Obsah (4)

§ 361§ 142§ 145§ 113

2-08-54291 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2009. a kell 14.00 tsviilkantselei ka

§ 361

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vaidlust ei ole selles, et kostja I sai liisingueseme oma kasutusse. Kostja I ei ole liisingueseme kasutamise eest tasu maksnud.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja II on lepingu omakäeliselt allkirjastanud ning taganud kostja I kohustuse täitmist hageja ees. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostja II vastu. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 2 täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad on leidnud, et hageja viivisenõue on ebamõistlik. Kostja palub kooskõlas

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 vähendada kohtu poolt nõutavaid viiviseid mõistliku suuruseni. Pooltevahelise lepingu punkt 9.

1. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15% võlgnetavast summast iga maksmisega hilinetud päeva eest. Kohtu hinnangul puudub alus viivise vähendamiseks. Kostja I esindaja ja kostja II on lepingu omakäeliselt allkirjastanud, muuhulgas pidanud mõistlikuks ja olnud ka nõus lepingu punktiga 9.
2. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue ebamõistlikult suur. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostjad ei ole asunud lepingut täitma ning on jätnud arved täies mahus tasumata, mistõttu puudub alus viiviste vähendamiseks ning need tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3