) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai
lg 2).
lg-st 1 tulenevalt on müügilepingust tulenevaks müüja kohustuseks kaup ostjale üle anda ja teha võimalikuks selle omandiõiguse ostjale üleminek, ostja kohustuseks on võtta kaup vastu ja tasuda ostuhind rahas.
lg 4 järgi on pooltevaheline leping tarbijaleping, sest hageja on füüsilisest isikust kostjaga sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingust tuleneb krediidisaaja kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. Käesoleval juhul on lepingus märgitud intressimääraks 15 % kauba kataloogihinnalt aastas ehk 1,25 % iga järelmaksu kuu kohta.
lg-s 3 sätestatud piirangutest tulenevalt ei kohaldata pooltevahelisele lepingule tarbijakrediidilepingu sätteid, sest nõustumuses näidatud tingimuste kohaselt oli järelmaksu periood 2 kuud. 3. Kostja on hagi õigeks võtnud summas 2537 krooni. Hageja kinnitas ja hagiavaldusel lisatud maksehoiatustest nähtub, et see on kostja võlgnevus järelmaksu ostu-müügilepingu nr 510 järgi. Selles summas on hageja nõue
lg 1 alusel põhjendatud ning tõendatud esitatud tellija nõustumusega ja kostja omaksvõtuga. Selles osas kohus rahuldab hagi.
järgi on kohustuse rikkumine ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgniku poolt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõustavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole nõus viiviseid tasuma, sest arveid kostjale ei saadetud, kostjale ei olnud teada tasumisele kuuluvad summad ja arvelduskonto number, millele makseid teha. 6. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud. Kohustust saab rikkuda, kui kohustuse ulatusest ja täitmise tähtajast ollakse teadlik. Tellija nõustumuses sisalduvate maksetingimuste kohaselt tuli lepingus märgitud kauba brutohind 5600,70 krooni tasuda kokku 3 võrdse osamaksena à 1866,90 krooni 2 järelmaksu perioodi kuu jooksul. Esimene osamakse kuulub tasumisele sularahas AS-le Eesti Post kui OTTO esindajale käesoleva lepingu esemeks oleva kauba üleandmisel tellijale. Ülejäänud osamaksed kuuluvad tasumisele OTTO poolt esitatavas arves näidatud arveldusarvele ülekandega või sularaha sissemaksena hiljemalt tellitud kauba üleandmisele järgnevate vastavate kalendrikuude 15-ndaks kuupäevaks, OTTO esitab koos arvega osamaksete maksegraafiku. OTTO järelmaksu tingimuste kohaselt saadetakse koos kaubaga osamaksete tasumise graafik. Esimene osamakse koos postikuluga tuleb tasuda arve peal näidatud kuupäeval AS Krediidikassa arvele. Eeltoodust tulenevalt pidi kauba müüja esitama ostjale koos kaubaga tasumiseks arve ja maksegraafiku. Kostja väidetel ei ole ta arveid saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale on lepingu alusel arved edastatud. Kohus on seisukohal, et tõenäoliselt kostjale siiski edastati kauba saamisel arve ja maksegraafik, sest kostja on esimese osamakse AS Eesti Post vahendusel tasunud. Seega oli kostjale teada arvelduskonto, kuhu makseid tuleb tasuda. Kohtu hinnangul kostja ei pidanud aga nõustumuses näidatud maksetingimustele (5600,70 krooni 3 võrdse osamaksena à 1806,90) vastava arve alusel makseid tegema. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale anti tellitud kaup üle osaliselt ja mitmes osas ning ei ole teada, millise kaubaosaga edastati arve. Osa kaupa hageja tagastas ja talle tehti osaline tagasimakse. Seega ei vastanud nõustumuses näidatud brutosumma tegelikult saadud kaubahinnale. OTTO järelmaksu tingimuste kohaselt juhul, kui osa kaupa tagastatakse, saadetakse ostjale kättejäänud kauba kohta uus arve ja maksegraafik. Hageja ei ole esile toonud, et kauba osalise tagastamise järel saadeti kostjale uus arve ja maksegraafik ega ole arvete/maksegraafiku saatmist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on tõepärane kostja väide, et tal puudus ülevaade, millises summas osamakseid tegelikult teha tuleb. Seega võlgnik ei saanud täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu ning võlausaldaja oli vastuvõtuviivituses
Tulenevalt
lg-st 2 võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku tahtlust (so õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel) ja rasket hooletust (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist) hageja tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul kostja oli õigustatud ootama hageja poolt tasumiseks uue arve ja maksegraafiku saamist. Kostja tervislik seisund vabandab kostja tegevusetust, kui kauba saamisest mõistliku aja möödumise järel arvet ja maksegraafikut ei saabunud. Kostja esitatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub, et kostja läbis 2004 septembris seoses rinnanäärme kartsinoomiga operatsiooni ja sellele järgnevalt 2005.a. kiiritus- ja keemiaravi, ravi ajal kostja tegi läbi autoavarii ning tal ilmnes ka hüperkaltseemia. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on lepingurikkumist vabandav asjaolu ka
Enne 2007.a. ei ole hageja kostjale mingeid meeldetuletusi saatnud. Kostja vastusele lisatud 29.07.2007 dateeritud kirjast Otto Krediidiosakonda H. L nähtub, et hageja esimene meeldetuletus saadeti kostjale 2007.a. juulikuus, so kauba üleandmisest rohkem kui 2 aasta möödumise järel. Kostja on oma vastuses viidanud, et võlgnevuse arvestus ei saa olla õige ning 4 taotles Otto järelmaksu arve korrastamiseks ja võimaliku võlgnevuse väljaselgitamiseks nõude aluseks olevate lepingute ja arvete esitamist. Hageja kirjale vastanud ei ole, kohtuistungil hageja ei osanud öelda, kas nimetatud kiri on krediidiosakonda jõudnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel on 2008.a. arve tasumisega viivitamise eest viivise nõue vastuolus
ÜS) § 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hageja viivisenõude rahuldamata. 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg -st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mida kostja pakkus kompromissina eelmenetluses ja võttis õigeks kohtuistungil ning hageja kompromissi sõlmimisest keeldus, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Heli Käpp Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.