§-dele 101, 145 ja 208 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 3 850,80 krooni ja viivis 2 953,55 krooni. Hageja palub taastada täitemenetlus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väite kohaselt ei ole ta hagejalt hagiavalduses nimetatud kaupa ostnud ning neid vastu võtnud. Hageja poolt esitatud vastuvõtudokumentides on kauba vastuvõtjaks märgitud K. Kostja töötajate hulgas ei ole Ki nimelist isikut. Kauba tellis tõenäoliselt OK. Aadressile XXX on registreeritud OÜ C , mille juhatuse liige OK oli 15.09.2006 kuni 10.07.2008. Hageja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et OÜ C on varemgi OÜ T nimel hagejalt kaupa ostnud kuid tol korral (31.07.2007) on OÜ C arve ise tasunud. OKil ei olnud kaupade tellimise ajal OÜ T juhatuse liige. OK oli OÜ T juhatuse liige kuni 06.10.2006 ning ka sel ajal ei olnud tal õigus osaühingut üksinda esindada. Seega ei ole OK kunagi olnud üksinda õigus kastja nimel kaupu osta. Kuna hageja põhinõue on tõendamata, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Viivise nõue ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu, et viivise maksmises ei ole pooled varemalt kokku leppinud. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud tõenditest, kliendi väljavõttest, arvetest 273969 3021.02.2005 ja 274879 27.09.2007, DPD pakkide saatmise nimekirjadest, OÜ H pangakonto väljavõttest, saab järeldada, et poolte vahel oli lepinguline suhe alates 2006 juunikuust. Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli harvesteride varuosade hankimine kostjale. Hageja on kostjale müünud kaupa ning kostja on kauba eest hagejale esitatud arvete alusel eelnevalt tasunud. Tasumata on hageja poolt 27.09.2007 esitatud arve nr 274879.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 2 järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja esitas vastuväite, et OÜ T ei ole kaupa saanud, kauba on tellinud ja vastu võtnud isik, kellel puudub seos kostjaga. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kauba saatedokumentidest võib järeldada, et kauba on tellinud OÜ T , kellega olid hagejal ärisuhted juba varasemalt. Kauba vastuvõtmist aadressil Kesk 29, Rakveres on kinnitanud allkirjaga OK. Äriregistri andmetel oli OK OÜ T juhatuse liige kuni 06.10.2006 ning OÜ C (likvideeritud) juhatuse liige kuni 10.07.2008. OÜ Tja OÜ C (likvideeritud) olid omavahel tihedalt seotud. 20062007 aastal oli OÜ T ja juhatuse liikmeteks J M S ja E S . Samad isikud olid ka OÜ C juhatuse liikmeteks. OÜ C osanikuks oli OÜ T . Mõlemad äriühingud asusid ühel ja samal aadressil. 2 Kauba tellimist kostja nimel OKi poolt on OÜ T aktsepteerinud alates 2006 juulikuust. Ka siis puudus äriregistri andmetel OKil õigus äriühingut üksi esindada. OÜ T ei ole hagejat teavitanud sellest, et OK puudub õigus kaupa tellida. Sellist kostja käitumist, kui pärast kauba vastuvõtmist teatatakse müüjale, et isikul, kes kauba äriühingu nimel tellis ja vastu võttis ei olnud selleks volitusi ning seetõttu keeldub äriühing kauba eest tasuma, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna OÜ T kasutas OK alates 2006 kauba tellimisel, siis saab seaduse analoogia alusel OK lugeda volitatuks ka vaidlustatud kauba tellimisel ja vastuvõtmisel TsÜS § 118 lg 2 alusel. Asjaolu, et arve nr 273969 tasus OÜ Teest 31.07.2007 OÜ C ei tõenda müügilepingu puudumist poolte vahel. Seadus lubab kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt kui tehingu või kohustuse olemusest ei tulene võlgniku isiklik täitmise kohustust.
Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu 3 850,80 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et viivise osas ei ole pooled kokkulepet sõlminud. Hageja poolt esitatud arvet, millel on märgitud viivis 0,5 % päevas, kostja ei ole tunnistanud. Arvestades, et viivise maksmise eeldus tuleneb poolte vahel kehtivast võlasuhtest on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt
.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli ajavahemikul 08.10.2007 kuni 14.02.2008 – 4,0 %, mille kohaselt on ühe päeva protsent kuni 31.12.2007 0,0301369 % ja perioodil 01.01.2008 kuni 14.02.2008 - 0,0300546 %. Seega on viivis hageja poolt arvestatud perioodil 130 päeva eest 114,84 krooni. Alates 07.10.2008 kuni 31.12.2008 (85 päeva) on viivise suurus 98,64 krooni ja 01.01.2008 kuni 14.02.2008 (14 päeva) on viivise suurus 16,20 krooni. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele 3 965,64 krooni, millest põhivõlg on 3 850,80 krooni ja viivis 114,84 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.