← Eesti

2-08-21242/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 15.jaanuaril 2009.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-21242 Tsiviilasi LL hagi TU vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 80.775.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: LL (i.k. xxx, elukoht xxx), Kostja: TU (i.k xxx, elukoht xxx) esindajad Kostja lepingulised esindajad K Korsten ja A Kuningas Asja arutamine

  1. detsembril 2008.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Välja mõista TUlt elatusraha tema tütre LU, sünd xxx.a., ülalpidamiseks LL kasuks perioodi 28.05.2008.a. kuni 14.01.2009.a. eest kokku summas 10.125.- ( kümme tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni ja alates 15.01.2009.a. 4350.- (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Menetluskulude jaotamine.
  4. Jätta TU menetluskuluks olev tema esindajate kulu 51,50 % ulatuses LL kanda ja 48,50 % ulatuses TU kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vaidlustamata asjaolud.
  5. Poolte kooselust sündis xxx.a. tütar LU. .
  6. Poolte kooselu lõppes .
  7. Laps elab koos emaga.
  8. Kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks hagejale elatist alates poolte lahkuminekust 700.krooni nädalas. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused. 5.. Hageja palus kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 8975.- krooni kuus.. Eelmenetluse käigus vähendas hageja hagetavat elatist kuni 6000.- kroonini kuus, kuid palus välja mõista elatise summas 7080.- krooni kuus kuna ta peab maksma saadavalt elatiselt ka tulumaksu.. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 21.veebruarist 2008.a., s.o. tagasiulatuvalt enne nõude kohtusse esitamist ehk siis päevast mil poolte kooselu lõppes. 6.. Hageja väitis hagiavalduses, et kulutused lapsele on kordi suuremad kui lapse isa on olnud lapsele nõus maksma. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 10.679.- krooni ning nimetatud summa koosneb kulutustest eluasemele (üür + muud kulud) summas 1761.krooni, kulutustest toidule ja hügieenile 3775.- krooni, kulust transpordile 1000.- krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele summas 923.- krooni, kulutusest lasteaiale ja lapsehoidjale kokku 5260.- krooni. Kohtuistungil selgitas hageja, et allüürileping E S on hagejal lõpetatud, hageja üürib käesoleval ajal elamispinda M L , kes on tema hea tuttav ja kuna hagejal raha üüri tasumiseks ei ole, siis käesoleval ajal ta üüri ei maksa. Samuti selgitas hageja kohtuistungil, et poolte alaealist last aitab käesoleval ajal hoida hageja ema, kuid kuna hageja soovib anda oma emale ka vahepeal vaba aega, viib ta lapse keskmiselt 3 korda nädalas kolmeks tunniks päevahoidu, kus tunnitasu maksab 35.- krooni.
  9. Hageja sissetulekuks oli tema väidetel hagi esitamise ajal ja hageja AS-is E A töötamise ajal 15.000.- krooni kuus. Kohtuistungi toimumise ajaks oli hageja oma töölepingu AS-is E A peatanud seoses lapsehoolduspuhkusel viibimisega ja tööle asunud OÜ-sse D , kus tema palga suuruseks kuus on hageja väidetel 5500.- krooni.
  10. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, töölepingu muutmise kokkuleppe AS-is E A , töölepingu mis hagejal on sõlmitud D OÜ-ga, eluruumi üürilepingu, mis oli sõlmitud Z V ja E S vahel, Z V esitatud Lk

(6)2 arved AS-st Eesti Energia ja KÜ-st XXX, Z V esitatud küttearve, päevahoiuteenuse osutamise lepingu OÜ Päevahoid ja LL vahel, väljatrüki N S OÜ hinnakirjast, ostutšekid kauplustest, kinnistusraamatu väljavõtte, et hagejale kinnisvara ei kuulu, oma pangakonto väljavõtte perioodi 06.09.2005 – 06.11.2005.a. kohta, väljatrükid portaalist www.orkut.com kostja poolt väidetavalt korraldavate pidude kohta ning kriminaalmenetluse lõpetamise määruse LL suhtes. . Kostja vastuväited ja põhjendused.
  1. Kostja ei tunnistanud oma kirjalikus vastuses hagile tema vastu esitatud elatisenõuet, sest kostja väidetel hakkas ta hagejale maksma lapse ülalpidamiseks elatusraha 700.- krooni nädalas 12 päeva möödudes pärast poolte kooselu lõppemist ja on teinud seda kuni käesoleva ajani. Lisaks sellele on kostja ostnud lapsele ka riideid ning kindlustanud last kõige vajalikuga kui laps viibib tema või kostja vanemate juures. Kostja on nõus maksma lapsele elatist 3630.- krooni kuus.
  2. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutused transpordile, lasteaiale ja eluasemekuludele on põhjendamatud, sest laps ei käi lasteaias, kostja ei pea hagejale kinni maksma tema auto kütusekulu ning eluasemekuluks olevat üüri ei pea kostja samuti lapse elatusrahana hagejale hüvitama.
  3. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema töötasu suuruseks AS-is EA on hagi kohtus läbivaatamise ajal 50.000.- krooni, kuid kostja väidetel võib see õigepea väheneda 30.000.kroonini kuus. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et kostja maksab elatist ka oma vanemale pojale KHU 2900.- krooni kuus.
  4. . Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja väljavõtte kinnisvaraportaalist möbleeritud üürikorteri üüri suuruse kohta, oma patsiendikaardi, LU tervisekaardi väljavõtte, tõendi, et LL tööleping AS-is EA on peatatud ning ostutšekid kauplustest, mis tõendavad, et kostja on samuti ostnud lapsele kauplustest asju. Kohtuotsuse põhjendused.
  5. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud poolte poolt käesolevas vaidluses olevaid asjakohaseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  6. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
  7. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, sest kohtuotsuse p-s 14 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 10.679.- krooni. Lk
(6)3 Kostja on seisukohal et hageja poolt lapse ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud ja ei vasta laste tegelikele vajadustele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on hagiavalduses näidanud lapse ülalpidamiskulud suurematena kui need tegelikult on või põhjendatud oleks. Arvestades asjaoluga, et poolte laps on alles saanud kahe aastaseks ning hinnates poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid (ostutšekke, väljatrükki laste päevahoiu tasu suuruse kohta) ja ka poolte poolt kohtuistungil antud seletusi, leiab kohus, et põhjendatud kuluks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi summasid: - eluasemekulu 500.- krooni. Kohus on seisukohal, et lapse eluasemekulude hulka saab arvestada üksnes kulutusi kommunaalteenustele, s.o. vee, elektri, kütte vmt ostmiseks tehtavaid kulutusi, mis sõltuvad eluruumis elavate isikute arvust, mitte aga üürisummat, mida hageja peaks tasuma üürileandjale sõltumata sellest kas hageja elab eluruumis üksi või koos lapsega. Käesoleval juhul kinnitas hageja pealegi kohtuistungil, et eelmine allüürileping on tal lõppenud ja käesoleval ajal ta üüri maksnud ei olegi; - söögiraha – 2000.- krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Eesti Vabariigis ning ka seda, et laps vajab igapäevaselt täisvöäärtuslikku toitu, samuti puuvilju, juurvilju, ning maiustusi, on 2000.- krooni piisav summa, millega on võimalik laps kõige eeltooduga vajalikus ulatuses kindlustada. Nimetatud summa põhjendatust tõendavad ka hageja poolt esitatud ostutšekid; - hügieenitarvete ostmiseks tehtavaid kulutusi summas 300.- krooni. Hageja kohtuistungil väidetu kohaselt lapsele enam mähkmeid nii palju ei kul kuo varemalt, samas on vaja osta aga lapse pesu pesemiseks spetsiaalseid pesuvahendeid, samuti seepe, šampoone jne; - transpordikulu 500.- krooni. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa on piisav, et hagejal oleks võimalik sõidutada last ema juurde, kes aitab poolte ühist last hoida, samuti päevahoidu, kus laps käib hageja väidetel kolmel korral nädalas; - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavaid kulutusi summas 600.- krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades asjaoludega, et väike laps kasvab kiiresti, et last tuleb riietuda vastavalt aastaajale ja kliimale ja et riiete ja jalanõude hinnad on olnud viimastel aastatel pidevas kasvutendentsis. Nimetatud summa põhjendatust kinnitavad ka hageja poolt esitatud ostutšekid; - lapse hoidmise kulu päevahoius summas 1470.- krooni. Nimetatud summat peab kohus piisavaks arvestades asjaoluga, et laps viibib hageja väidetel päevahoius keskmiselt kolmel päeval nädalas a`3 tundi , kusjuures tunnihind lapse hoidmisel maksab 35.- krooni nagu väitis hageja ja mida kinnitab ka hageja poolt esitatud väljatrükk N OÜ hinnakirjast. Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 5370.- krooni. . 16. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord ning kuidas jaotada lapse ülalpidamiskulude kandmine poolte vahel. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised tõendid: Lk
(6)4 - dokumentaalne tõend, mis kinnitab, et hageja tööleping OÜ-s EA on peatatud seoses hageja lapsehoolduspuhkusel viibimisega; - hageja palgatõend OÜ-st D selle kohta, et tema keskmise palga suuruseks kuus nimetatud äriühingus oli 2008.a. septembris – oktoobris 6335,50 krooni; - kostja omaksvõtt, et tema palga suuruseks kuus oli hagi esitamisel ja kohtuistungi toimumise ajal 50.000.- krooni, mida TsMS § 231 lg 4 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades eelpoolnimetatud tõenditega ja kostja omaksvõtuga, loeb kohus tõendatuks, et kostja palk on ligi 8 korda suurem kui hageja palk. Arvestades eelpoolnimetatud asjaoluga, samuti sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ning tulumaksu suuruseks eelmisel aastal ja käesoleval ajal on tulumaksuseaduse § 4 kohaselt 21 %, tuleb jätta poolte alaealise lapse ülalpidamiskulust 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja kanda. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et kostja on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidakma ka oma teist alaealist last KHU, on kostjal piisavalt hea varanduslik olukord ja kostjalt kuulub hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele kuus 4350.- krooni.
  1. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  2. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu on kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt, sest kostja hakkas hagejale elatist andma 700.- krooni nädalas 12 päeva möödumisel poolte suhete lõppemisest. Seega ei jätnud ta täitmata oma lapse ülalpidamiskohustust poolte suhete lõppemisel. Kuigi kostja poolt hagejale masktud elatis ei olnud nii suur kui kohus käesolevas lahendis kostjalt välja mõista otsustab, tuleb arvestada ka sellega, et kuni kohtuotsusega elatise väljamõistmiseni ei olnud hageja kohustatud saadavalt elatiselt maksma tulumaksu, pealegi leidis kohtuistungil kinnitamist, et poolte alaealine laps on 4-5 päeva kuus kostja juures ning kostja on ostnud lapsele ka riideid. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest nagu sätestab PkS § 70 lg
  3. Elatise väljamõistmisel alates elatisehagi esitamisest arvestab kohus aga kostja poolt makstud elatisega, mis arvestatuna 700.- krooni nädalas moodustab igakuise summana 3000.- krooni. Seega kuulub kostjalt perioodi 28.05.2008 (hagi esitamine) kuni 15.01.2008.a. (kohtuotsuse tegemine) täiendavalt väljamõistmisele elatis summas 10.125.- krooni /7,5 x 4350 = 32.625.-krooni (oleks pidanud maksma kohtuotsuse kohaselt) - 7,5 x 3000 = 22.500.- krooni (maksis arvestatuna 3000.- krooni kuus) ja alates kohtuotsuse tegemisest 4350.- krooni kuus. Lk
(6)5
  1. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata.. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata järgmised hageja poolt esitatud tõendid - eluruumi üürilepingu, mis oli sõlmitud Z V ja E S vahel, Z V esitatud arved AS-st Eesti Energia ja KÜ-st XXX, Z V esitatud küttearve ning seda põhjusel, et hageja ei kasuta üürilepingu alusel nimetatud eluruumi ning hageja ei ole tõendanud, et ta allüürilepingu alusel nimetatud eluruumi kasutanud ongi, hageja pangakonto väljavõtte perioodi 06.09.2005 – 06.11.2005.a. kohta kuna see ei puuduta vaidlusalust perioodi, väljatrükid portaalist www.orkut.com kostja poolt väidetavalt korraldavate pidude kohta ning kriminaalmenetluse lõpetamise määruse LL suhtes, sest need tõendid ei ole asjakohased tõendid elatisehagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Kostja poolt esitatud tõenditest jätab kohus arvestamata tõendi kinnisvaraportaalist möbleeritud üürikorteri üüri suuruse kohta, kostja patsiendikaardi ja LU tervisekaardi väljavõtte, sest need tõendid ei ole asjakohased tõendid elatisehagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel.
  2. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtuväliste menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lõikes 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jaotada kostja kohtuvälised menetluskulud – kostja esindajakulud - võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 48,50% ulatuses, tuleb kostja esindajakulust 51,50% jätta hageja kanda ja 48,50% jätta kostja enda kanda.
  3. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas esialgselt hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 8975.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 80.775.krooni. Kohtunik: Lk
(6)6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.