Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.
lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist Lk 2
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps. Kostja väidete kohaselt maksab kostja elatist sellele lapsele 2000 krooni seoses lapse tervisliku seisundiga. Tõendit sellele lapsele makstava elatise ega tervisliku seisundi kohta kohtule esitatud ei ole, mistõttu on antud väide paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Kostja leiab, et kuna majanduses on raske olukord ja kostja rahalised ressursid ei võimalda sellist summat maksta, on tal võimalus äärmisel juhul hagejale tasuda 1500 krooni ehk 700 krooni juurde lisaks olemasolevale elatisele. Kostja antud väide on paljasõnaline, kuna kostja ei ole kohtule esitanud tõendit enda sissetuleku kohta. Kohus leiab, et kostja näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada oma lapsele mõistlik elatustase. Sõiduki detailandmete päringu kohaselt on kostjal kolm sõidukit ja kinnistusraamatust nähtuvalt üks korteriomand ühisomandis Veronika Jakovlevaga, mistõttu nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja sissetulek võimaldab maksta elatist suuremas osas kui seda on 800 krooni. Kohtule esitatud palgatõendist (tl 6) nähtub, et hageja sissetulekuks on keskmiselt 4544 (neto) krooni ja maksekorraldustest nähtub, et hageja saab peretoetust igakuiselt 600 krooni (tl 716). Hageja on esitanud lapse kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt lapsele kulub tal kuus 8580 krooni. Kostja ei ole lapse kulutustele vastu vaielnud. Hageja taotletud elatusraha määr vastab lapse vajadustele ja arvestades asjaolu, et kostja ei ole oma sissetulekut tõendanud, siis leidis kohus, et on põhjendatud lapsele mõista välja 4840 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hinnates lapse kulutusi, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, lapse vajadusi, samuti asjaoluga, et hageja keskmiseks sissetulekuks on 4544 (neto) krooni kuus, samuti seda, et kostja tegelik sissetulek ei ole teada, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks muuta Tallinna Linnakohtu 19.04.2002 otsusega (tl 5) kostjalt igakuiselt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks 4840 krooni kuus. Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel
Tulumaksu määr aastal 2009.a. on 21%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus väiksem.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt hageja soovile alates 20.01.2009.a. Lk 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.