2-08-1XXX558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL. 27. veebruarist 200XXX.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.200XXX.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-1XXX558 Tsiviilasi J G´i hagi SGG´i vastu poolte abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J G (elukoht XXX, isikukood XXX); kostja SGG (elukoht XXX, isikukood XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 18.02.200XXX.a. RESOLUTSIOON Rahuldada J G´i hagi SG G´i vastu poolte abielu lahutamiseks. Lahutada J G´i (isikukood XXX, elukoht XXX) ja SGG´i (isikukood XXX, elukoht XXX) abielu, milline registreeriti XXX.a. G P P ´i poolt Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus, kandega nr. XXX. Jätta J G´ile tema soovil senine perekonnanimi „G“. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsiooni korras edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse selle teatavaks tegemisest 27.02.200 .a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. SG G´il on õigus käesolev kohtuotsus edasi kaevata apellatsiooni korras 30 päeva jooksul selle kätte saamisest Tallinna Ringkonnakohtusse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 16.05.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul nende abielu kostjaga lahutada. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti nende abielu kostjaga XXX.a. Eestis ning kohe pärast abiellumist sõitsid nad USA-sse ja seejärel Kanadasse. Pooled ei registreerinud oma abielu ei USA-s ega Kanadas, samuti ei teinud kostja midagi selleks, et legaliseerida hageja viibimist nendes riikides. Teiseks oluliseks abielu lahutamise põhjuseks on hageja arvates asjaolu, et kostja ei soovi saada lapsi. Hageja jaoks on aga perekond kõige tähtsam. Hageja arvates on kostja nõus nende abielu lahutamisega. Pooltel teineteisele mingeid vastastikuseid nõudmisi ei ole. Neil pole ühiseid lapsi ega ka ühisvara. Hageja palub kohtul jätta talle tema senine perekonnanimi „G“. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile vastuväiteid ei esitanud ning on nõus abielu lahutamisega, kuna hageja seda soovib. Kostja palub asi läbi vaadata kohtuistungil ilma tema osavõtuta. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtule ei ole kumbki pooltest avaldanud soovi kooselu jätkata. Poolte abielusuhted on hageja arvamuse kohaselt lõppenud ning nad elavad eraldi ja eri riikides alates 2007.a septembrikuust. Perekonnaseaduse §-s 26 sätestatu kohaselt lõpeb abielu abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Sama seaduse §-i 2 lg. 2 sätte kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et poolte abielu tulab lahutada ning hagejale tuleb jätta vastavalt tema soovile senine perekonnanimi „G“. Asja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 27.02.2009.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.