) § 29 lg-te 1, 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning abielu jätkamine on võimatu. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituse XXX.a abielutunnistusest, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX nähtub, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud abielu. Pooled on elanud viimased kuud eraldi, leppimise võimalus puudub ning abielu jätkamine on võimatu. Kohus on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu ja tuleb lahutada.
lg 1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.
lg 2 p 1 kohaselt võib vanemate kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana.
lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vaidlus puudub selles, et pooled on kantud KK sünniakti vanematena. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna ekspertiisiaktist nähtub, et kostja isadus KK suhtes ei ole välistatud ning kostja saab olla väga suure tõenäosusega lapse bioloogiline isa. Kostja võttis kohtuistungil õigeks, et KK põlvneb temast. Seega tuleb vastuhagi nõudes tuvastada, et KK ei põlvne kostjast jätta rahuldamata.
lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. Vaidlus puudub, et poolte ühine alaealine laps elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Pensionite ja toetuste osakonna 15.04.2008.a tõendi alusel 4650.00 krooni kuus, s.o lastetoetus 300.00 krooni ja vanemahüvitis 4350.00 krooni, mille maksmine lõpetatakse alates veebruarikuust 2009.a. Pärast seda on tema ainsaks sissetulekuks lapsetoetus 300.00 krooni. Hageja saab tööle asuda alates augustist 2009.a, kui laps saab koha lasteaias. Kostja hageja igakuise sissetuleku suurusele vastu ei vaielnud. FIE AS15.07.2008.a tõendi alusel on kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu 4350.00 krooni. 26.08.2008.a ja 17.09.2008.a maksekorraldustega on tõendatud, et kostja on tasunud hageja arveldusarvele lapse elatist 2008.a mai- ja juunikuu eest a´ 2175.00 krooni, kokku 4350.00 krooni. 2 Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejal on igapäevaseid kulutusi lapsele raha toidu-, riiete- ja hügieeni-tervishoiukulu ning muude ootamatute väljaminekute näol. Hageja on tõenditena esitanud igapäevaste sisseostude tšekke, 15.03.2008.a üürilepingu, millest nähtuvalt tuleb tal tasuda korteri eest 3000 krooni üüri, millele lisanduvad kommunaalkulud, KÜ arve nr 11/21, millest nähtuvalt on kommunaalkulud ühes kuus 1379 krooni, tervisekaardi haigusjuhu 2008 kohta, millest nähtub, et lapsel on rauapuudus ja ta vajab raua ja mineraalide rikast toitu ja asendusravi, 01.03.2008.a võlakirja, millest nähtuvalt on ta 2008 aastal laenanud oma eluga toimetulekuks 5000 krooni. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tõendatud hageja väited tema enda ja lapse ülalpidamiskulude kohta. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et kulutused lapsele ühes kuus võivad olla 4000.00 krooni, kuid ei ole nõus pidama last üksinda üleval, s.o tasuma 4000.00 krooni elatist. Kuigi
lg 1 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus oma alaealist last ülal pidada, leiab kohus, et olukorras, kus hageja viibib lapsehoolduspuhkusel, kasvades poolte 1,5 aastast last ega saa tööle minna enne 2009 aasta sügist, kuid kostja on tööealine ja -võimeline isik, tuleb vanemate võrdsest lapse ülalpidamise kohustuse põhimõttest hageja kasuks kõrvale kalduda. Samas ei saa nõustuda hageja seisukohaga selles, et kostjal üksi on kohustus last üleval pidada, mistõttu tuleb kostjal kui hagejast oluliselt suurema sissetulekuga isikul katta suurem osa, kuid mitte kõik lapsele tehtavad kulutused. Kohus on arvamusel, et poolte sissetulekust – hagejal 300 krooni kuus ja kostjal 4350 krooni kuus - lähtuvalt saab kostja pidada last üleval 3500 krooniga kuus ja hageja 500 krooniga kuus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 3500 krooni kuus.
tulenevalt võib kohus elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni aasta enne hagi esitamist. Hageja on hagi esitanud 15.04.2008, kuid palunud kostja tasutud elatist arvesse võttes selle välja mõista alates 10.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.