Obsah (15)

§ 635§ 76§ 641§ 644§ 111§ 115§ 646§ 112§ 116§ 188§ 114§ 655§ 208§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-23226 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.veebruar 2009 kell 16.00

) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (

§ 635

lg 1).

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi

1. lõikes sätestatakse, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
2. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooled leppisid 2007.a. suvel kokku, et hageja tarnib ja paigaldab kostjale kaks 7 kW konditsioneeri (jahutusseadet). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et konditsioneeride paigaldamise ajaks 2007.a. augustikuus ei olnud hageja laos enam 7 kW võimsusega jahutusseadmeid ning need asendati kahe 8 kW seadmega. Kuna ühe 8 kW seadme töötamist takistas seinale kinnitatud kapp, demonteeriti üks 8 kW seade ja asendati 3,5 kW seadmega, mis hiljem kostja nõudmisel demonteeriti. Pooled ei vaidle ka selle üle, et jahutusseadmete välisseadmed demonteeris hageja kostja nõudmisel, kuna korteriühistuga tekkis probleem sellest, et välisseadmete asukoht oli ühistuga kooskõlastamata. Vaidlust ei ole selles, et kostjale on müüdud kaup üle antud osaliselt.
3. Pooled vaidlevad lepingu täielikult ja kohaselt täitmist takistanud asjaolude üle. Hageja leiab, et tööd jäid lõpetamata kostjast tingitud põhjustel. Kostja põhiline vastuväide hagile on, et hageja tarnitud 8 kW ja 3,5 kW jahutusseadmed ning teostatud tööd ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Vaidluse lahendamiseks kohus esmalt analüüsib poolte kokkuleppe tingimusi, st kas kostja nõustus esialgselt kokkulepitud 7 kW seadmete asendamisega. Seejärel kohus analüüsib, kas tööd jäid lõpetamata hagejast või kostjast tingitud põhjustel, hinnates muu hulgas seda, kas pooltel oli õigus oma lepinguliste kohustuste täitmisest keelduda, kuni teine pool oma kohustuse täidab.
4. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid, hinnanud kõiki tõendeid objektiivselt ja igakülgselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Müügilepingust tulenes hageja kohustus anda kostjale üle ostetud asi – kaks konditsioneeri – ning võimaldada konditsioneeride omandiõiguse kostjale üleminek, kokkuleppes sisalduvate töövõtulepingu tingimuste järgi pidi hageja konditsioneerid paigaldama kostja salongi kostjaga kokkulepitud kohtadesse. Kostjal oli kohustus konditsioneeride ja nende paigaldamise eest tasuda. Kohus leiab, et hageja tegi omaltpoolt kõikvõimaliku, et leping nõuetekohaselt täita ning täitmist takistas kostja kui tellija ja ostja ise.
5. Asjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et poolte vahel lepiti müüdava konditsioneeri oluliste tingimustena kokku üksnes konditsioneeride võimsuses ja hinnas. Nii nähtub tunnistajana ülekuulatud OÜ S juuksuri J Pungari, kes konditsioneeride paigaldamise teemal esindas kostjat, ütlustest, et kostja jaoks oli oluline, et paigaldatavad konditsioneerid tagaksid salongi ruumide jahutuse. Sama nähtub ka kostja seletusest ja kirjalikest vastuväidetest, kus kostja tugineb sellele, et 8 kW ja 3,5 kW seadmete 11,5 kW koguvõimsus ei taganud ruumide piisavat jahutust. Tunnistaja Pungar seletas, et hageja esindaja tegi pakkumise kahele 7 kW jahutusseadmele kohapeal teostatud mõõtmistest ning tunnistajalt ruumide suuruse kohta saadud andmetest lähtudes, tunnistaja edastas pakkumise kostja kontorisse, kust kinnitati pakutud hinna sobivust. Kostja usaldas hageja kui professionaali arvamust, et kask 7 kW jahutusseadet on 4 salongi ruumide jahutamiseks piisav. Sellest kohus järeldab, et kostja jaoks oli oluline see, et seadmed tagaksid ruumide vajalikul määral jahutamise, seadmete konkreetne võimsuse näitaja ei olnud oluline. Kostja ei ole oma vastuväidetes tuginenud sellele, et hageja ei nõustunud esialgselt kokkulepitud 7 kW seadmete asemel ostma 8 kW seadmeid. Uuritud tõendid tõendavad, et kostja nõustus 8 kW seadmetega. Tunnistaja Pungari ütlustest ja 04.12.2007 e-kirjast (tl 33) nähtuvalt oli kostja valmis muutma teise 8 kW seadme töötamist takistanud kapi (riiuli) asukohta ning taotles 04.12.2007 e-kirjas, et hageja paigaldaks ka teise 8 kW seadme.
6. Kostja vastuväited tuginevad sellele, et nõuetele ei vastanud 8 kW ja 3,5 kW seadmete koguvõimsus. Tunnistajate Pungari ja OÜ A müügijuhi A Konno ütlustega on tõendatud, et hageja paigaldas ühe 8 kW seadme asemele 3,5 kW seadme kostja teadmisel ja nõusolekul ajutise lahendusena pärast seda, kui selgus, et teise 8 kW seadme all asuv kapp takistab õhuklappide avanemist. Hageja ei ole väitnud, et paigaldas 3,5 kW seadme, sest see tagas taotletud võimsuse ja eesmärgi. Hageja ei nõua ka 3,5 kW seadme eest tasu, mistõttu ei ole asjakohane kostja vastuväide, et 3,5 kW seade ei vastanud lepingutingimustele. Korteriühistu Rävala 19 juhatuse liikme L. Laane kirjast ühistu liikmetele (tl 28-29) nähtub, et seadmed paigaldati 22.08.2007.a. Kostja ei ole vastu vaielnud tunnistaja Konno väitele, et kostja palus väiksema seadme demonteerida 2007.a. novembris, kui hageja töötajad läksid kostja palvel demonteerima jahutusseadmete välisseadmeid. Seega 3,5 kW seadme paigaldamisega nõustumist tõendab ka asjaolu, et selle eemaldamist soovis kostja alles novembris, so seadme paigaldamisest rohkem kui 2 kuu möödumisel. Kohus jätab arvestamata tunnistaja Pungari ütlused, et hageja töömehed ise tõid kohale 3,5 kW seadme ning paigaldasid selle, kuigi tunnistaja neile teatas, et see seade neile ei sobi. Tunnistaja esindas vaidlusaluses müügitehingus kostjat, ta on ka käesoleval ajal kostja töötaja ning on seega huvitatud vaidluse lahendamisest kostja kasuks. Kuna tunnistaja ütlused võivad olla mõjutatud alateadlikust soovist kirjeldada asjaolusid kostjale soodsamalt, ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed tunnistaja ütlused, mis on teiste tõenditega vastuolus.
7. Kohus leiab, et tõendatud ei ole eraldi kokkulepe selles, et seadmed peavad olema visuaalselt ühesugused. Ka kohtule esitatud pooltevahelises e – kirjavahetuses ei ole kostja esitanud hagejale pretensioone, et seadmed ei vasta lepingutingimustele seetõttu, et ei näe ühesugused välja. Tunnistaja Konno kinnitas, et 3,5 kW seade nägi samasugune välja, kuid oli mõõtudelt väiksem. Seadmed paigaldati augustis 2007.a. Tunnistaja Konno seletuse kohaselt paluti väiksem seada salongi seinalt maha võtta 2007.a. novembris põhjusel, et kostja soovib riiuli allapoole lasta ja suurema seadme paika panna, muid pretensioone ei olnud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud ning kohtul ei ole alust tunnistaja ütlustes kahelda. Kostja väide, et hageja olevat väiksema seadme paigaldamisel kinnitanud, et väiksem seade on sama võimas, kuid erineva kujuga, on paljasõnaline. See asjaolu ei oma asjas ka õiguslikku tähendust, sest hageja nõue ei tugine sellele, et ta on lepingu täielikult ja kohaselt täitnud. Hageja tugineb sellele, et lepingu täielikku täitmist takistas kostja. Hageja nõuab kostjalt tasu tegelikult täidetu eest.
8. Kostja keskseks vastuväiteks on kogu menetluse ajal olnud see, et ta ei pea maksma lepingutingimustele mittevastava töö ning kauba eest. Lepingutingimustele mittevastavusena toob kostja esile paigaldatud seadmete ebapiisava võimsuse, seadmete erineva välimuse ning paigaldatud juhtmete karbiga katmata jätmise. Kohus otsuses eespool tuvastas, et lepingutingimustele vastanuks seadmed, mis taganuks piisava jahutuse ning pooled leppisid kokku kahe 8 kW seadme paigaldamises. Hageja oli valmis lepingut täitma, kuid seda takistasid temast mitteolenevad asjaolud. Kohus leiab, et osaliselt täitmata lepingu puhul, eriti kuna lepingu osaline täitmine on tingitud kostjast endast, ei ole kohane kostja vastuväide, et kaup ja töö ei vastanud lepingutingimustele Tunnistajate Pungari ja Konno ütlustega on tõendatud, et hageja paigaldas 2007.a. augustis kaks 8 kW konditsioneeri, millest ühe asendas kohe 3,5 kW konditsioneeriga paigaldamisel ilmnenud takistuse tõttu. Tunnistaja Konno väidetel paigaldati 5 3,5 kW seade ajutiselt. 3,5 kW seade ei ole enam kostja valduses, selle seadme ega paigaldamise eest hageja kostjalt tasu ei nõuagi. Hageja nõuab tasu kostjale tegelikult üleantud ühe 8 kW konditsioneeri, selle paigaldamise ning kostja tellimusel välisseadmete demonteerimise eest..
9. Hageja ei keeldunud lepingu täitmisest ja teise 8 kW konditsioneeri paigaldamisest, kui kostja loob selleks tingimused, st muudab seadme paigaldamist takistanud kapi asukohta mõne sentimeetri võrra. Konditsioneer koosneb kahest osast: salongi ruumi seinale paigaldatav siseseade ning hoone välisseinale paigaldatav välisseade. Vaidlust ei ole selles, et kostja palvel 2007.a. novembris hageja demonteeris kuni korteriühistuga probleemide lahendamiseni mõlemad välisseadmed ning 3,5 kW siseseadme, et viimane asendada 8 kW seadmega. Kostja nõudis teise seadme paigaldamist alles pärast seda, kui hageja nõudis teostatud tööde eest tasumist. Siseseade ilma välisseadmeta ruume ei jahuta. Kuna välisseadmed olid kostja palvel demonteeritud, nende uuesti paigaldamine oli takistatud kostjast tulenevatel põhjustel ning üksnes teise 8 kW siseseadme paigaldamine ei oleks taganud lepinguga kostja poolt soovitud eesmärki, ei saa lugeda, et hageja on teinud lepingutingimustele mittevastava töö ning müünud lepingutingimustele mittevastavat kaupa.

§ 641

lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali ja eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ja ühistu vaheliste probleemide tõttu on seadmed kostja soovil osaliselt demonteeritud, ei vastuta hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Sellises olukorras on kostja tuginemine asjaolule, et konditsioneerid ei taganud ruumide piisavat jahutamist, kohtu hinnangul ka vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Pooled ei ole kumbki esile toonud, et seadmete paigaldamise osas oleks kokku lepitud teostatavate tööde täpsed kvaliteedinõuded. Elektrijuhtmestik on kasutatav sõltumata sellest, kas juhtmed on kaetud karbikuga või mitte, mistõttu kohus ei loe töö lepingutingimustele mittevastavuseks ja lepingu oluliseks rikkumiseks kostja väidetavat asjaolu, et elektrijuhtmed osaliselt olid karbikutesse paigaldamata.
2. Eeltoodust järelduvalt kostja sisuliselt võttis vastu lepingutingimustele mittevastava töö ning kasutas seda üle kahe kuu, vähemalt kuni 2007.a. 7.novembrini (tl 32). Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kostja oleks selle aja jooksul esitanud hagejale mingeid pretensioone töö või kauba lepingutingimustele mittevastavuse osas.

§ 644

lg 1 paneb tellijale kohustuse teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb kostja kui oma majandus- ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija kohustus mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt kirjeldada. Selle kohustuse rikkumisel tellija kaotab õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kuna tööde lõplik teostamata jätmine oli tingitud kostjast ning kostja tugines tööde/kauba lepingutingimustele väidetavale mittevastavusele alles peale seda, kui hageja nõudis tegelikult kostja valdusesse antud kauba ja teostatud tööde eest tasumist, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning on kaotanud õiguse sellele tugineda.

1. Paljasõnalised ning vastuolus kostja enda teiste väidetega ning olemasolevate tõenditega on kostja väited, et tal ei olnud võimalik kontrollida, kas seadmed töötavad, sest need olid elektrivõrku ühendamata ning et seadmed tegelikult üldse ei töötanud. Nii on kostja kinnitanud, et hageja kinnitustele vaatamata ei taganud 8 kW ja 3,5 kW konditsioneerid ruumide piisavat jahutamist. Jääb arusaamatuks, kuidas elektrivõrku ühendamata seadmete puhul saanuks kostja üldse veenduda, et seadmed ei olnud ruumide jahutuse tagamiseks piisavalt võimsad. KÜ Rävala 19 juhatuse liikme L. Laane kirjast korteriühistu liikmetele (tl 28 – 29) nähtub, et peale seadmete 22.08.2007 paigaldamist konditsioneerid ka tegelikult töötasid, konditsioneeride parklas asuvate välisseadmete juures olid õhtuks loigud väljavoolavast kondensaatveest ning parkla õhk oli väga 6 kuum ja niiske. Samuti ei ole kostja 04.12.2007 e-kirjas hagejale (tl 33) esile toonud, et tal on pretensioone seadmete töökorras oleku või võimsuse piisavuse kohta. Nõudes 2007.a. detsembris teise 8 kW seadme paigaldamist, jättis kostja hagejale mulje, et soovib jätkuvalt lepingu täitmist ning mingeid pretensioone tal ei ole. Kostja ei ole selles kirjas sidunud ka arve tasumise kohustuse täitmist kõigi lepinguliste tööde tegemisega, vaid on üksnes soovinud salongi seinas demonteeritud seadmest jäänud aukude katmist teise 8 kW siseseadme paigaldamisega.
2. Arvestades kõiki asjaolusid, samuti seda, et tegemist ei olnud kestvuslepinguga, kokkulepitud tööd ei olnud suuremahulised, kuid lepingu täitmise algusest oli möödunud ligi 3 kuud, kohus leiab, et hageja oli õigustatud 2007.a. novembris

§ 111

lg 4 alusel keelduma lepingu täitmise jätkamisest enne, kui kostja tasub selleks ajaks tegelikult teostatud tööde ja üleantud kauba eest. Kostjal puudus kohtu hinnangul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 111

lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hageja nõudis esitatud arves tasu maksmist tema poolt tegelikult täidetud lepinguliste kohustuste ja kostja poolt täiendavalt tellitud töö – välisseadmete demonteerimine – eest. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saanuks tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes.

Kostja ei ole hinda alandanud ega teinud tasaarvestust. 14. Kohtuistungil kostja seletas tunnistaja Pungari ütlustele tuginedes, et ta taganes lepingust ja nõudis hagejalt seadmete äraviimist. Tunnistaja Pungar seletas, et 2007.a. lõpus või 2008.a. alguses tema teatas A. Konnole telefoni teel, et kostja loobub lepingust ja palus tema valduses olevad seadmed ära viia. Taganemist kinnitab kostja väidetel ka asjaolu, et hageja on osaliselt seadmed ära viinud, käesoleval ajal on kostja valduses üks OÜ T poolt demonteeritud siseseade ja hageja poolt demonteeritud välisseade. Kostja ei ole tõendanud hagejale

§ 188lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 69 lg 1 kohaselt taganemisavalduse tegemist ja hageja poolt kättesaamist, st taganemise formaalsed eeldused on täitmata.

§ 116

lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Vastupidi, kohus otsuses eespool tuvastas, et hageja lepingu rikkumise eest ei vastuta, hageja suuremas osas täitis oma lepingulised kohustused ning oli valmis täitma lepingu täielikult ja kohaselt, lepingu täitmist takistavate asjaolude kõrvaldamine sõltus kostjast. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, ei olnud kostjal alust lepingust taganeda. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud, ei oleks kostjal lepingust taganemise õigust

§ § 116 lg 4 ja § 118 lg 1 sätete järgi, sest kostja ei teinud hagejale lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest ning kostja ei ole hagejale määranud

§ 114kohast täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.

15. Tänaseks päevaks on kostja sisuliselt loobunud hagejalt lepingu täitmise nõudmisest, st sisuliselt on kostja lepingu üles öelnud. Kostja on väidetavalt tellinud Rävala pst 19 salongi konditsioneeride paigaldamise OÜ-lt T, viimane on tööd ka teostanud. Kohtul ei ole alust kostja vastavates väidetes kahelda. Siinkohal kohus märgib, et kostja esitatud 14.05.2008 OÜ T arvest ei nähtu, millise võimsusega konditsioneere ning millisesse kostja salongi paigaldati, mistõttu ei ole sellega võimalik tõendada kostja väidetavat asjaolu, et hageja tarnitud odavamad konditsioneerid ei taganud ruumide piisavat jahutust. Tõend ei oma käesolevas asjas tähendust 7 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 alusel kohus jätab selle asja lahendamisel arvestamata.

§ 655lg 1 annab tellijale õiguse töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kostjalt nõuda tasu lepingu ülesütlemise ajaks tegelikult teostatud tööde ja kasutatud materjalide, sh paigaldatud konditsioneeri eest. Samuti on kostja kohustatud hagejale tasuma kostjale üle antud konditsioneeri hinna

§ 208lg 1 ja § 213 lg 3 alusel.

16. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30 562 krooni, sh jahutusseadme paigaldustöö tasu 6000 krooni, 8 kW Midea Split-süsteemse konditsioneeri 8 kW tasu 17 600 krooni, teemantpuurimistöö tasu 1500 krooni ja välisosade demontaaži tasu 800 krooni, kokku 25 900 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % summas 4662 krooni. 17.

§ 101

lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel on põhjendatud hageja viivisenõue, sest kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

§ 113

lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt on viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on arvestanud viiviseid alates arve tasumise tähtpäevast 21.11.2007 kuni hagi esitamiseni 09.06.2008, s.o. 201 päeva eest kokku summas 1658,60 krooni. Nimetatud perioodil oli Eesti Panga poolt avaldatud ametliku teadaande kohaselt viivisemääraks 11 % aastas ehk 0,030 % päevas. Hageja on arvestanud viiviseid 0,027 % päevas. Kohus leiab, et viiviste lubatust väiksemas summas nõudmine ei ole keelatud ning selline viivisenõue on mõistlik ning kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 1658,60 krooni. 18. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik 8