) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kristo Koppel ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kristo Koppel võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu Tsiviilasi nr 2-09-13854 määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu (tl 43).
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hageja nõue tuleneb AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 12.07.2003.a sõlmitud liitumislepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud. Hageja esitas kostjale regulaarselt arveid teleteenuste eest tasu saamiseks, kuid kostja arveid ei tasunud. Seisuga 30.01.2004.a oli kostjal AS-le Tele2 Eesti tasumata 2275.49 krooni. AS Tele2 Eesti ütles kostjaga sõlmitud Lepingu ennetähtaegselt üles ning loovutas Lepingust tulenevad nõuded kostja vastu koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants, st hagejale. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult võla ning viivise tasumist, kuid kostja hageja nõuet vabatahtlikult ei täitnud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud.
lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. 5.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega.
lg 1 ja 2 ning
p-de 1 ja 7 kohaselt on menetluskuluks riigilõiv, menetlusosalise esindajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkt 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetlus hageja nõudes kostja vastu lõpetati Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 25.veebruari 2009.a. määrusega
Hagiavalduse samas nõudes sama kostja vastu esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale 30.03.2009.a, st enam kui ühe kuu möödumisel maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisest. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud 200 krooni riigilõivu arvamiseks hageja menetluskulude hulka käesolevas hagimenetluses. Eeltoodut arvestades määrab kohus kindlaks, et hageja menetluskuluks käesolevas hagimenetluses on 1000 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 2500 krooni hageja esindaja kulu (õigusabikulu). Vastavalt menetluskulude jaotusele kannab hageja menetluskulu kostja ja seda täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.