) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtka) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja oma kohustust, jättes tehtud töö eest esitatud arve tähtajaks tasumata. Hageja nõuab viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Poolte vahel on vaidlus, millal esitas hageja kostjale arve. Asja materjalidele on lisatud 29.02.2008.a. arve (tlk 19) ja 10.03.2008.a. arve (tlk 36). Mõlemad arved kannavad numbrit 8030. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta enne kohtumenetlust 29.02.2008.a. arvet hagejalt saanud. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja 29.02.2008.a. arve kostjale enne kohtumenetlust edastas. Kohus osutab, et tõendamata on saatmise fakt iseenesest, samuti osutab kohus asjaolule, et hageja allkiri on ainult 10.03.2008.a. arvel. Hageja ei suutnud menetluses ka veenvalt selgitada, miks ta ühe ja sama numbriga arve väljastas nii veebruaris kui ka märtsis. Kuna kostja võttis oma kirjalikus vastuses õigeks, et hageja esitas talle arve nr 8030 10.03.2008.a., siis leiab kohus, et nimetatud arvest tuleb käesoleva asja lahendamise ka lähtuda. Asjas puudub vaidlus, et 10.03.2008 arvel sisalduv summa oli ebaõige, pooled olid kokku leppinud tunnihinnas 800 krooni aga arvel oli tunnihinnaks märgitud 1000 krooni. Kostja keeldus ebaõige summaga arvet tasumast. Sisuliselt tugineb kostja arve tasumata jätmisel rikkumise vabandatavusele, kuna arvel märgitud summa oli ebaõige ning ka seetõttu, et hageja nõudis samal ajal sama summa tasumist kolmandalt isikult.
lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 2 Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
teise lause kohaselt kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad majandus- või kutsetegevuses, võib võlausaldaja nõuda viivist sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust. Kohus osutab, et
ja 105 järgi ei saa käesoleval juhul raha maksmisega viivitamine olla vabandatav. Kohus leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolud, et vabastanud teda kohustusest tasuda ettenähtud tähtajaks talle osutatud teenuste eest. Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 15.03.2008.a. Kuna kostja oma kohustust tasuda osutatud teenuse eest ei täitnud, siis on kostja oma kohustust rikkunud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokku oli lepitud tunnihind 800 krooni ning arvel märgitud ühikute hulk 16,5 tundi oli õige. Seega leiab kohus, et kostja kohustus oli tasuda arve osaliselt vastavalt poolte vahel kokkulepitud tunnihinnale s.o. kokku 15 576 krooni. Viivist saab nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest arvates. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 10.03.2008.a. arvel märgitud tasumise tähtaeg 15.03.2008.a. oli mõistlik aeg. Hageja nõuab viivise tasumist arvel märgitud määas s.o. 0.5 % päevas. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud poolte kokkulepe viivisemäära kohta. Seega tuleb hageja nõuet käsitada seadusest tuleneva viivisenõudena. Vastavalt
lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 10.03.2008.a. arve järgi oli kostjal kohustus teenuste eest tasuda 15.märtsiks 2008.a. kostja tasus summa 25.06.2008.a.(tlk 20) Seega oli kostja viivituses alates 16.03.2008.a. s.o. kokku 102 päeva. Kostjal oli kohustus tasuda 15 576 krooni. Seega moodustab viivis (arvestusega 11% aastas) päevamäär 4,67 krooni x 102 päeva = 476,34 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 476,34 krooni. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolusid, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning hagi rahuldatud osa suurust, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kostja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osaliselt rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.