2-09-3078/2

Tsiviilasi nr.2-09-3078/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht

1. aprill 2009 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AM’i hagi IM’i vastu lapse ülalpidamiseks määratud elatise suuruse muutmises hageja AM, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales isiklikult kostja IM, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales isiklikult kohtuistungi aeg 5.märts 2009 asjaolud AM’i (XXX) ja KM’i (XXX) vanemad on AM ja IM. Laste vanemad elavad eraldi; laste elukoht on AM’i juures. Harju Maakohtu 13.detsembri 2004 määrusega 2/1-1298/04/04 on kinnitatud poolte kokkulepe, mille alusel lasub IM’il kohustus maksta AM’ile igakuiselt elatist AM’i ülalpidamiseks 1 700 krooni ja KM’i ülalpidamiseks 1 500 krooni. hageja nõue Hageja esitas 26.jaanuaril 2009 Harju Maakohtule hagi elatise suurendamiseks. Hageja väidab, et • 2004 kokku lepitud elatusraha ei ole laste ülalpidamiseks piisav • kostjal on tekkinud elatusraha võlgnevus; elatise maksmine on toimunud ebaregulaarselt • elatusraha tasumine seaduses ettenähtud miinimummääras peaks olema kostjale jõukohane. Hageja hinnangul on laste vajadus kuus keskmiselt 4 210 – 4610 krooni, s.h. kulutused toidule - 1 000 krooni, riietele ja jalanõudele - 500 krooni, eluasemele - 700 krooni, tervishoiule ja hügieenile - 500 krooni, transpordile ja sidele - 360 krooni, koolitusele, spordile ja huvialadele - 1 375 krooni. 2 Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et tema sissetulek ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Töötasu on keskmiselt 7 300 krooni kuus, millele lisandub lastetoetus. Kostja igakuine sissetulek peaks võimaldama laste ülalpidamist. Hageja väidab, et elatise määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et elatise saajal lasub tulumaksu tasumise kohustus. kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei vaidlusta laste ülalpidamiskohustuse olemasolu ning hageja esile toodud laste vajadusi. Kostja väidab, et ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust kokkulepitud määras makseraskuste tõttu. Peale elatise võlgnevuse on tal ka teisi täitmata kohustusi. Ta on abielus; perre on sündimas laps, kes samuti vajab ülalpidamist. Tema ülalpidamisel on abikaasa ja abikaasa laps, kelle isa on surnud. Kostja möönab, et talle kuulub korter XXX, mis ei ole kasutuses. Väidab, et üürib korterit linnas, mis võimaldab abikaasa lapsel käia koolis. kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused Perekonnaseaduse (PeK) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Kohus leiab, et arvestades laste iga ning toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi, on hageja hinnanud laste vajadusi mõistlikult. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et lapse vajadust ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et laste ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus vanemate maksevõimet ning seda mõjutavaid objektiivseid asjaolusid; muu hulgas ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saaja poolel. Hageja on esitanud nõude elatise suurendamiseks ning elatise määramiseks lähtudes seaduses sätestatud elatusraha miinimumist. Kohus lähtub elatise suuruse määramisel eelkõige laste vajadusest. Hageja on laste vajadused esile toonud; vajadused ei ole ülepaisutatud. Seega kulub laste ülalpidamiseks igakuiselt ca 8 000 krooni. Poolte maksevõimet mõjutavad asjaolud on sarnased. Kostja on küll vastuväidetes tuginenud vajadusele pidada üleval perekonda, kuid see ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis võimaldab elatise suurus määrata alla seaduses ettenähtud miinimumi. Kostja ei ole objektiivselt sotsiaalhoolduse õigustatud subjektiks, ega toimetulekuraskustes isikuks. Kostja palgatõendi (tl. 114) järgi on kostja brutotöötasu 5 017 krooni, mis on oluliselt väiksem keskmisest töötasust. Töövõimelise ja tööealise isikuna vastutab kostja oma laste ülalpidamise eest. Kostjal ei esine ühtki asjaolu, millele toetudes saaks väita, et kostja pole suuteline teenima sissetulekut, mis võimaldab katta laste ülalpidamiskulud vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohus märgib, et kostja makseraskused on osaliselt tingitud subjektiivsetest valikutest. Kostjal on võimalus 3 vähendada kulutusi mittevajaliku korteri võõrandamise teel. Muud kohustused on ülalpidamiskohustusega võrreldes teisejärgulised. Perekonnaseaduse § 70 järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust, tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hageja on esitanud nõude elatise muutmiseks alates 26.juulist
2. menetluskulud Hageja oli seaduse alusel hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Poolte ja riigi menetluskulud tuleb jätta kostja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 162 lg. 1 ja 164 lg. 3 alusel jätta kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 436, 438, 439, 441- 442 ja 468 lg. 3 ja perekonnaseaduse §-st 60; 61 lg. 1-3 ja §-st 70 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Muuta Harju Maakohtu 13.detsembri 2004 määrusega kinnitatud elatusraha suurust. Mõista välja IM’ilt elatis AM’i kasuks AM’i ülalpidamiseks summas 2 150.00 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuus alates 26.juulist 2008 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. Mõista välja IM’ilt elatis AM’i kasuks KM’i ülalpidamiseks summas 2 150.00 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuus alates 26.juulist 2008 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. Kohtuotsus igakuise elatise väljamõistmises kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik