← Eesti

2-07-5838/7

Obsah (14)§ 76§ 142§ 145§ 116§ 196§ 416§ 8§ 100§ 101§ 108§ 397§ 94§ 415§ 113

2-07-5838/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5838/34 Tsiviila

§ 76

lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja

  1. 22.01.2009 loobus hageja kahju 23 000 krooni hüvitamise nõudest (tl 70-72). Leppetrahvi nõudest loobus hageja kohtuistungil (tl 83).
  2. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale I tarbijakrediidilepingu alusel krediiti 50 000 krooni ning lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 28,86% krediidisummast ühe aasta kohta ja kogu lepingu perioodi eest 58 917,53 krooni (tl 8-11). Lepingule kohaldati krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.3 (tl 12-13).
  3. Kostja II võttis endale käenduslepinguga hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest maksimummääras 158 918 krooni tähtajaga 01.05.2011 (tl 14-15).
  4. Kokkuleppe nr 1 sõlmimisega kinnitas kostja I, et kokkuleppe nr 1 sõlmimise seisuga oli kostjal I tasumata kohustusi hageja ees 108 000,07 krooni, sealhulgas krediidisumma 50 000 krooni ning intress 58 000,07 krooni, milles intress annulleeriti. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja I kasutuses olevat krediidisummat 20 000 krooni võrra ning muudeti lepingus sätestatud intressimäära ja uueks intressimääraks loeti alates 13.05.2008 29,13% uuelt krediidisummalt aastas. Kokkuleppe nr 1 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale lepingu muutmise tasu 200 krooni vastavalt kokkuleppe nr 1 maksegraafikule (tl 16-18). Kokkuleppe nr 1 sõlmimisest teavitati ka kostjat II (tl 19).
  5. Kostja I ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, seega edastas hageja kostjatele I ja II 08.03.2006 ja 11.05.2006 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks (tl 20-23). Kostjad kirjadele ei reageerinud.
  6. 30.05.2006 ja 08.08.2006 edastas hageja kostjatele lepingu ülesütlemisehoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu üleütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks (tl 24-27). Kuna kostjad võlgnevust ei likvideerinud ütles hageja 01.09.2006 kostjale I saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles (tl 28). Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja kostjat II 01.09.2006 nõudekirjaga (tl 29). Kostjad ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Kostja G K
  7. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja S S vastuväited 2 2-07-5838/34
  8. Kostja II vastuväidete kohaselt sai kostja II asjaolust, et kostja I ei maksa laenu tagasi teada alles kohtumaterjalidest. Varasemad teated ei ole kostjani II jõudnud. Kostjale II on teadmata kostja I kontaktandmed ja asukoht. Kostja II on seisukohal, et põhivõlgnevuse ning kõrvalnõuded peaks tagasi maksma hagejale kostja I. Kohtuotsuse põhjendus
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja I 10.02.2009 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise seaduslikest takistustest. Kohtukutse 10.02.2009 kohtuistungile on kostjale I edastatud isiklikult allkirja vastu 24.01.2009 TsMS § 312 ja § 313 sätestatud viisil postiteenust osutava isiku vahendusel. Kostja II edastas kohtule 09.02.2009 e-kirjaga taotluse, mille kohaselt palus antud tsiviilasi läbi vaadata ilma kostja II kohalolekuta. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja läbivaatamist sisuliselt. Seega juhindudes TsMS § 410 vaatab kohus asja läbi sisuliselt ilma kostjate kohalolekuta.
  10. Kohus, kuulanud hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
  11. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
  12. Võlaõigusseadus (

) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 31.03.2005 tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale I krediiti 50 000 krooni ning lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 28,86% krediidisummast ühe aasta kohta ja kogu lepingu perioodi eest 58 917,53 krooni (tl 8-11). Samuti puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 13.05.2005 tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta, mille alusel suurendati kostja I kasutuses olevat krediidisummat 20 000 krooni võrra ning muudeti lepingus sätestatud intressimäära ja uueks intressimääraks loeti alates 13.05.2008 29,13% uuelt krediidisummalt aastas (tl 16-18). 16.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti 31.03.2005 käenduslepingu, millega kostja II võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest maksimummääras 158 918 krooni tähtajaga 01.05.2011 (tl 14-15). Kuna hageja nõue kostjate vastu ei ületa käendusega võetud maksimumsummat, on hagejal õigus esitada kogu nõue kõikide kostjate 3 2-07-5838/34 vastu solidaarselt. Kohus leiab, et antud asjas ei oma tähtsust, et kostja II leiab, et kostja I peaks maksma hagejale täies ulatuses põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuded. Kostjad II võttis endale teadlikult, allkirjastades käenduslepingu, vastutuse kostja I võla eest. Kostjad I ja II ei ole haginõudele muid vastuväiteid esitanud. 17.

101 lg 1 p 4 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 116

lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.

§ 196

lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus leiab, et hageja on § 416 lg 1 nõuded täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda 01.09.2006 kostjale I saadetud ülesütlemisavaldusega (tl 28), millest hageja teavitas ka kostjat II 01.09.2006 nõudekirjaga (tl 29). 18.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluva kokkuleppe alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevalt andis hageja kostjale I laenu 50 000 krooni. Tarbijakrediidilepingut muutva kokkuleppega suurendati võlasummat 20 000 krooni võrra, kokku 70 000 kroonini. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks mitte ühtegi summat tasunud on kostja I poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 63 557,65 krooni. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid krediidisumma suurusele. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisumma 63 557,65 krooni. 19. Vastavalt

§ 397

lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 94

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kokkuleppe nr 1 alusel oli kostjal I kohustus maksta hagejale intressi 29,13% krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 81 736,22 krooni.

§ 416

lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 18 335,59 krooni. Kostjad ei ole intressi summale vastu vaielnud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista intress summas 18 335,59 krooni. 20.

§ 415

lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult 4 2-07-5838/34 viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul viivisemääraks kokkuleppega nr 1 kokku lepitud intress 29,13%. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 on samuti leidnud, et: „laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.“ Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista seisuga 22.01.2009 sissenõutavaks muutunud viivis summas 44 535,64 krooni. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis summas 44 535,64 krooni.

  1. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb hageja nõudel kostjatelt välja mõista solidaarselt alates 22.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,13% tagastamata krediidisummalt aastas.
  2. Krediidilepingute üldtingimuste nr K1.3 (tl 12-13) p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Hinnakirja (tl 30) kohaselt on esimese meeldetuletuskirja hind 100 krooni, teise ja järgnevate meeldetuletuskirjade hind 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest maksab 400 krooni, esimene meeldetuletuskiri käendajale 100 krooni ning teine ja järgnevad meeldetuletuskirjad või teade lepingu ülesütlemisest käendajale 150 krooni. Kostjad on jätnud hagejale tasumata kokku 600 krooni osaliselt 08.08.2006 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuste (tl 26-27) ning täies ulatuses 01.09.2006 kostjale I saadetud ülesütlemisavalduse (tl 28) ja 01.09.2006 käendajale saadetud nõudekirja (tl 29) eest. Kirjad saadeti lepingus märgitud aadressidele. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni. Menetluskulud
  3. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.