← Eesti

2-08-60240/21

Obsah (5)§ 22§ 24§ 21§ 23§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-60240 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 11.septe

) § 21 mõttes. Kuni 1988 töötas hageja K. P. XXXXXXXXXXXX. 1988 hageja invaliidistus ja alates sellest ajast on olnud invaliidsuspensionär. Käesoleval ajal on hagejal raske puue ja ta saab igakuuliselt pensioni 2920 krooni ning lisaks puudega tööealise inimese toetust 560 krooni. Muud sissetulekud hagejal puuduvad. Hagejal puudub arvestatav kinnis- ja vallasvara. Hagejale kuulub korter XXXXXXX, XXXXX X-XX, kus ta elab. Abielu ajal liisinguga muretsetud sõiduauto on kostja kasutuses ja kostja tasub selle eest igakuiseid liisingumakseid. Kostja varaline seisund võimaldab hagejale kui abikaasale ülalpidamist anda. Kostja töötab töölepingu alusel AS-s M. XXXXXXXXXXXXXXX ja tema töölepingujärgne põhipalk on 14 000 krooni kuus. Lisaks makstakse kostjale lisapalka, lisatasu ja preemiat. Kostjal ei ole ülalpeetavaid, tal ei ole tasuda pangalaenusid ja puuduvad muud arvestatavad koormatised. Pooled olid abielus üle 25 aasta. Arvestades asjaolu, et kostjal puudusid abielu vältel etteheited hagejale kui abikaasale perekonna majandamise, laste kasvatamisel ja muudes küsimustes, on käesoleva elatise nõue igati õigustatud. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 3000 krooni kuus. Kostja vaidles hagile vastu. Kooselu hagejaga lõppes 2008 suvel kui kostja lahkus hageja juurest. Sellest ajast ei ole poolte vahel ühist majapidamist. Kostja elab üüritud korteris. Tegelikult poolte vahelised suhted ei olnud püsivad ja selged juba ammu. Hagejale kuulub korteriomand XXXXXXX, XXXXXXXX XX-X. See on välja üüritud ning hageja saab üüri 1800 krooni. Kostjal on kohustusi AS Swedbanki, AS Hansa Liising Eesti, AS Big Pank ees. Alates 24.11.2008 peatas AS M. oma tegevuse, teatades kõikidele töötajatele, et tööd peatatakse määramata ajaks. Käesoleval ajal kostja ei oma sissetulekut. Hageja käitumine abielus oli vääritu. Hageja kuritarvitab alkoholi. Alkoholijoobes ta skandaalitses tihti, alavääristas, mõnitas ning rääkis negatiivselt kostjast nii kodus kui ka teiste isikute ees. Kostja varaline seisund ei võimalda tal ennastki ülal pidada. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A. L.lt välja elatise 1000 krooni kuus alates 18.09.2008 N. L. kasuks. Menetluskulud jäid poolte andi kanda. Asja lahendamisel lähtus maakohus

§-dest 21, 22, 23 lg 1 ja

  1. Kohus tuvastas, et poolte abielu registreeriti 04.02.
  2. Hageja on tõendanud, et tema igakuine sissetulek on 2856,10 krooni, ta on töövõimetu 80% ning ta invaliidistus abielu ajal. Hagejale kuuluvast konto väljavõttest nähtuvalt on hageja tasunud ajaperioodi 01.01.2008-10.09.2008 korteriomandi XXXXXX, XXXXX X-XX kasutatud elektri eest AS-le Eesti Energia summas 2613,90 krooni, AS-le Elion Ettevõtted summas 2336,45 krooni, AS-le Elisa Eesti summas 4115,55 krooni, OÜ-le Minu Vara summas 14 639,45 krooni. Hageja igakuine keskmine makse elektri ja kommunaalkulude eest on 2156,66 krooni. AS-le Elion Ettevõtted ja AS-le Elisa Eesti tehtud maksed on väga suured, need ei ole hädavajalikud väljaminekud ning kostja 2

(5)ei pea hageja ülisuuri telefoniarveid hüvitama. Kulutus toidule 1500 krooni kuus on minimaalne ja mõistlik kulutus. Arvestades asjaolu, et hageja on töövõimetu 80%, on mõistlik, et ravimitele kulub 450 krooni kuus. Seega on hageja kulutused kuus kokku 4106,66 krooni. Hageja omab korteriomandit XXXXXXX, XXXXXXXX XX-X. Kostja ei ole tõendanud, et hageja saaks eelnimetatud korteriomandi üürimise eest tasu. Ülejäänud vara, sh korteriomand XXXXXXX XXXXX X-XX, on ühisvara. Eeltoodust tulenevalt on hageja abivajav isik. AS M. 02.12.2008 tõend tõendab, et tööandja ei ole võimeline töötajaid tööga kindlustama, kuid kostja ei ole esitanud tõendit, et tööleping oleks temaga lõpetatud. Ajaperioodi eest, mil tööandja ei kindlusta töötajat tööga, peab tööandja maksma siiski töötajale töötasu. Kostja AS Hansapanga kontode väljavõtetest nähtub, et kostja on saanud alates 01.01.2008 töötasu 11 245 krooni kuus ning on ka teisi sissetulekuid. Seega on väär kostja väide, et temal sissetulek puudub. Kostja kontode väljavõtted näitavad, et lisaks põhitööle teeb kostja lisatöid (ta on ehitaja). Kostja väitel aitab teda tütar. Samas ei saa usaldusväärseks pidada kostja väidet, et ta elatub tütre poolt antavast abist, kes toetab kostjat kümnete tuhandete kroonidega, kuid hagejale ei anna sentigi. Kostja esitatud lepingutest nähtub, et kostja tasub igakuiselt auto liisingut, mööbli ostmiseks võetud laenu, tolmuimeja järelmaksu. Peale rahaliste kohustuste rahuldamist jääb kostjale igakuiselt kätte 3047 krooni. Autot kasutab käesoleval ajal kostja. Kõik need rahalised kohustused on poolte abielu ajal võetud kohustused. Poolte abielu lahutati 2008 lõpus ning pooltel tuleb jagada ühisvara, sh abielu kestel võetud rahalised kohustused. Kostja sõnul üürib ta korterit, kuid AS M. tõendist nähtub, et XXXXXX-XXXXXX asuv korter on tööandja vara ning kostja ei ole tõendanud üüri tasumist. Eeltoodust tulenevalt on kostjal võimalus hagejat rahaliselt toetada. Kostja seletuse kohaselt on hageja abielus olles vääritult käitunud. Tunnistaja T. G. tõendas, et hageja on tasakaalutu, hüsteerik, kuritarvitab alkoholi. Wismari Haigla AS haigusloost nähtus, et hageja on korduvalt olnud ravil alkoholi sõltuvusega. Hageja on selgitanud oma alkoholi kuritarvitamist sellega, et kostjal on lähedased suhted juba 3 aastat tunnistaja T. G.iga ning südamevalust ta tarvitas liigselt alkoholi. Tõendite kohaselt on viimased 3 aastat hageja tõesti tarvitanud liigselt alkoholi, kuid poolte abielu kestis 25 aastat. Hageja lapsendas kostja 6-kuuse tütre ning on kasvatanud ta täisealiseks koos kostjaga. Tunnistaja E. S. ütlustest kohaselt tunneb ta hagejat juba 20 aastat. Hageja ja kostja on käinud koos aiamaal ning hästi läbi saanud. Tunnistaja ei ole hagejal alkoholi probleemi täheldanud. Tõenäoliselt tarvitas hageja alkoholi liigselt viimastel aastatel seetõttu, et kostjal tekkis sellel ajal lähedane suhe T. G.iga. Kostja ja T. G. hakkasid koos elama 2008 detsembrist koheselt peale nende eelmiste abielude lahutamist. Seega hageja kurbus on mõistetav. Samuti omab tunnistaja T. G. huvi hagejat kritiseerida, kuna ta on nüüd kostja elukaaslane. Mitte kogu abielus oldud aja, s.o 25 aastat, ei ole hageja käitunud vääritult. Väljavõttest karistusregistrist nähtub, et kostja on kahtlustatav KarS § 121 järgi, kuna ta 23.09.2007 alkoholijoobes lõi hagejat lahtise käega näo piirkonda. Seega ka kostja on vääritult käitunud. Kuna hageja on abielu viimastel aastatel tarvitanud alkoholi liigselt, sellest johtuvalt on olnud riide ja tülisid kostjaga, siis kohus vähendas hageja taotletavat elatist 1000 kroonini kuus. Hageja sissetulekud kokku oleksid siis Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga piires ning hageja peab suutma end ära majandada. 20% ulatuses on hageja ka töövõimeline. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus A. L. palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega jätta hageja nõue rahuldamata. Maakohus on otsuse tegemisel vääralt kohaldanud

§ 22lg 1 ning § 24 p 1 ja 2, ebaõigesti tuvastanud olulisi asjaolusid, mis on viinud väära kohtulahendini. Menetluskulude jaotamist kostja ei vaidlusta. 3

(5)Maakohus on õigesti tuvastanud et hageja on 80% töövõime kaotanud isik ning et tema invaliidsuspension ja sotsiaaltoetus vastavad maakohtu tuvastatud suurustele. Samas on hagejal märkimisväärne lisasissetulek XXXXXX, XXXXXXXX XX-X üüritulu näol. Korteri väljaüürimine on tasuline ja kostjale teadaolevalt tasub üürnik korteri eest 1800 krooni kuus. Nii oli see pikemat aega poolte kooselu ajal. Kasutuslepingu puhul eeldatakse üldjuhul selle tasulisust. Hagejal peaks siin olema tõendamiskoormis, et ta mingit tasu korteri väljaüürimise eest ei saa. On õige, et kostjal oli Eesti keskmise palgaga võrreldav sissetulek. Kuid praeguses majandusolukorras, kus kostja on kaotanud töökoha, ta ei oma kiiresti realiseeritavat vara ning uue töökoha leidmine on tema keelebarjääri ning tervise tõttu oluliselt raskendatud, ei saa poolte varalist seisundit lugeda sedavõrd ebavõrdseks, et kostja varaline seisund igal juhul võimaldaks hageja ülalpidamist. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on seni tasunud ka hageja korterisse jäänud mööbli liisingumakseid. Seega puuduvad

§ 22lg 1 eeldused elatise väljamõistmiseks.

Pooltevahelise abielu purunemiseni viis esmajoones hageja üha süvenev alkoholism. Abielulised suhted lõppesid juba mitu aastat varem, kuigi oldi asjaoludest tingituna sunnitud kasutama ühist elluruumi. Hageja ise pole oma alkoholiprobleeme eitanud, see on tõendatud ka Wismari haigla sellekohase tõendiga. Väär on hageja väide, et tema alkoholism on tekkinud kurbusest. Alkoholiprobleemid said alguse tunduvalt varem. Hageja pikaajaline alkoholiprobleem koos sellega kaasnevaga on piisav põhjus lugemaks abikaasa käitumist abielus jämedalt väärituks, mis

§ 24p 1 kohaselt on ülalpidamiskohustusest vabastamise aluseks.

Samuti ei kasutaks hageja elatist sihipäraselt toimetuleku parandamiseks. Siinjuures on tegemist muude mõjuvate põhjustega

§ 24p 2 tähenduses.

Maakohus on lugenud otsuse põhjendustes mõistvaks hageja kurbuse, kuid see pole alkoholismi tekkepõhjuse ja süvenemisena õigustatud ega vabandatav. Hageja kasuks elatise väljamõistmine avardab veelgi hageja jaoks alkoholi kättesaadavust, mis pole kooskõlas põhimõttega, mis on ülalpidamiskohustuse tekke ning elatise väljamõistmise tegelikuks eesmärgiks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et kaevatav maakohtu otsus tuleb tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas. Selles osas on võimalik teha uus otsus.

§ 21

sätestab, et abikaasa on kohustatud abi vajavad töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.

§ 24

sätestab, et kohus võib abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga: kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu; kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Vaidlus puudub selles, et abielutunnistusega I-ЛA nr XXXXXX 04.02.1993 on tuvastatud, et poolte abielu on registreeritud 04.02.1983. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti otsusest nr 21182/3 22.05.2008 nähtub, et hageja pensioni suurus on 2296,10 4

(5)kr. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti otsusest nr P0358/2 27.05.2008 nähtub, et hageja puudega tööealise inimese toetus on 560.- kr. Hageja on tõendanud, et tema igakuine sissetulek on 2856,10 kr. Ta on töövõimetu 80% ning ta invaliidistus abielu ajal. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega osas, kus on tuvastatud asjas esitatud tõendite alusel hageja abivajadus. Kuid maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta asjaolu, mille kohaselt on hageja üles kasvatanud 3 last, kes on käesolevaks ajaks täiskasvanud. Seda asjaolu on pooled kinnitanud.

§ 64

lg 1 kohaselt on ka täisealiseks saanud lapsel kohustus ülal pidada oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Kolleegium leiab, et õige on kaebuses toodud väide, mille kohaselt maakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja alkoholi liigtarvitamine on tingitud kurbusest. Maakohtu selline järeldus ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Poolte seletused ei ole TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks. Vaidlus puudub selles, et hageja alkoholi kuritarvitas abielu ajal. Seda kinnitab hageja ise. See asjaolu kajastub ka Wismari haigla väljavõttest 20.05.2008, kus hageja viibis alkoholismivastasel võõrutusravil. Alkoholism ei kujune välja harilikult lühiajalisest alkoholi liigtarvitamisest, vaid siiski pikema aja jooksul. Tunnistaja T. G. ütlustest nähtub, et hageja tarvitab alkoholi pikemat aega. Samuti kinnitab T. G., et temal ei olnud kostjaga lähedasi suhteid poolte abielu ajal. Muid tõendeid asjas esitatud ei ole. Seega on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja tarvitas alkoholi kurbusest, kuna kostjal olid lähedased suhted T. G.ga abielu ajal. Sellised tõendid asjas puuduvad. Samas leiab kolleegium ka, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt hageja käitus abielu ajal vääritult – tarvitades alkoholi võõraste meestega pikemate perioodide jooksul ja ööbides nende juures. Seega ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid jätta hagi rahuldamata

§ 24alusel.

Maakohus ei ole õigesti tuvastanud poolte varalist seisu. Hageja elab poolte ühisomandisse kuuluvas korteris XXXXXXX, XXXXX X-XX. Peale selle kuulub hagejale veel korteriomand XXXXXXX, XXXXXXXX XX-X. Kolleegium leiab, et asjaolu, et hageja annab oma vara tasuta üürile kohtumenetluse ajal 17.06.2009 sõlmitud lepingu alusel, ei anna alust kostjalt elatise väljamõistmiseks. Kostja seletuse kohaselt abielu ajal nimetatud korteri üürnik tasus üüri 1800,00 krooni kuus. Hageja saaks oma elujärge parandada nimetatud korteri üürile andmisega tasu eest või korteri müügiga. See korter ei ole hageja elukohaks. Hageja on kohtumenetluse ajal lubanud korterit müüa, kuid pole siiski seda teinud, vaid on sõlminud uue lepingu, millega kinnitab vara tasuta üürile andmist. Kolleegium leiab, et arvestades poolte varalisi võimalusi, hageja abivajadust ja samuti seda, et hagejal on ka 3 täisealist last, kes on kohustatud samuti oma emale ülalpidamist andma, siis on õiglane mõista välja kostjalt elatisena 500,00 krooni kuus. Arvestades kostja võimalusi, on tal asjas esitatud tõendite alusel võimalik elatist selles ulatuses tasuda. Ülaltoodu alusel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.