandimärge on Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003.a. määruse alusel registrist kustutatud, lennuk võõrandatud ja registrist kustutatud. Koopia nimetatud määrusest jõudis Lennuametisse aga alles 9.
2. 2003.a., mistõttu on ilmselge, et ka pandimärget ei kustutatud registrist enne 9.07.2003.a(tl II145). Seega oli Onako Eesti AS ja OÜ Cosmotrade vahelise lennuki ostu-müügi lepingu sõlmimise ja lennuki omandiõiguse ülemineku päeval 1.07.2003.a. pandimärge registris veel olemas ning lepingu p 2.1.4 kohaselt oli ka OÜ Cosmotrade teadlik pandimärke olemasolust, mis üheselt kinnitab muuhulgas ka fakti, et pandimärge registris ei takistanud vastupidiselt kaebaja ebaõigele seisukohale mitte kuidagi õhusõiduki võõrandamist ja omandiõiguse üleandmist(küsimus on vaid selles, kas omandaja oli heauskne või mitte). Et lennuki müügilepingu sõlmimisel oli pandimärge registris veel olemas ja mõlemad lepingupooled olid sellest teadlikud, nähtub ka Onako Eesti ASi esindaja 12.08.2003.a. järelepärimisest nr 1/1451, milles aktsiaselts palub Lennuametil endale muuhulgas teada anda, kas ja millal kustutati kaebaja kasuks registrisse kantud pandimärge(tl II145 pöördel). Alates 1.
3. 2003.a., mil Lennuamet esitas vastuseks teabenõudele kaebajale lennuki kannete kohta käivad dokumendid, sealhulgas õhusõiduki ostu-müügi lepingu, oli kaebaja teadlik, millal, kellele ja mis tingimustel lennuk müüdi, et OÜ Cosmotrade oli pandimärkest (müügilepingu p 2.1.4) ja kaebajaga sõlmitud pandilepingust(müügilepingu p 2.1.3) teadlik ning et pandimärke kustutamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003.a. määrus tsiviilasjas nr 2-2/1081/03, mis jõudis Lennuametisse alles 9.07.2003.a. Seega pidi kaebaja olema teadlik ja eeldama, et lennuki müügilepingu sõlmimise ja omandiõiguse üleandmise päeval 1.07.2003.a. oli 7 pandimärge registris veel olemas ning järelikult OÜ Cosmotrade pole heauskne ja kaebaja pandiõigus lennuki suhtes pole lõppenud. Vastavalt

§-le 95 lg 2 on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja igal ajal välja nõuda.

§ 951

lg 3 kohaselt ei lõpe omandi üleandmisega vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale, kui omandaja pole omandi üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne. Omandaja on heauskne vaid juhul, kui ta ei tea kolmanda isiku õigusest ega pea sellest teadma. Kui kaebaja eeldas, et pandileping on kehtiv, pidi ta juba alates 2003.a. septembrist temal olemas oleva informatsiooni ning

§-de 305, 95 lg 2, 951 lg 3 ja TSÜS § 87 alusel olema teadlik ka sellest, et lennuki müügileping on tühine ja selle ostja pahauskne. 14.07.2003.a. arbitraažikohtu vaheotsusega keelati Onako Eesti AS-l kõikide tehingute ja toimingute tegemine lennukiga, kuid kaebaja edastas selle otsuse Lennuametile alles 25.

1. 2003.a., mis samuti tõendab kaebajapoolset hoolsuskohustuse rikkumist ja hoolimatust kahju tekkimise ohu tõrjumisel(tl II-154-155). Pandimärke kustutamisest ja lennuki võõrandamisest sai kaebaja teada 25.08.2003.a.(vt Tallinna Halduskohtu 21.09.2004.a. otsust, lk 2, viies lõik), kuid ei võtnud ikkagi ette ühtegi toimingut kahju tekkimise täielikult välistamiseks – ei esitanud Onako Eesti AS vastu pandilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, sealhulgas kahju hüvitamise nõudeid(aktsiaselts oli ju äsja saanud raha lennuki müügist); ei esitanud aktsiaseltsi vastu pankrotiavaldust, kuigi pankrotimenetluses oleks olnud võimalik nii lennuki müügilepingu tagasivõitmine kui ka nõuete esitamine Onako Eesti AS-i juhatuse liikmete vastu; ei esitanud nõudeid aktsiaseltsi juhatuse liikmete vastu; ei võtnud ette toiminguid lennuki väljanõudmiseks ostjalt seoses müügilepingu tühisusega ega esitanud nõudeid ka ostja OÜ Cosmotrade või lennuki valdaja AS-i Avies vastu. Lennuametil puuduvad täpsed andmed lennuki müügihinna suuruse ja tasumise tingimuste kohta, kuid kui Onako Eesti AS tegelikult ei saanud lennuki müügist raha või kui masin müüdi alla turuhinna, siis juhul kui kaebaja oleks esitanud pankrotiavalduse ja teavitanud pankrotihaldurit lennuki müügitehingust, oleks see ilmselgelt kaasa toonud tehingu tagasivõitmise või kehtetuks tunnistamise vastavalt PankrS-le. Kaebaja aga Onako Eesti AS-i pankrotimenetluses haldurile vastavat nõuet ei esitanud, seega puudus pankrotihalduril ka igasugune võimalus selgitada, kas esineb aluseid lennuki müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks, õhusõiduki müügist saadud võimalike rahaliste vahendite tagasivõitmiseks(kui saadud rahaliste vahendite arvelt rahuldati võlausaldajate nõudeid) või vastavate nõuete esitamiseks aktsiaseltsi juhatuse liikmete vastu, sest pankrotiotsusest nähtuvalt ei teadnud pankrotihaldur ei lennuki olemasolust ega ka selle müügist. Et kaebaja ei võtnud ette mitte ühtegi mõistlikku toimingut, mis oleks täielikult välistanud talle kahju tekkimise, tundub võimalik kokkumäng kaebaja ja Onako Eesti AS-i vahel kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigi vastu. Kaebaja loobus 2.02.2004.a. kõikidest oma nõuetest Onako Eesti AS-i vastu(lennuki müügi õiguse tekkimise tunnustamise nõue, müügi otsustamise nõue ja panditud õhusõiduki väljanõudmise nõue Onako Eesti AS-i valdusest lennuki müügiks) ega esitanud peale nimetatud kuupäeva mitte ühtegi nõuet ei aktsiaseltsi, tema juhatuse liikmete ega ka lennuki ostja vastu. Vastupidiselt kaebaja arvamusele ei välista äriühingu äriregistrist kustutamine äriühingu nõuete ja kohustuste edasikestmist. ÄS § 218 sätestab üheselt võimaluse täiendavaks äriühingu likvideerimismenetluseks peale äriühingu registrist kustutamist, mis tagab ka varasemate äriühingu nõuete ja kohustuste edasikestmise. Samale seisukohale on asunud Riigikohus 7.02.2005.a. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-
2. Kaebaja vastupidine väide on paljasõnaline. Seega oli ja on kaebajal võimalik algatada Onako Eesti AS-i täiendav likvideerimismenetlus ning nõuda lennuki tagastamist või kahjuhüvitist selle pahauskselt ostjalt. Seoses nõuetest loobumisega(arvestades siinjuures ka pandilepingu p 8.2) polnud kaebajal alates 2.02.2004.a. enam õigust nõuda lennuki müüki ja lennuki väljanõudmist müügiks. Nimetatud nõuetest loobumise tõttu pole kaebajal alates 2.02.2004.a. enam mitte mingit õiguslikku alust esitada kahju hüvitamise nõudeid(sh Lennuameti vastu) seoses võimaluse kaotusega rahuldada oma nõue lennuki müügi arvelt - sest kaebaja on loobunud pandipidaja õigusest nõuda lennuki 8 müüki. Kaebaja pole ka ühelgi ajahetkel juhtinud Lennuameti tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. Juba ainuüksi eeltoodud põhjustel tuleks RVS §-de 7 lg 1, 13 lg 1 p 4 ja VÕS § 139 lg 1 , 2 alusel jätta kahjuhüvitis Lennuametilt välja mõistmata, sest kaebaja laskis ise oma tegevusetusega endale kahju tekitada, kuigi oleks saanud õiguskaitsevahendite rakendamisel endale kahju tekkimist täielikult ära hoida. Väär on kaebaja seisukoht, et Onako Eesti AS-l puudusid seaduslikud alused pandilepingu tühistamiseks TsÜS § 92(eksimus) ja § 94(pettus) alusel. Kaebaja on lepingut sõlmides tegutsenud hea usu põhimõtte(TsÜS § 138) ja heade kommete(TsÜS § 86) vastaselt, omandades oma ebaausa käitumisega õigusi, mida ta ausa käitumise korral poleks saanud. Kui isik võtab vastu tagatised ja pärast seda leiab, et need on ebapiisavad selleks, et varem tekkinud majandussuhteid jätkata, siis ebapiisavat tagatist vastu võttes on ta vastuollu läinud tsiviilõiguste heas usus teostamise põhimõttega. Samuti on vastuolus hea usu põhimõttega selliste tagatislepingute kehtivuse tunnustamise nõuded. Kui esitatud tagatised on ebapiisavad, ei saa neid ebapiisavas osas vastu võtta ja esitada nõudeid ebapiisava tagatise realiseerimiseks – võlgnevuse tagatiseks. Kaebaja on pandilepingut sõlmides käitunud sõnamurdlikult ja sisuliselt petnud Onako Eesti AS-lt välja pandilepingust tuleneva tagatise. Samale seisukohtale on asunud ka arbiter Jüri Leppik 30.06.2004.a. arbitraažikohtu otsusele lisatud eriarvamuses. Kuna kaebaja loobus 2.02.2004.a. oma nõudest, lõpetas arbitraažikohus selles asjas menetluse(tl I-149-162). Seega on pandileping tühistatud Onako Eesti AS avalduse alusel ning tühisel tehingul pole algusest peale õiguslikke tagajärgi(TsÜS § 84 lg 1). Pandilepingu tühisuse korral pole kaebajal ka pandipidaja staatust ja seega pole vaja tema nõusolekut ei pandimärke kustutamiseks ega ka lennuki võõrandamiseks, tühise lepingu alusel ei saa esitada nõudeid lepingu täitmiseks, sealhulgas nõuet riigi vastu kahju hüvitamiseks. HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varem jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Selle sätte järgi toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon, otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 31.10.2007.a. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07 p
3. Jõustunud kohtulahendi resolutsiooniga haldusasjas nr 3-372/2004 pole tuvastatud registri õigustloovat tähendust, vaid üksnes Lennuameti toimingute õigusvastasus. Tõendamata on väidetava kahju suurus ja olemasolu, kaebaja on esitanud vaid väidetava Stockholmi kaubanduskoja vahekohtu instituudi 19.03.2004.a. otsuse nr 078/200, mille osas pole aga selge, kas selline otsus on üldse tehtud(vaja esitada otsuse originaal, koos apostilli ja vandetõlgi poolt koostatud tõlkega), kas see on jõustunud ja kas seda otsust tunnustatakse ka Eesti Vabariigis. Usaldusväärselt on tõendamata, kas väidetava Swonco Swedish Oil AB pankrotihalduri 15.
4. 2006.a. kirjas toodud võlg eksisteerib ka praegu, kas Rolf Abjörnsson on ikka Swonco Swedish Oil AB pankrotihaldur ning kas ta on pädev vastava kinnituse ja hinnangu andmiseks võimalike summade laekumise/mittelaekumise kohta. Nõude suuruse arvestamisel tuleb kasutada Eesti Panga kurssi Stockholmi kaubanduskoja vahekohtu instituudi otsuse tegemise päeva 19.03.2004.a. kurssi, mis oli 12,
5. Kaebaja pole tõendanud, et Swonco Swedish Oil AB võlg 37 801 321,12 USD eksisteerib ka praegu. Swonco Swedish Oil AB kohustuste täitmine oli tagatud kaebaja ja Onako Eesti AS vahel sõlmitud käendus- ja pandilepinguga. Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada(VÕS § 145 lg 1). Tulenevalt sellest, et kaebaja peab tõendama kahju tekkimist ja kahju suurust ning et tegemist on solidaarvastutusega, peab kaebaja andma teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta. 9 Tõendamata on lennuki turuväärtus. Pandipidajal pole seoses pandieseme realiseerimise võimaluse kaotusega võimalik nõuda suuremat kahju, kui oli pandieseme turuväärtus. Lennuki turuväärtus tuleb leida selle hetke seisuga, mil kaebajal oli reaalselt ja õiguslikult võimalik õhusõidukit realiseerida. 20.03.1998.a. kapitalirendilepingu nr 5316 järgi oli lennuki hinnaks 4 800 000.- USD, mis tähendab, et pandilepingu sõlmimise ajal 1.08.2002.a. ei saanud see mitte kuidagi ületada Lennuameti pakutud hinnangulist väärtust 2 944 120 USD ehk 40 628 856 kr, mis on toodud pandilepingu sõlmimise aja 1.08.2002.a. seisuga, aastaks 2004.a.(eeldusel, et pandileping on kehtiv, polnud kaebajal õigust pandieset nõude tagatisena realiseerida enne 19.
6. 2004.a., kui aga Stockholmi kaubanduskoja vahekohtu instituudi otsus jõustus hiljem, siis tuleb arvestada hilisemat kuupäeva) on lennuk kaotanud oma väärtusest veel vähemalt 742 352 USD(tl I-206, II-84). Seega oli 2004.a. seisuga lennuki turuväärtus maksimaalselt 2 201 768 USD eeldusel, et masin oli sel ajal ka täielikult sõidukorras, mis on kaebaja poolt tõendamata. Ühtlasi tuleb vastavalt VÕS §-le 127 lg 5 lennuki võimalikust turuväärtusest ja seega ka kaebaja väidetavast kahjust maha arvestada kõik kaebaja poolt säästetavad kulud, sealhulgas lennuki müügikulud, Eestisse toimetamise kulud, võimalikud remondikulud(müügilepingu p 2.2.3 järgi vajas ta remonti), lennujaamamaksud, kütus jne. Lennuki tegelikku turuväärtust saab aga hinnata vaid eriteadmistega isik ning pooltel sellised eriteadmised puuduvad. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab RVS(§ 1 lg 1). Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega(§ 7 lg 1). Selles sättes sisaldub ka põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel, mis tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult. Vastavalt RVS §-le 12 lg 1 on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevuse või tegevusetusega kahju tekitati. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et Lennuameti toimingud kõnealusele lennukile registris kaebaja kasuks seatud pandimärke kustutamisel, lennuki omaniku vahetuse registreerimisel ning lennuki kustutamisel registrist on õigusvastased - selle üle vaidlust enam olla ei saa. Vaidlus käib selle üle, kas nimetatud õigusvastaste toimingutega on Lennuamet põhjustanud kaebajale kahju. Selle kohtuasja lahendamisel võib kohus anda vaidluse korral asjaoludele teistsuguse hinnangu kui andsid Tallinna Halduskohus 21.09.2004.a. otsuses nr 3372/2004 ja Tallinna Ringkonnakohus 23.05.2005.a. otsuses nr 2-3/347/
7. 1.09.2006.a. jõustunud HKMS § 17 lg 1 redaktsiooni kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Sama põhimõte kohaldus ka varem, kuigi kuni 31.08.2006.a. kehtinud HKMS § 17 redaktsioon sätestas, et asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Riigikohtu halduskolleegium on otsustes nr 3-3-1-47-02 ja nr 3-3-1-94-04 sedastanud, et HKMS § 17 sõnastusest ei tulene, et halduskohus oleks teises protsessis tuvastatud asjaoludega pöördumatult seotud. Osundatud sätet tuleb mõista nii, et kui ühes protsessis on mingid asjaolud juba tuvastatud, siis pole neid halduskohtumenetluses vaja enam täiendavalt tuvastada, vaid need asjaolud võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Kui aga protsessiosalised on sellised asjaolud siiski vaidlustanud või tekib halduskohtul endal kahtlus nende suhtes, siis võib halduskohus uurimisprintsiibist tulenevalt sellised asjaolud ka ümber hinnata. Riigikohus nentis, et kuigi HKMS § 17 niisuguse tõlgendamise tõttu võib tekkida olukord, kus kohtute poolt tuvastatud asjaolud on vastandlikud, ei tähenda see siiski, et üks või teine kohtulahend oleks ainuüksi sellepärast ebaõige. Erinevaid kohtumenetlusi reguleerivad erinevad seadused ja põhimõtted ning osa teavet 10 võib ilmneda hiljem toimuva kohtumenetluse ajaks. Seetõttu ongi paratamatu, et erinevatel alustel ja erineval ajal toimuvad kohtumenetlused võivad anda erinevaid tulemusi. Käsitletavas kohtumenetluses pole tõendamist leidnud, et pandimärge kustutati registrist 30.06.2003.a. Seda on küll märkinud Lennuametit varem esindanud advokaadid haldusasjas nr 3372/2004 esitatud apellatsioonkaebuses ja praeguses kohtumenetluses 4.09.2006.a. esitatud seletuses, kuid need märkused ei põhine tõenditel ning on seetõttu käsitatavad üksnes nende advokaatide arvamusena. Esindaja arvamus ei ole aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 229 tulenevalt tõend. Lennuametist väljastatud dokumentide järgi pandimärke kustutamise täpset kuupäeva kindlaks teha pole võimalik, sest registri elektroonilisse kanderaamatusse märke kustutamise aega eraldi ei märgitud ning see puudub ka paberile kantud pandilepingute nimekirjas(haldusasja nr 3-372/04 tl 63-66; tl II-145). Kohus ei nõustu aga ka vastustaja praeguse esindaja järeldusega, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003.a. määrus saabus Lennuametisse 9.07.2003.a., siis ei saadud ka pandimärget varem kustutada. Põhimõtteliselt on võimalik, et asjast huvitatud isik Onako Eesti AS viis juba enne 9.07.2003.a. ise selle määruse Lennuametisse ning laskis märke kustutada. Kohtu arvates võib lugeda tõendatuks, et pandimärge kustutati ajavahemikus 30.
8. 16.07.2003.a. Tegelikult pole pandimärke kustutamise kuupäeval selles vaidluses mingit tähtsust, sest pandileping märke kustutamise ajal enam ei kehtinud. 12.12.2002.a. koostas Onako Eesti AS avalduse, milles teatas TsÜS §-dele 90 lg 1; 92 lg 1, 2, 3 pp 1 ja 2; 94 lg 1, 2, 3; 98 lg 1 tuginedes kaebajale, et tühistab täies ulatuses 19.07.2002.a. sõlmitud käenduslepingu ja 1.08.2002.a. sõlmitud õhusõiduki pandilepingu(tl II-53-58). Tulenevalt TsÜS §-dest 90 lg 1; 92 lg 1, 2, 3 pp 1 ja 2; 94 lg 1, 2, 3 võib seaduses sätestatud korras tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse ja/või pettuse mõjul; sellisel viisil tühistatud tehing on algusest peale kehtetu. Aktsiaselts põhjendas lepingute tühistamist sellega, et omas nende sõlmimise ajal asjaoludest ebaõiget ettekujutust, mille põhjustas kaebaja poolt eksitava info edastamine või info varjamine. Kaebajaga saavutati suuline kokkulepe, et ta ei alusta Swonco Swedish Oil AB vastu võlgnevuse tagasinõudmiseks kohtumenetlust, vaid vaidlus lahendatakse rahumeelsel teel, naftatarned jätkuvad ja Swonco Swedish Oil AB võlgnevus kaebaja ees kustutatakse 3 aasta jooksul kaebaja, Onako Eesti AS ja Swonco Swedish Oil AB vahelise koostöö käigus tekkiva kasumi arvel. Kaebaja aga esitas juba 18.07.2002.a.(1 päev enne käenduslepingu sõlmimist) Swonco Swedish Oil AB-le pretensiooni, nõudes viivitamatult 20 milj. USD tasumist ning 7.08.2002.a. esitas nimetatud äriühingu vastu hagi Stockholmi KaubandusTööstuskoja Arbitraaźikohtule. Avalduse kohaselt poleks Onako Eesti AS sõlminud käendus- ja pandilepingut, kui oleks teadnud kaebaja pahatahtlikust kavatsusest katkestada koostöö ja pöörduda kohe peal lepingute sõlmimist Swonco Swedish Oil AB vastu arbitraaźikohtusse. Vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teine pool tehingu tühistamisega ei nõustu, peab ta tehingu kehtivuse tuvastamiseks pöörduma kohtusse. Kaebaja kinnitusel sai ta Onako Eesti AS-i avalduse kätte 27.12.2002.a.(tl II63). Kaebaja pöördus küll 19.02.2003.a. EKTK Arbitraaźikohtusse hagiavaldusega Onako Eesti AS-i vastu, milles palus tunnustada kõnealuste käenduslepingu ja õhusõiduki pandilepingu kehtivust, täiendades hagi 26.05.2003.a. nõuetega tunnustada kaebaja müügiõiguse tekkimist vaidlusalusele lennukile pandilepingu alusel ning otsustada lennuki müük kaebaja nõude rahuldamiseks Swonco Swedish Oil AB vastu(tl II-50-72). Kuid 2.04.2004.a. loobus kaebaja kõikidest nõuetest Polaster Holding AS-i(Onako Eesti AS-i) vastu nimetatud isiku lõppemise tõttu, mistõttu arbitraaźikohus oma 30.06.2004.a. otsuses nende nõuete üle ei otsustanud(tl I-149-162). Kuna jõustunud kohtuotsusega pole kõnealuste lepingute kehtivust tuvastatud, tuleb nii pandikui ka käendusleping lugeda tühistatuks Onako Eesti AS-i 12.12.2002.a. avalduse alusel ning kuivõrd tühistatud lepingud on algusest peale kehtetud, siis ei saanud pandimärke kustutamine Lennuameti poolt kaebajale mitte mingisugust kahju põhjustada. 11 Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 102 052 kr õigusabikulusid. Kohus leiab, et taotletud menetluskulud on asja keerukust ja kestust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kohtunik: D.Maastik 12