← Eesti

2-07-45384/7

2-07-45384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei ka

§-le 69 vastava tahteavalduse enne üürilepingu tähtaja möödumist, selleks et välistada üürilepingu pikenemine.

§ 69

lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.

§ 69

lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

  1. Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad 30.11.
  2. a kostjatele teate, milles informeerisid kostjaid, et nad ei soovi üürilepingut tähtaja saabumisel enam pikendada ning, et üürileping lõpeb 01.06.
  3. a. Teate postitas hagejate palvel Pindi Kinnisvarahaldus OÜ 12.12.
  4. a tähtkirjana AS Eesti Post kaudu. Tähtkiri saadeti hoiutähtaja möödumisel 15.01.
  5. a Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-le tagasi. 22.01.
  6. a saatis Pindi Kinnisvarahaldus OÜ VÖ teate uuesti. See tagastati hoiutähtaja möödumisel 08.02.
  7. a. Hagejate palvel saatis Pindi Kinnisvarahaldus OÜ VÖule teate kolmandat korda 27.02.
  8. a, ka selle kirja tagastas Eesti Post AS hoiutähtaja möödumisel 16.03.
  9. a (üürivaidl tl 28-40). Pindi Kinnisvarahaldus OÜ haldur HAnto pani nimetatud teate ka märtsis 2007 koos märtsikuu arvega VÖ postkasti. 15.05.
  10. a kostjatele edastatud pöördumises (üürivaidl tl 16) juhtisid hagejad veelkord kostjate tähelepanu asjaolule, et üürileping lõpeb 01.06.
  11. a. Pöördumise pani Pindi Kinnisvarahaldus OÜ haldur HAnto VÖ postkasti. 05.06.
  12. a esitasid hagejad kostjale VÖ eluruumi tagastamise nõude tähtkirjana. Kuna VÖ ei võtnud tähtkirja vastu, saatis AS Eesti Post selle hoiutähtaja möödumisel tagasi.
  13. Kohus on seisukohal, et hagejad on teinud kõik endast oleneva, et tagada kostjatele reaalne võimalus üürilepingu lõpetamise tahteavaldusega tutvuda. VÖ kinnitas 25.09.
  14. a Tallinna Üürikomisjoni istungil, et ta on ammu teadlik üürilepingu lõppemisest. Kostjad ei lahku hagejatele kuuluvast eluruumist, kuna soovivad linnalt kahetoalist korterit (üürivaidl tl 52). 19.

§ 69

lg-s 2 kohaselt tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kohus on seisukohal, et hiljemalt

  1. a märtsis olid kostjad hagejate tahteavaldusest teada saanud. Isegi juhul kui VÖ ei saanud passi kehtivuse lõppemise tõttu tähitud kirju kätte, edastati teade kostjatele 4 koos märtsikuu arvega lihtkirjaga. Märtsikuu arve on VÖ tasunud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et üürilepingu lõppemise teatest oli kostjatel samuti võimalik teada saada. Tunnistaja HAnto ütluste kohaselt pani ta üürilepingu lõpetamise teate koos märtsikuu üüriarvega VÖ kasutuses olevasse postkasti 22.03.
  2. a (tl 92).

§-le 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Vastavalt VÕS §-le 7 lg 1 loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus on seisukohal, eluruumi vabastamata jätmise mõistlikuks põhjuseks ei ole kostjate soov saada linnalt pakutava ühetoalise korteri asemel kahetoaline korter. Vaidlusalune eluruum tagastati endisele omanikule

  1. aastal. Kostjad on eluruumi üürimise taotlejana arvele võetud 29.05.
  2. a (tl 68). Kostjad on jätnud pika aja jooksul kasutamata neile seaduses sätestatud võimaluse taotleda Tallinna linnalt munitsipaal- või sotsiaaleluruumi. Kostjad ei pöördunud pärast üürilepingu tähtaja möödumist ka hagejate poole üürilepingu pikendamiseks VÕS § 326 lg 2 alusel. Kuna kostjad üürileandja poole seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei pöördunud, on kostjatel käesolevaks hetkeks see õigus lõppenud. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjatel õiguslik alus kasutada alates 01.06.
  3. a eluruumi XXXTallinnas.
  4. Kostjate vastuväite kohaselt on hagejate poolt kostjatele saadetud üürilepingu ülesütlemise teade VÕS 325 lg 5 tulenevalt tühine. Kohus kostjatega ei nõustu. VÕS § 325 reguleerib üürilepingu ülesütlemise formaalset korda juhul kui üürileping öeldakse üles ühepoolses korras. Käesolevas vaidluses lõppes leping tähtaja möödumisega. Seega ei peagi teates sisalduma ülesütlemise vaidlustamise kord tähtaeg. Üürnik saaks ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus juhul, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd vaidlusalune leping lõppes tähtaja möödumisega, ei saa see kohtu hinnangul olla vastuolus hea usu põhimõttega.
  5. Hagejad paluvad välja mõista VÖ’ult üüritud asja tagastamisega viivitamise eest kahjuhüvitis alates 01.06.
  6. a kuni asja tagastamiseni 484.80 krooni. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Kuna kostjate üürileping on lõppenud, siis puudub neil õigus asja kasutada ja vallata ning hagejate nõue on kohtu hinnangul põhjendatud..
  7. Vastavalt VÕS § 334 lg-le 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele. Kui üürnik asja ei tagasta, on üürileandjal õigus asi temalt välja nõuda. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 järgi on omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega on Vivo ja TÖ kohustatud lõpetama Tallinnas XXXasuva korteri nr 10 ebaseadusliku valduse, vabastama eluruumi seoses üürilepingu lõppemisega ning andma eluruumide valduse üle APile ja MTR’le. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejad on esitanud taotluse määrata otsuse täitmise viisiks eluruumist väljatõstmine, juhuks kui kostjad keelduvad eluruumi vabastamisest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
  8. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub VÖ väljamõistmisele hagejate menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 5 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.