§-s 960 lg 1 sätestatud tähtaeg nõude esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas laolepinguks võlaõigusseaduse (
) § 897 mõttes on 07.05.2002.a. sõlmitud leping või on laolepinguteks, millest tulenevatele nõuetele kehtib üheaastane aegumistähtaeg, poolte vahel sõlmitud kokkulepe konkreetse naftasaaduse hoidmiseks.
järgi on laoleping hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. Eelnevast tuleneb, et laolepingu sõlmimisega võtab hoidja endale kohustuse vallasasi ladustada ja tagada selle säilimine. Kohus on seisukohal, et laolepingust tulenevaid põhikohustusi saab aga hoidja täita ainult juhul, kui konkreetne vallasasi on temale hoidmiseks üle antud. Poolte vahel 07.05.2002.a. sõlmitud lepinguga ei andnud kostja hagejale asju hoiule. Nimetatud lepinguga leppisid pooled kokku hoiule andmise peamistes tingimustes, hoiule antava konkreetse vallasasja liik, kogus ja hoidmise aeg lepiti kokku jooksvalt. Kuna laolepingust tulenevaid põhikohustusi saavad pooled täita vaid juhul, kui konkreetne vallasasi on hoiule antud, siis leiab kohus, et laolepinguteks on
mõttes on poolte vahel sõlmitud kokkulepped diislikütuse hoiule andmiseks ajavahemikel 03.0503.06.2005.a. ja 01.03-31.03.2006.a. Eelnimetatud seisukoht juhindub ka
Võlaõigusseaduse § 906 lg 1 järgi laolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Tahtlikult või raske hooletusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Kohus osutab, et üldisest aegumistähtajast erandite kehtestamise üheks eesmärgiks on asjaolu, et konkreetse õigussuhtega seotud asjaolude tõendamine võib olla aja möödudes keerukam kui teistel juhtudel.
§-ga 906 lg 1 ei ole kooskõlas hageja seisukoht, et kuna poolte vahel 07.05.2002.a. leping ei ole lõppenud, siis ei ole aegunud ka erinevatel ajavahemikel kostjale kuulunud eri liiki ja koguste naftasaaduste hoidmisest tulenevad nõuded. Kohus leiab, et hageja juures olid 03.05-03.06.2005.a ja 01.03-31.03.2006.a. asjad hoiul erinevate laolepingute järgi ning lepingud lõppesid 03.06.2005.a. ja 31.03.2006.a.
lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemise päevast. Kuna hageja esitas hagi kohtusse 12.06.2008.a. on hageja nõuded nimetatud laolepingute järgi aegunud. Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, ning sellest tulenevalt on aegumistähtaeg pikem. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Võlaõigusseaduse (
) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust.
kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud
lg s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. 3 Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda hageja poolt esiletoodud asjaolusid automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada seetõttu pikendatud aegumistähtaega. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Peale nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmist. TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja on esitanud aegumise väite ja asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis leiab kohus, et hagi tuleb nii põhinõude kui viivise osas jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kostja ja 3. isiku kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.