2 alusel. Kohtuistugil hageja vähendas kostja vastu esitatud elatise nõuet 3 000 kroonile kuus (koos tulumaksuga) ning tagasiulatuvalt ühekordse maksena ühe aasta eest kostja vastu esitatud elatise nõuet 15 000 kroonile. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil tunnistab hageja elatisehagi osaliselt summas 2 175 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt on ta lapse ülalpidamiseks andnud kogu aeg elatist sularahas, kuid tõendada ta antud asjaolu kohtule ei saa. Kostja vastuväidete kohaselt maksab kostja perekond ainuüksi eluaseme- ja väikelaenu tasumiseks 10 000 krooni kuus, eluaseme kuludena 1 500 krooni kuus, sideteenustele (telefon, internet, TV) 2 000 krooni kuus, transpordile 800 krooni kuus, toidule 4 000 krooni kuus, tervishoiukuludena 200 krooni kuus, hügieenitarvetele ja lapse mähkmetele 600 krooni kuus, kulutusena koolikohustuse täitmiseks 500 krooni kuus, kulutusena riietele ja jalatsitele 1 500 krooni kuus, kulutusena inkassofirmadele 2 000 krooni kuus. Kostja abikaasa saab vanemahüvitist 12 585 krooni kuus ning käib ka tööl ja saab palka 2 500 krooni kuus. Kostja keskmine palk on 8 000 krooni kuus. Kostja tunnistab hageja elatisenõuet ühekordse maksena tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 15 000 krooni ning on antud rahasummat nõus maksma hagejale osade kaupa. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada täies ulatuses, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest.
Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista välja elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg.-s 6 nimetatud asjaolusid. Hageja poolt kohtule esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kostja maksnud lapse ülalpidamiseks elatusraha, mistõttu hageja lapse seadusliku esindajana pöördus hagiga kohtusse lapse huvide kaitseks elatise saamiseks. Kostja on käesolevas asjas tunnistanud kohtuistungil hageja igakuise elatise nõuet osaliselt summas 2 175 krooni kuus. Kostja nõustus osaliselt maksma hageja ühekordse nõude rahuldamiseks tagasiulatuvalt 15 000 krooni ning kinnitas antud asjaolusid oma allkirjaga kohtuistungi protokollis. Kostja vastuväidete kohaselt on ta oma poja ülalpidamiseks andnud hagejale elatusraha sularahas, kuid antud asjaolu ta tõendada ei saa. Kostja netopalk on tema enda seletuse kohaselt 8 000 krooni kuus. Tema abikaaasa saab vanemahüvitist ning käib ka tööl. Kostjal on abielust E L ´iga sündinud XXX .a. laps K L . Kostja oma sissetulekute kohta asjas tõendeid esitanud ei ole ja on vaid suuliselt teatanud kohtule, et tema netotöötasu H V S AS-s on 8 000 krooni. TsMS §-i 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja poolt asjas esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on eluasemelaenu taotlejaks kostja nüüdne abikaasa, kuid laenu on taotlenud viimane Nordea Pangalt enne abiellumist kostjaga, seega pole kohtu arvates tegemist abikaasade ühise kohustusega panga ees (vt. tlk. 62 – 65). Hageja 6 kuu keskmine netopalk 2008.a. moodustab 10 884.50 krooni (vt. tlk. 28d). Hagis märgitud kulud lapsele on üldiselt mõõdukad, välja arvatud osa lapsele arvestatud eluasemekuludest summas 700 krooni ning hagis märgitud kulutused lapse judo–treeningutele. Nimetatud ebatäpsused hagis võttis hageja kohtuistungil ka õigeks ning vähendas elatise nõuet kostja vastu 3 000 kroonile kuus (koos tulumaksuga). Muud ülemäärast hageja oma hagis kuludena lapsele märkinud kohtu arvates ei ole. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja igakuine elatise nõue kostja vastu on põhjendatud ning hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni (koos tulumaksuga). Hageja on maksumaksjana kohustatud saadavalt elatiselt kui tulult maksma tulumaksu 21 % ulatuses, seega on hagejal kuus võimalik saadavalt elatusrahalt kulutada lapsele arvestuslikult 2 370 krooni. Seonduvalt asjaoluga, et kostja tunnistas hageja tagasiulatuvat elatise nõuet ühekordse maksena summas 15 000 krooni, leiab kohus, et antud nõudes on kostja hagi õigeks võtnud ning kohtu arvates on õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist ühekordse maksena 15 000 krooni. Kostja andis kohtuistungil hagejale nõusoleku, et tasub antud summa hagejale osade kaupa. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt kuulub väljamõistmisele igakuine elatusraha summas 3 000 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule 18.04.2008.a. ning aluseks võttes
2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatise hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Kostja on andnud kohtuistungil nõusoleku maksta hagejale lapse ülalpidamiseks ühekordse maksena 15 000 krooni osade kaupa. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 lg. 1 sätteid. Vastavalt TsMS § 174 lg. 1 sätestatule võib selleks õigustatud menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 23.03.2009.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.